Skip to content

Tänasest on Jolla telefonid klientide kasutuses

Tänasest on Jolla telefonid klientide kasutuses. Helsingis õhtul kell 1900 algaval üritusel saavad esimesed 450 varast tellijat oma uued telefonid välja osta ning ülejäänud eeltellijatele hakatakse telefone saatma lähipäevadel.

Kui keegi veel ei tea, siis Jolla on Soome mobiiltelefonitootja, kes valmistab operatsioonisüsteemil Sailfish toimivaid telefone. Telefonid sobivad nii neile, kes Andioidi ja Apple iOS'i välimusest ja liidesest on tüdinenud või hindavad Sailfishi platvormiga kaasnevat vabadust, privaatsust ja lõputut häkkimisvõimalust.

Jolla esimene telefon avaldatud

Eile toimus Jolla esimese telefoni esitlus. Infot pole küll liiga palju, kuid tundub, et tegemist on asjaliku raudvaraga, hea graafilise liidesega, väga vaba tarkvaraplatvormiga. Hind on 399 eurot. Saadaval alles selle aasta viimases veerandis. Aga huvilistel tasub vist tellida.

Erinevalt hiljutisest Geeksphone Firefox OS turuletulekukesest, ei kukkunud Jolla veebisait kummuli.

Nutitelefonide operatsioonisüsteemid aastal 2013 - täiendus 1

Paar kuud tagasi kirjutasin nutitelefonide operatsioonisüsteemidest sel aastal. Nüüd on erinevaid teemakohaseid uudiseid:

  • Nokia avaldas täna oma Asha pea-aegu-nuti-telefonde OS'i uue graafilise liidese, mis hämmastaval kombel laenab välimuse ja loogika hiljuti lõpetatud Meego'lt - saame näha, kas see on Nokia poolt tõsine katse leida hästimüüvat alternatiivi kehvade tulemustega Lumia (Windows Phone) telefonide kõrvale
  • Firefox OS'iga esimesed kaks mobiiltelefoni müüdi läbi tundidega, aga nüüd on uus partii Geeksphone poes müügil
  • suurootjate Firefox OS'iga telefonid ilmuvad juba suve alguses
  • Tizen OS'iga Samsungi telefonid ilmuvad sügise alguses
  • Jolla esimene telefon Sailfish OS'iga ilmub lähinädalatel

Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon on müügis

Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon (õigemini 2 eri mudelit) on tänasest tootja veebipoes müügis. Esialgne huvi tundub olema piisavalt suur ning teatega "Link to database cannot be established: SQLSTATE[42000] [1203] User xxxx already has more than 'max_user_connections' active connections" sait on sisuliselt kummuli (täpsemalt öeldes tekib viga tellimuse vormistamise hetkel), aga küll nad asja korda saavad.

Suurte tegijate nagu Sony, ZTE ja Alcatel telefonid saavad olema müügis paari kuu pärast. Aeg näitab, kas Firefox OS ja muud sel aastal ilmuvad uued mobiiltelefonidele mõeldud operatsioonisüsteemid (Tizen, Sailfish ja Ubuntu Mobile) saavad olema edukad. Loodetavasti saavad ning kui mitte kõik siis vähemalt mõni neist.

Maailma arvutiturg 2012. aastal... ja Eesti elu

Eelmise aasta arvutiturg mõõdetuna uute seadmete müügis oli radikaalselt teistsugune, kui me veel paar-kolm aastat tagasi harjusime nägema:

  • nutitelefonid 700 miljonit seadet (75% Android, 18% iOs, 7% muud)
  • tahvelarvutid 150 miljonit seadet (49% Android, 49% iOS, 1% muud)
  • laua-arvuti ja sülearvutid 350 miljonit seadet (80% Windows, 19% OS X, 1% Linuxilised)

See tähendab, et kokku müüdi 1,2 miljardit uut arvutit ning neist vaid 23% olid Windowsiga.

