Skip to content

Dirac – uus vaba videokodek

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"

R.E.M. on avaldanud uue plaadi loo Supernatural Superserious videod vaba litsentsi all

Kõigile tuntud ansambel R.E.M. on avaldanud uue (aprillis 2008 ilmuva) plaadi Accelerate loo Supernatural Superserious video vaba litsentsi all. Tegelikult pole jutt mitte vaid ühest vaid lausa üheteistkümnest videost – kõik tehtud samast laulust või selle töötlusest (akustiline variant, jne).

Litsentsiks on valitud Artistic Licence 2.0. See tähendab, et kõigil on vaba voli neid videosid alla laadida, muuta ja jagada nii muudetud kui muutmata kujul. Sama litsentsi kasutatakse ka näiteks PERL'i puhul (tegemist on ühe legendaarseima programmeerimiskeelega). Niisuguse valik on selles mõttes huvitav, et tavaliselt on vaba muusikat ja videosid avaldatud Creative Commons litsentide all (näiteks Jamendo's asuv materjal) ning tegemist on algselt tarkvara jaoks mõeldud litsentsiga (ja tegelikult üsna väheste piirangutega litsentsiga). Loodan et see näitab tõsisemat huvi vaba tarkvara vastu ning ei tegemist ühekordse reklaamitrikiga.

Supernatural Superserious ei ole ehk nii suur mainstream hitt nagu Losing My Religion või Shiny Happy People lugu, kuid R.E.M.'i fännidele võiks ta kindlasti meeldida. Videote autoriks on Vincent Moon ning need on filmitud New Yorkis.

Kõik nimetatud videod on saadaval selleks otstarbeks tehtud veebilehel Supernatural Superserious ning nendest tehtud variante võib leida www.youtube.com/remsuperserious lehel.

Tehnilises mõttes on tegemist mp4 tüüpi 1280x772 resolutsioonis videofailidega, kus videokodekiks loomulikult avc1 ja audiokodekiks mp4a. Kõik lood on 3:40 kestusega ning kõik 11 faili võtavad 2,6 GB kettaruumi. Kui te QuickTime kasutajad pole, siis saate neid vaadata näiteks VLC Media Player'iga. Sisulises mõttes on tegemist ka vastuoluga, et vaba litsentsi alusel levitatav sisu on vormitud suletud andmevormingusse, kuid eks see ole ka autorite õigus otsustada mida nad oma loominguga teevad.

Eesti riik piirab kodanike vaba ligipääsu maksumaksjate raha eest toodetud infole

Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.

Mida on tehtud:

  • nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid

  • see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem

  • mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks

  • see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad

  • see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid

  • lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega

  • Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid



Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:

  • pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis

  • pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)



Missugused on vabade andmevormingute eelised:

  • Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus

  • mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada

  • kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)

  • need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha

  • nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid

  • ... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet

Norra - HTML, PDF, ODF ja vabad dokumendivormingud kohustuslikuks

Norra valitsus on otsustanud et kõik kuningriigi valitsusasutused peavad alates 01.01.2009 kasutama dokumendivormingutena HTML-, PDF- või ODF-vormingut ehk vabasid ja avatud dokumendivorminguid. Selel kohta pole muud öelda kui "Way to go" ja "Heia Norge!"

Millal küll mõtlemine Eestis samas suunas läheb? Minu ODF-teemaline ettepanek küll ei viinud mingite tulemusteni :-(

Võrdleme Eesti, Läti ja Leedu populaarsust

Selline tore toode nagu Google Trends võimaldab teha suhtelisi võrdlusi erinevate Google otsingute populaarsuse kohta ning võrrelda neid , nagu näiteks Tallinn, Riga, Vilnius ja Estonia, Latvija, Lithuania.

Ja ennäe... selgub et pealinnadest on Riia kohta huvi peajagu teisetest suurem, kuid riikide puhul suurt vahet pole (kui just paar uudispuhangut välja arvata). Aga päringud tulevad eelkõige neist samadest riikidest, seetõttu laiast maailmast lähtuvat huvi on raske võrrelda.

