Skip to content

Serendipity ehk s9y blogimootor eesti keeles

Kogu minu ajaveebitsemise jooksul tundus mulle kogu aeg absurdsena, et eestikeelses ajaveebis on kõik staatilised tekstid inglise keeles ehk nii nagu nad selle tarkvaraga kaasa tulid. Võtsin ette ja tõlkisin kõik rakenduse tekstid (sealhulgas haldusliideses) ning paari olulisema mooduli tekstid eesti keelde. Ei olnud selles midagi ületamatult keerulist.

Tulemust võite kaeda nii seda veebi kui blog.reisiekspert.ee vaadates. Kui märkate vigu või tekib küsimusi ja ettepanekuid, siis palun andke aga selle artikli kommentaarides teada.

Kui enamus vigu saab välja sõelutud, siis lisan tõlked ka s9y arenduspuusse.

Opera, WebKit ja ACID3

Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.

Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.

Saatuse tahtel leidsid WebKiti arendajad viimasel hetkel testis endas ka vea ja selles mõttes Opera testi ei läbigi :-)
Continue reading "Opera, WebKit ja ACID3"

HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".
Continue reading "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama"

Dirac – uus vaba videokodek

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"

R.E.M. on avaldanud uue plaadi loo Supernatural Superserious videod vaba litsentsi all

Kõigile tuntud ansambel R.E.M. on avaldanud uue (aprillis 2008 ilmuva) plaadi Accelerate loo Supernatural Superserious video vaba litsentsi all. Tegelikult pole jutt mitte vaid ühest vaid lausa üheteistkümnest videost – kõik tehtud samast laulust või selle töötlusest (akustiline variant, jne).

Litsentsiks on valitud Artistic Licence 2.0. See tähendab, et kõigil on vaba voli neid videosid alla laadida, muuta ja jagada nii muudetud kui muutmata kujul. Sama litsentsi kasutatakse ka näiteks PERL'i puhul (tegemist on ühe legendaarseima programmeerimiskeelega). Niisuguse valik on selles mõttes huvitav, et tavaliselt on vaba muusikat ja videosid avaldatud Creative Commons litsentide all (näiteks Jamendo's asuv materjal) ning tegemist on algselt tarkvara jaoks mõeldud litsentsiga (ja tegelikult üsna väheste piirangutega litsentsiga). Loodan et see näitab tõsisemat huvi vaba tarkvara vastu ning ei tegemist ühekordse reklaamitrikiga.

Supernatural Superserious ei ole ehk nii suur mainstream hitt nagu Losing My Religion või Shiny Happy People lugu, kuid R.E.M.'i fännidele võiks ta kindlasti meeldida. Videote autoriks on Vincent Moon ning need on filmitud New Yorkis.

Kõik nimetatud videod on saadaval selleks otstarbeks tehtud veebilehel Supernatural Superserious ning nendest tehtud variante võib leida www.youtube.com/remsuperserious lehel.

Tehnilises mõttes on tegemist mp4 tüüpi 1280x772 resolutsioonis videofailidega, kus videokodekiks loomulikult avc1 ja audiokodekiks mp4a. Kõik lood on 3:40 kestusega ning kõik 11 faili võtavad 2,6 GB kettaruumi. Kui te QuickTime kasutajad pole, siis saate neid vaadata näiteks VLC Media Player'iga. Sisulises mõttes on tegemist ka vastuoluga, et vaba litsentsi alusel levitatav sisu on vormitud suletud andmevormingusse, kuid eks see ole ka autorite õigus otsustada mida nad oma loominguga teevad.

Eesti riik piirab kodanike vaba ligipääsu maksumaksjate raha eest toodetud infole

Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.

Mida on tehtud:

  • nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid

  • see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem

  • mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks

  • see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad

  • see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid

  • lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega

  • Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid



Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:

  • pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis

  • pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)



Missugused on vabade andmevormingute eelised:

  • Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus

  • mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada

  • kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)

  • need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha

  • nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid

  • ... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet

Norra - HTML, PDF, ODF ja vabad dokumendivormingud kohustuslikuks

Norra valitsus on otsustanud et kõik kuningriigi valitsusasutused peavad alates 01.01.2009 kasutama dokumendivormingutena HTML-, PDF- või ODF-vormingut ehk vabasid ja avatud dokumendivorminguid. Selel kohta pole muud öelda kui "Way to go" ja "Heia Norge!"

Millal küll mõtlemine Eestis samas suunas läheb? Minu ODF-teemaline ettepanek küll ei viinud mingite tulemusteni :-(

Võrdleme Eesti, Läti ja Leedu populaarsust

Selline tore toode nagu Google Trends võimaldab teha suhtelisi võrdlusi erinevate Google otsingute populaarsuse kohta ning võrrelda neid , nagu näiteks Tallinn, Riga, Vilnius ja Estonia, Latvija, Lithuania.

