Skip to content

Kõu ja internetiühendus Vormsil

Mul on Vormsil vaja netiühendust. Seni oli abiks GPRS, aga see teadagi on hullult aeglasevõitu (minu kasutataval operaatoril pole seal EDGE võimalust).

Seega valikud on:

  • jääda GPRS'i juurde - turu parim pakkumine hinnaga alates 99 kr/kuus hind on vägagi mõistlik, kuid kiirus lootusetu

  • küsida Elionilt mõnda traadipõhist ühendust (ADSL) - sain vastuseks et teie külla vabu paare pole ning uusi ei panda

  • Levira või Elioni WiMax - sain vastuseks et peate enda juurde tohutu väliantenni üles panema ning siis ka ei tea kui hästi see toimib

  • Vormsi valla poolt hallatav küla-wifi - sain valla-ametnikult selle kohta andekaid vastuseid nagu "see on vaid teie arvamus et praegune tugijaama asukoht küla servas ja nõlva all vallavanema maja peal pole mõistlik" ning "ega te ometi ei arva et vald tuleb teie ja teiste küla keskel asuvate majade jaoks wifi leviala parandama" ning "teie arvutis wifi ühendus ei saagi toimida kuna teil on nimeserverid seadistamata" ning loomulikult jäi edasine asjaajamine katki

  • Televõrkude Kõu - tundus eelinfo põhjal kõikidele eelmistele mõistliku alternatiivina ning otsustasin seda proovida



Senised kogemused Kõu'ga:

  • kasutan Accesteli välist CDMA-modemit

  • vahemaa Haapsalu mastist meie majani on linnulennult 19 kilomeetrit ning põhimõtteliselt toimib ühendus juba maja esimesel korrusel (välja tugevus üldjuhul punane ning ühendus latentne ning mõnikord katkendlik)

  • loomulikult paraneb levi ning ühenduse kvaliteet oluliselt pannes modemi teisele korrusele (välja tugevuse näitaja on oranž)

  • oluliselt paraneb ühenduse kvaliteet kui kasutada vanast veneaegsest telekaantennist tehtud lisaantenni; et seda modemiga ühendada selleks võtsin modemi ja antenni kaasa, astusin sisse Tallinnas asuvasse Oomipoodi ning mulle otsiti välja kolm vajalikku vahejuppi

  • ühenduse kiirus võrgust on tavaliselt 200 kbit/s ning heal juhul kuni 400 kbit/s; olen sama modemit ka Tallinnas ja mitmes kohas Harjumaal kasutanud ning siis on kiirused rahulikult ulatunud kuni 1Mbit/s

  • ühenduse kiirus võrgu suunas on lootusetu ja igasugune materjalide üles laadimine võtab aega

  • keskmine ping'i aeg põhiliste eesti serveriteni on 150 ms ning see on paljuvõitu

  • pruukides välist antenni muutub ka ssh ja mstsc/rdp kasutamine talutavaks

  • Kõu's on hetkel võimalik kasutada ainult väliseid dünaamilisi ip-aadresse Televõrgu 77.233.64.0 - 77.233.79.255 netblock'ist ning nende lease-time tundub olema lühikesevõitu

  • olen ka paar korda helistanud Kõu kasutajatoe telefonil ning nende tegutsemine on olnud asjalik - mulle pole aetud suvalist "kas te oma arvutile restarti tegite" juttu vaid on suudetud alati öelda mis olukord on võrgus olnud (seda just siis kui juuli alguses oli paras pusa ühendustega) ning vastatud minu konkreetsetele küsimustele

Metsas kuusevargil

Meie pere läks eile oma metsa marju korjama. Kohale jõudes oli metsa veerel väike veoauto, kus peal hulk väikeseid kuuskesid ning terve hulk veel auto kõrval ootamas. Samas kõrval oli üks naaberküla mees ning küsimuse peale mida ta siin teeb saime vastuseks et "korjan oma heki jaoks kuuseistikuid" ning meie väite peale et see on eramaa saime vastuseks et "kust kohast mina pidin seda teadma" (olles paari meetri kaugusel piirikupitsast).

Kordaks siinkohal üle mitmeid põhitõed:

  • sisuliselt kõik maad kuuluvad kellelegi (on see siis eraomanik, omavalitsus või riik)

  • meil kehtiv traditsiooniline igameheõigus ning selle üleskirjutus seadustes lubab teise omaniku tarastamata maal viibida päikesetõusust päikeseloojanguni

  • sellisel maal võib näiteks korjata marju ja seeni

  • sellisel maal ei tohi telkida, istikuid korjata ega puid langetada

Windows WGA kloon Linuxi jaoks

Teatavasti on hetkel paljude Windows Vista ja Windows XP kasutajate jaoks ebamugavust kui palju kuna Microsofti WGA (Windows Genuine Advantage) autentimise serverid tunduvad sassis olevat.

Et erinevate Linuxi distrote kasutajate elu lõbusamaks teha, siis on olemas ka sama teenus ka nende jaoks - Linux Genuine Advantage. Ning ennäe imet, siis sellele ka häkk olemas.