Ja nüüd vaatame Eesti riigi rahulikku magamist turu täielikul muutumisel. Kus on riigi ja omavalitsuste saidid väikse ekraaniga seadmetele? Kus on lahendused ID-tuvastuseks mobiilses maailmas (eraalgatuslik Mobiil-ID ei tule arvesse ja SMS'i põhised rakendused ka mitte)? Kus on täielik loobumine Microsofti andmevormingutest ja ainult vabade ja avatud standardite ja vormingute kasutamine?

Vastus on lihtne - mitte kusagil. Maksumaksjana tekib mõnikord tunne miks me magavatele ametnikele palka maksame.

Nutitelefonide operatsioonisüsteemid aastal 2013

Võiks ju arvata nutitelefonide operatsioonisüsteemide [edasipidi OS] (müügi)turg sai eelmise aasta lõpuks ära jagatud lihtsa valemi alusel: 75% - 18% - 7% (vastavalt Android, iOS, ja kõik muud), kuid tundub, et sellel aastal me näeme väga erinevaid katsetusi, mis võivad olukorda muuta:

  • RIM (uue nimega BlackBerry) alustas eilsest oma uue BlackBerry 10 OS aktiivset turundust ning alustab täna uute telefonide müüki - viimase paari aastaga kogu oma turuosa kaotanud ja nutitelefonide turu plahvatusliku kasvu maha maganud firma jaoks on see ainus võimalus vanade klientide jaoks tagasi tulla ja uusi juurde võita
  • Jolla kuulutas kaks kuud tagasi välja oma uue Sailfish OS ning ilmselt jõuab uute telefonidega turule õige pea - see Meegost inspireeritud ning Mer'il põhinev ja oma graafilise liidesega platvorm on juba enne avaldamist leidnud endale lojaalse fänniseltskonna ja see võib ka lõpuks tegelikuks müügiks vormuda; kuna firma on olulise sihtturuna märkinud Hiinat, siis oleks eeldanud et esimesed telefonid on kuukalendri uueks aastaks valmis (sel aastal 10.02), kuid pigem tundub et seda ei juhtu ja uudised tulevad märksa hiljem sel aastal
  • Inteli ja Samsungi poolt arendatav Tizen tundub olema õnnestumisele määratud juba enne ilmumist - lisaks Samsungile on Tizenit plaanimas kasutada ka HTC, Huawei ja NEC ning projekti taga on sellised telekomi-maailma suurtegijad nagu NTT Docomo, Orange, SK Telecom, Sprint Vodafone ja KT
  • Mozilla Foundationi poolt arendatav odavamale turuosale mõeldud Firefox OS - projektist on huvitatud sellised telekomi-hiiud nagu Deutsche Telekom ja Telefónica ning tootjatena on esimesena ZTE lubanud veebruari lõpus esitleda oma Firefox OS telefone Barcelonas MWC messil
  • ühe levinuima Linuxi distributsiooni Ubunto põhale tehtud Ubuntu Mobile saab olema saadaval juba veebruaris - kes ja kuidas teda kasutama hakkavad, seda näitab lähitulevik
  • hiinlaste poolt arendatavad ja Hiina turule mõeldud Andriodi derivaadid Baidu Yi ja Aliyun OS võivad ka saada edukaks kui üks kolmest suurest Hiina telekomist nad üles korjab
  • Windows Phone 8 - Microsofti poolt lõputult uputatavad turundusrahad võivad ju natukene ka mõjuma hakata ja senine 2%-line turuosa võib mõne protsendipunkt jagu tõusta (kuid samas võib ka juhtuda et Windows Phone kahe aasta pikkust pidevad ebaedu näinud telekomid võivad tema müümisest hoopis loobuda)


Miks on see loetelu nii pikk? Põhjus on väga lihtne - nii tootjad kui mobiiltelefonioperaatorid tahavad vältida sõltuvust Google'st (Androidist) ning erinevad turuosalised üritavad haugata tükikest maailma suurimast ja edukamast massitoote turust (ilmselt sel aastal ületab mobiiltelefonide arv maal elavate inimeste arvu).