Lõbusaid võrdlusi on teisigi: sex, drugs, rock and roll või strawberry, blueberry, raspberry, cloudberry, bilberry päringuid. Neist esimese puhul on sisukas ka päringute lähteriikide loetelu :-)

Ettevõtlike juustumeistrite huumorisoon pole kadunud

Läksin poodi ja ostsin juustu... brie juustu. Vaatasin, et ennäe missugune tore sini-must-valges pakendis juust nimega Breti Brie. Ostsingi ja selgus et lisaks toredale välimusele oli teine ka maitsev.

Loen siis mis pakendil veel kirjas on ja selgub, et tehtud Tartumaal Luke Farmimeierei poolt ning nagu e-Eestis kombeks, siis neil on olemas ka e-posti aadress hallitusjuust [ät] brett.ee :-) Kusjuures kui vaatan, siis kas sama domeeni otsas veebileht ka toimib ja selgub et hoopis advokaadibüroo ;-) Ahh jah, oma tühi leht ka siiski olemas.

Kuidas saab mitte osta juustu millel selline tore e-posti aadress hallitusjuust [ät] brett.ee ;-)

Airbus A380 on valmis

Airbus A380 on lõpuks valmis saanud ja eile esimesele kliendile, Singapore Airlines,'ile kätte antud. Vaatame natuke numbreid, mis seda hiidlennukit kirjeldavad:

  • Airbus alustas A380 arendustöödega 1994. aastal, 2000. aasta lõpus kinnitatas firma nõukogu selle lennuki tootmise programmi

  • Airbus alustas A380 arendustöödega 1994. aastal, 19.12.2000 kinnitatas firma nõukogu selle lennuki tootmise programmi

  • esimese lennuki esimeste osade tootmisega alustati 23.01.2002

  • esimene A380 katselend toimus 27.04.2005

  • esimene A380 anti kliendile üle 15.10.2007 ning Singapore Airlines'i esimene lend toimub 25.10.2007

  • A380 on niisama pikk kui 8 linnaliini bussi ning tema tiibade all mahub vihmavarju 70 sõiduautot

  • kui toolid on paigutatud ainult turistiklassi ruumijaotuses, siis mahub lennukisse 853 reisijat (seni suurimasse reisilennukisse B747-400 mahub samas jaotuses 568 reisijat)

  • kui toolid on paigutatud 3 klassi ruumijaotuses, siis mahub lennukisse 555 reisijat (B747-400 416 reisijat)

  • Boeing 747-400'ga võrreldes on Airbus A380 15 meetrit laiem, 2 meetrit pikem, 4 meetrit kõrgem ning 118 tonni raskem

  • A380 on suuruselt teine lennuk, mis reaalselt valmis on ehitatud ja lennanud, temast suurem on vaid NSVL kosmoseprogrammi jaoks ehitatud Antonov An-225 Mriya (neid küll ehitati vaid kaks eksemplari)

  • A380 80-meetrine tiivaulatus valmistab probleeme enamusele lennujaamadele ning suurte sõlmlennujaamade ümberehituseks on viimaste aastate jooksul kulutatud miljardeid dollareid

  • lennuki stardil nelja mootori poolt genereeritud võimsus on võrreldav 3500 sõiduauto omaga

  • lennukis on 500 km juhtmeid ning kuna nende paigutamine osutus oluliselt keerukamaks kui algselt plaanitud, siis lükati ka lennuki valmimistähtaega korduvalt edasi

  • Airbus A380 programm on seni maksma läinud 12 miljardit eurot

  • lennuki letihind on hetkel 320 miljonit USA dollarit (tegelik hind sõltub ka kliendi poolt valitud konfiguratsioonist ning lisaks saavad kliendid ka 15-20% allahindlust) ning Airbus hindab, et tootmisprogramm jõuab kasumisse peale 420 lennuki müümist