Ärge siis seda juttu niiväga tõsiselt võtke :-)

Ehitiste arhitektid kergelt leitavaks

Sõitsime naabrimehega ühel kenal pühapäeva õhtul maalt linna. Rääksime aga ehitustest ja ehitamisest ning ei läinudki palju aega, kui üleaedne Mikk pakkus välja mõtte, et miks ei võiks iga uue maja peal olla väikesel tahvlikesel kirjas arhitekti nimi, kes selle hoone projekteeris. Mulle see mõte meeldis ning sama hooga lisasin juurde et siis juba ka omavalitsuse ametnike nimed, kes ehituseks vajalikud load väljastasid.

Vastutus oma tööde ei eest ei hajuks siis aegade ja paberite sügavusse ning möödakäijatel oleks kohe selgem pilt mida ja kelle kohta arvata.

Igal raamatul, heliplaadil ja maalil on ju küll autor ilusti kirjas :-)

Orkaaniperioodid erinevates maailma riikides

Iga kord, kui vaja, siis orkaanide, taifuunide ja troopiliste tsüklonite aegade eri kohtadest välja otsimine võtab kaua aega. Panen nad siis lihtsuse mõttes siia kirja:

  • Põhja-Atlandi piirkonna orkaanihooaeg (alates Kariibi merest mõnikord Kanadani välja) - 1. juunist 30. novembrini (tippajad augustist septembrini)

  • Vaikse ookeani lõunaosa - 1. novembrist 30. aprillini

  • Vaikse ookeani loodeosa taifuunihooaeg - halval juhtumil võib olla aastaringne, kuid üldjuhul on 1. maist 30. novembrini

  • Vaikse ookeani kirdeosa orkaanihooaeg - 15. maist 30. novembrini

  • India ookeani põhjaosa troopiliste tsüklonite hooaeg - 1. aprillist 31. detsembrini (tippajad mais ja novembris)

  • India ookeani edelaosa troopiliste tsüklonite hooaeg - 15. novembrist 15. maini (tippajad 15. detsembrist 28. veebruarini)

Eesti iive ja maailm

Eesti iive on teadagi kehvapoolne. Seda oleme ju kõik mõnda aega teadnud.

Küll on aga peaks numbreid vaatama kogu maailma kontekstis. CIA World Factbook-i põhjal on tehtud maailma riikide ja piirkondade iibe tabel Wikipediasse. Et meie riiki leida vaadake kohe julgesti tabeli lõppu. Ausalt öeldes mina küll ei arvanud, et Eesti on maailmas selles osas tagant neljandal kohal!

Poliitikute arvutites nii parlamendis kui omavalitsuste volikogudes peaks see lehekülg olema veebibrauseri avaleheks - et ikka kogu aeg püsiks meeles mida nad tegema peaks Eesti rahva, keele ja riigi püsimajäämiseks.

Lisatud 24.04.07 - PJ
Veel teemakohast analüüsi:
Mõtlemapanev Rahvastikupüramiid
Kes Sünnitavad ja Kes Mitte?
Muulaste Sündivus - Müüt või Tegelikkus

Spämm ja vigased aadressid

Spämmikogus, mis veebis liigub on tohtu kuid õnneks saavad enamus mailiservereid selle filtreerimisega hakkama. Aegamööda on aga tekkinud uus jama, mis sama teemaga üheselt seotud ning kasvab väga järjekindlalt.

Vaadates oma firma mailiserveri logisid on veel lisaks veel selline loetelu kirju, mis pärit spämmaritelt ning aadress on vigane (eesnimi.perenimi@firma.ee asemel erenimi@firma.ee, jne). Tekkinud on nad ilmselt sellest et spämmarid on omavahel aadressiliste ostnud-müünud ning sadade miljonite kirjete kopeerimise käigus on mingi pinu vigaselt edasi antud. Ja loomulikult mitte keegi neid vigaseid maililiste ei korrasta.

No ja siis postiserverid saadavad (pigem üritavad saata) neid edasi-tagasi, kuni mingi hetk ära korjavad - sest botnettides olevad arvutid, kes põhisaatjateks on, ei reageeri ju sissetulevate SMTP ühenduste peale. Võiks ju niisugused kirjad rahumeeli kustutada, aga siis läheks samaga vasakule ka reaalsed kliendikirjad, kuhu aadress ekslikult valesti on kirjutatud.

Viimati vaatasin, siis oli meie pisikesel firmal selliseid kirju 1500 päevas. Ilmselt see number on sadades või tuhandetes kordades suurem veebimaili pakkujate juures :-(

Lennufirmade teenuse kvaliteet

Meid kõiki huvitab teenuse kvaliteet, kuid tihti on seda raske võrrelda eri teenusepakkujate vahel. Euroopa Lennufirmade Assotsiatsiooni liikmete kohta avaldatakse kvartaalselt teavet:
- lendude punktuaalsuse ja
- pagasiteeninduse toimivuse kohta.

Kahjuks mitmed Eesti turul olulised firmad nagu Estonian Air ja Air Baltic ning samuti odavlennufirmad ei ole AEA liikmed ning seega nendest võrdlustest leitavad.

Vaatates neid aruandeid võiks öelda, et lennupiletite ostmisel võiks valikuvõimaluse olemasolul eelistada väiksemaid lennufirmasid, kes tegutsevad läbi väiksemate baaslennujaamade (kehtib eriti pagasiteeninduse kohta). Aga seda me ju teadsime kõik niikuinii :-)