Jolla kasutajaliides sai avalikustatud

Tänasel idufirmade üritusel Helsingis avalikustas Jolla oma Sailfish operatsioonisüsteemi kasutajaliidese. Sailfishi põhi on Meego jätkuarendus Mer ning pealiskiht Qt+QML (SDK peaks ka kohe-kohe olema saadaval). Natuke on funktsionaalsuses ja välimuses laenatud kõigilt telefonidele mõeldud operatsioonisüsteemidelt (Nokia Harmattanist ehk kõige rohkem), kuid üldmuljena on tegemist eristuva süsteemiga. Nagu eeldada, siis ei saa Sailfish OS olema seotud kindla raudvaraga, vaid toimib kõikjal, kus tehnilisi piiranguid pole ees (telefonid, tahvlis, televiisorid, jne).

Esitlusest vilksatas hämamise mõttes sujuvalt läbi ka Androidi logo ning häkkeri hingega kasutajaid kindlasti rõõmustas terminali ikooni paistmine rakenduste loendis.

Jolla müügistrateegia on mitmekihiline ning sisaldab nii omade telefonide tootmist, kui Sailfishi litsenseerimist kõikidele huvilistele. Turgude mõttes võime eeldada, et esimesed telefonid saavad olema saadaval nii Euroopas kui Hiinas, kuid konkreetset aega pole veel teatatud.

Loodetavasti on Jolla ja Sailfishi tulevik helge ning senise Androidi ülemvõimu kõrvale tekib veel alternatiive. Vähemalt on mõtet järgmisel aastal jälgida kuidas Sailfishi ja Tizeni areng kulgeb.

Meego + LiMo + SLP - Qt + HTML5 = Tizen

Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).

Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.

Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.

Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.

Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.

Google Motorola ostus on enam kui üks vähk kivi all peidus

Google pehme tegutsemine Norteli patendioksjonil on saanud väga loogilise seletuse. Nimelt on Google nüüdseks kokku leppinud Motorola Mobility ostu ning see plaan oli tol hetkel kindlasti juba töös.

Kogu trikk on selles, et Motorola Mobility'ga tuleb väidetavalt kaasa neli korda enam patente kui oli Norteli puhul saadaval. Norteli patentide ost läks võitnud konsortsiumile maksma 4,5 miljardit dollarit ning Motorola Mobility ost Googlele 12,5 miljardit dollarit. Piltlikult öeldes tuli üks patent kätte kolmandiku võrra odavamalt ning kauba peale sai pika kogemusega mobiilside tehnika tootja (viimases kvartalis oli Motorola suuruselt kaheksas nutitelefonide tootja 4%-lise turuosaga) ning ühe viiest suuremast Androidi-pakkujast.

Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony ilmselt natuke kurvastavad selle kulutatud 4,5 miljardi dollari üle :-)

Nokia kaotab turgu kiiremini, kui arvata võis

15 aastat tagasi mõtles Nokia välja tooteliigi, mida me täna tunneme nutitelefonina ning sellest ajast peale on Nokia on olnud nutitelfonide müügiliider. Kuni selle aastani - täna teatatud tulemuste järgi müüs Nokia selle aasta 2. kvartalis vaid 16.7 miljonit nutitelefoni ning kaotas müügiedetabelis esikoha ja lisaks tegi veel nende müügilt kahjumit.

Uus kuningas on Apple ja uus liider operatsioonisüsteemide poolel on Android (sest Androidiga telefone toodavad/müüvad paljud firmad).

Nokia aktsionäridel jääb vaid üle tänada totaalselt vigast otsust kolida Nokia üle uuele Windows Phone 7 platvormile ning sellega tekkinud vähemalt aasta pikkust viivitust. Nokia jaoks ainus kasumlik tee edasi on uue tegevjuhi (Steven Elop) ametist vabastamine ning eelmise strateegia taastamine (Symbian lihtsatele telefonidele ja Meego nutitelefonidele ning ühine Qt-arendusplatvorm mõlemale). N9 juba näitas seda, et Meego on toimiv lahendus, kui Nokia kõik oma oskused sellele koondaks.