  • artikli kirjutamise ajal on Airbus konsortsiumil tellimusi 190 lennukile (neist kindlasi tellimusi 165) ning ostuoptsioone 49 lennukile

  • algselt oli A380 reisiversioonile lisaks plaanitud lennukist ka kaubaversioon A380F, kuid selleks et püsida niigi pidevalt edasilükkunud tootmisgraafikus, lükkas Airbus A380F valmimise 2015 aastani ning selle peale mõlemad kindlad kliendid loobusid A380F tellimusest


Veebiraadiod ja vaba ligipääs

Miks kasutab maksumaksjate rahast ülal peetav Eesti Raadio saadete veebipõhiseks edastamiseks mittestandardseid ja kinniseid lahendusi (eeldavad arvutis RealPlayer'i või Windows Media Player'i olemasolu ning üldjuhul ei ole kasutatavad mujal kui Windows operatsioonisüsteemides).

Samal ajal on suurematel konkurentidel nagu Trio LSL (Kuku Raadio, Raadio Uuno, Raadio Elmar) ja Sky Media (Raadio 3, Sky Plus, Energy FM, Sky Radio, Russkoje Radio) on olemas ka vabavaralised ja avatud lahendused (nt Ogg Vorbis põhine striiming). Sellisel juhul ei ole netipõhine kuulajaskond seotud ühe arvutiplatvormiga ning mõne kindla meediatarkvaraga (Ogg Vorbis striimingut suudavad mängida kümned eri meediamängijad, mis on tasuta saadaval Windows, Mac, Linux ja muudes keskkondades).

Ei saa ka märkimata jätta et vastavad vabavaralised serverpoolsed lahendused on töökindlad ja tasuta saadaval (Icecast, Shoutcast, jne) ning kodekite kasutamisel puuduvad litsentsitasud (Ogg Vorbis).

Maksumaksja raha eest teenuse pakkumisel eeldaks ikka maksimaalset avatust.

Kui teil eespool näidatud veebiraadiote mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või Windows'is töötavat Winamp'i.

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Vabad andmevormingud

Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:
  • mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
  • mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
  • millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
  • millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:
  • andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
  • info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
  • vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
  • enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö
  • OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
  • LaTeX
  • Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
  • tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

Videokodekid
  • Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
  • Tarkin
  • Dirac
  • Snow

Audiokodekid

Graafika

Veeb
  • html ja xhtml
  • xml
  • css
  • rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine
  • 7zip (.7z)
  • gzip (.gz)
  • tar (.tar)
  • bzip2 (.bz2)


Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Ogg Theora video ja Firefox

Nii nagu sai ühes hiljutises artiklis mainitud, siis Firefox ja Opera on aktiivselt toetanud video elemendi lisamist HTML5 spetsifikatsiooni.

Firefoxi arendaja Chris Double on nüüd välja pannud SVG+Theora demo, kuidas Firefox'i arendusvariant renderdab SVG's tehtud lehte ning dekodeerib Ogg Theora videot ning võimaldab samal ajal nende videofailidega üsna suvaliselt ringi käia.

Vägagi vahva tulemus ning nii vaadates võiks öelda et milleks meile veebivideo mängimiseks kümned brauseripluginad, flash, java ja silver-mis-iganes-ta-oli, kui sama asja suudab veebibrauser ise ära teha. Praeguse sisuga tundub, et Mozilla Foundation ja Opera kavatsevad selle video-elemendi parsimise väga kiiresti juurutada (alates Firefox 3.0 ja Opera 9.5 versioonidest). Eks näis mida Microsoft oma IE osas siis ette võtab.

Kuna Ogg-konteineris Theora videokodek vaikimisi käib koos Vorbis audiokodekiga, siis lisaks tähendaks selline lahendus ka et nendesse baruseritesse lisanduks ka Vorbis'e dekodeerimise võimalus... koos sellest tulenevate rakendustega.

Kui teil eespool näidatud video mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või valida sobiliku siit Theora tarkvaraliste mängijate loetelust.