Ja ennäe... selgub et pealinnadest on Riia kohta huvi peajagu teisetest suurem, kuid riikide puhul suurt vahet pole (kui just paar uudispuhangut välja arvata). Aga päringud tulevad eelkõige neist samadest riikidest, seetõttu laiast maailmast lähtuvat huvi on raske võrrelda.

Lõbusaid võrdlusi on teisigi: sex, drugs, rock and roll või strawberry, blueberry, raspberry, cloudberry, bilberry päringuid. Neist esimese puhul on sisukas ka päringute lähteriikide loetelu :-)

Ettevõtlike juustumeistrite huumorisoon pole kadunud

Läksin poodi ja ostsin juustu... brie juustu. Vaatasin, et ennäe missugune tore sini-must-valges pakendis juust nimega Breti Brie. Ostsingi ja selgus et lisaks toredale välimusele oli teine ka maitsev.

Loen siis mis pakendil veel kirjas on ja selgub, et tehtud Tartumaal Luke Farmimeierei poolt ning nagu e-Eestis kombeks, siis neil on olemas ka e-posti aadress hallitusjuust [ät] brett.ee :-) Kusjuures kui vaatan, siis kas sama domeeni otsas veebileht ka toimib ja selgub et hoopis advokaadibüroo ;-) Ahh jah, oma tühi leht ka siiski olemas.

Kuidas saab mitte osta juustu millel selline tore e-posti aadress hallitusjuust [ät] brett.ee ;-)

Airbus A380 on valmis

Airbus A380 on lõpuks valmis saanud ja eile esimesele kliendile, Singapore Airlines,'ile kätte antud. Vaatame natuke numbreid, mis seda hiidlennukit kirjeldavad:

  • Airbus alustas A380 arendustöödega 1994. aastal, 2000. aasta lõpus kinnitatas firma nõukogu selle lennuki tootmise programmi

  • Airbus alustas A380 arendustöödega 1994. aastal, 19.12.2000 kinnitatas firma nõukogu selle lennuki tootmise programmi

  • esimese lennuki esimeste osade tootmisega alustati 23.01.2002

  • esimene A380 katselend toimus 27.04.2005

  • esimene A380 anti kliendile üle 15.10.2007 ning Singapore Airlines'i esimene lend toimub 25.10.2007

  • A380 on niisama pikk kui 8 linnaliini bussi ning tema tiibade all mahub vihmavarju 70 sõiduautot

  • kui toolid on paigutatud ainult turistiklassi ruumijaotuses, siis mahub lennukisse 853 reisijat (seni suurimasse reisilennukisse B747-400 mahub samas jaotuses 568 reisijat)

  • kui toolid on paigutatud 3 klassi ruumijaotuses, siis mahub lennukisse 555 reisijat (B747-400 416 reisijat)

  • Boeing 747-400'ga võrreldes on Airbus A380 15 meetrit laiem, 2 meetrit pikem, 4 meetrit kõrgem ning 118 tonni raskem

  • A380 on suuruselt teine lennuk, mis reaalselt valmis on ehitatud ja lennanud, temast suurem on vaid NSVL kosmoseprogrammi jaoks ehitatud Antonov An-225 Mriya (neid küll ehitati vaid kaks eksemplari)

  • A380 80-meetrine tiivaulatus valmistab probleeme enamusele lennujaamadele ning suurte sõlmlennujaamade ümberehituseks on viimaste aastate jooksul kulutatud miljardeid dollareid

  • lennuki stardil nelja mootori poolt genereeritud võimsus on võrreldav 3500 sõiduauto omaga

  • lennukis on 500 km juhtmeid ning kuna nende paigutamine osutus oluliselt keerukamaks kui algselt plaanitud, siis lükati ka lennuki valmimistähtaega korduvalt edasi

  • Airbus A380 programm on seni maksma läinud 12 miljardit eurot

  • lennuki letihind on hetkel 320 miljonit USA dollarit (tegelik hind sõltub ka kliendi poolt valitud konfiguratsioonist ning lisaks saavad kliendid ka 15-20% allahindlust) ning Airbus hindab, et tootmisprogramm jõuab kasumisse peale 420 lennuki müümist

  • artikli kirjutamise ajal on Airbus konsortsiumil tellimusi 190 lennukile (neist kindlasi tellimusi 165) ning ostuoptsioone 49 lennukile

  • algselt oli A380 reisiversioonile lisaks plaanitud lennukist ka kaubaversioon A380F, kuid selleks et püsida niigi pidevalt edasilükkunud tootmisgraafikus, lükkas Airbus A380F valmimise 2015 aastani ning selle peale mõlemad kindlad kliendid loobusid A380F tellimusest