Kirjutisi seinal

Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).

Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.

Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.

Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.

Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.

Google pehme tegutsemine Norteli patendioksjonil on saanud väga loogilise seletuse. Nimelt on Google nüüdseks kokku leppinud Motorola Mobility ostu ning see plaan oli tol hetkel kindlasti juba töös.

Kogu trikk on selles, et Motorola Mobility'ga tuleb väidetavalt kaasa neli korda enam patente kui oli Norteli puhul saadaval. Norteli patentide ost läks võitnud konsortsiumile maksma 4,5 miljardit dollarit ning Motorola Mobility ost Googlele 12,5 miljardit dollarit. Piltlikult öeldes tuli üks patent kätte kolmandiku võrra odavamalt ning kauba peale sai pika kogemusega mobiilside tehnika tootja (viimases kvartalis oli Motorola suuruselt kaheksas nutitelefonide tootja 4%-lise turuosaga) ning ühe viiest suuremast Androidi-pakkujast.

Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony ilmselt natuke kurvastavad selle kulutatud 4,5 miljardi dollari üle

15 aastat tagasi mõtles Nokia välja tooteliigi, mida me täna tunneme nutitelefonina ning sellest ajast peale on Nokia on olnud nutitelfonide müügiliider. Kuni selle aastani - täna teatatud tulemuste järgi müüs Nokia selle aasta 2. kvartalis vaid 16.7 miljonit nutitelefoni ning kaotas müügiedetabelis esikoha ja lisaks tegi veel nende müügilt kahjumit.

Uus kuningas on Apple ja uus liider operatsioonisüsteemide poolel on Android (sest Androidiga telefone toodavad/müüvad paljud firmad).

Nokia aktsionäridel jääb vaid üle tänada totaalselt vigast otsust kolida Nokia üle uuele Windows Phone 7 platvormile ning sellega tekkinud vähemalt aasta pikkust viivitust. Nokia jaoks ainus kasumlik tee edasi on uue tegevjuhi (Steven Elop) ametist vabastamine ning eelmise strateegia taastamine (Symbian lihtsatele telefonidele ja Meego nutitelefonidele ning ühine Qt-arendusplatvorm mõlemale). N9 juba näitas seda, et Meego on toimiv lahendus, kui Nokia kõik oma oskused sellele koondaks.

Reedel toimus paar aastat tagasi tegevuse lõpetanud Nortelile kuulunud 6000 patendi müük tervikpakina. Pakkujaid oli sisuliselt kaks: Google ning konsortsium, mille liikmed olid Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony.

Oksjoni tulemusel ostis patendid 4,5 miljardi dollari eest teisena nimetatud seltskond. Kuna patendipakis on märgatav hulk telekomimaailmas olulisi patente, siis lähi-aastatel näeme nii mõndagi teravat kohtuvaidlust. Sellel paratamatult on järelmõjud ka mobiiltelefonide turule. Piltlikult öeldes on võitjate poolel Apple iOS ja Microsofti Windows Phone ning kaotajatel poolel Google Android.

Oksjoni käigus tegi Google väidetavalt selliseid pakkumisi:
1902160540 USA dollarit (Bruni konstant)
2614972128 USA dollarit (Meissel-Mertensi konstant)
3.14159 miljardit USA dollarit (pii väärtus)
Mida ta sellega öelda tahtis, on omaette küsimus

Selle artikli järgi on pupulaarsemad telefonide PIN-koodid 1234, 0000, 2580, 1111 ja 5555.

Killuke olulisest telekomimaailma strateegiamängust on jäänud meedias tähelepanuta. 10. mail teatas Microsoft, et ostab Skype 8,5 miljardi dollari eest. Ühe uue võimalusena lubas Microsoft Skype lisada Windows Phone 7 rakenduste hulka. Nokia tegevjuht Steven Elop ütles, et Skype oleks hea lisand WP7 ökosüsteemi (Nokia teatavasti on lubanud kõikides oma nutitelefonides kasutusele võtta WP7'e).

Mobiilsidefirmadele, kes äri vundament on siiani vana kooli kõneside, see tõenäoliselt ei meeldi ning väidetavalt on tulemuseks on, et enamus pakkujaid on eri tootjate WP7 telefonid ning Nokia nutitelefonid oma eripakkumistest, subsideeritavate telefonide loendist ning laiemalt müügikanalitest ära korjanud. Kui samal teemal natuke guugeldada, siis leidub küll palju kirjutajaid, kes seda kinnitavad, kuid nad viitavad osaliselt samale allikale.

Kõrvalseisjal on kogu müügikanali pildist raske ülevaadet saada, aga nende Euroopa-taustaga suurte mobiilteenuste pakkujate veebipoed jälle kinnitavad eelpoolt toodut (numbrid käivad eripakkumiste lehtede kohta):
Orange France - 14 telefonist 2 Nokiat ja 0 telefoni WP7'ga
Vodaphone UK - 18 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7'ga
T-Mobile Deutschland - 17 telefonist 3 Nokiat ja 2 telefoni WP7'ga
Movistar - 6 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7'ga

Mis Skype'i puutub, siis tasub ka arvestada et Skype on aastaid olnud saadaval erinevatel mobiiltelefoniplatvormidel, kuid seni pole et telefonide tootjad ega müüjad sellist võimalust üliaktiivselt tutvustanud.

Samas kontekstis oleks huvitav näha sama müügikanali rektsiooni, kui Google XMPP/Jingle/WebRTC-plaanid jõuavad tegelike rakendusteni tegelikes telefonides.

Kaks päeva tagasi sõlmisid Nokia ja Microsofti strateegiline liidu ühiseks tegevuseks nutitelefonide turul. Lihtsalt öeldes andis Nokia ära kõik, mis võimalik ja Microsoft sai ilmselt kõik mida soovis.

Vaatame fakte Nokia poolt:

• Nokia võtab kõikide uute nutitelefonide jaoks kaustusele vähelevinud Windows Phone 7 operatsioonisüsteemi (mille senine turuosa on alla 2%)
  
• Nokia loobub Symbiani (senine turuosa on alla 28%) kasutamisest nutitelefonide operatsioonisüsteemina
  
• Nokia lööb organisatsiooni siseselt väga lahku tavatalefonide ja nutitelefonide äri ning mingis mõttes hakkab iseendaga konkureerima (osalist sisemise konkurentsi mudelit on Nokia juba aastaid kasutanud)
  
• tekkivas vähemalt aastapikkuses tootevaakumis kaotab Nokia nutitelefondie turuosa märgatavalt (Android on juba selle aasta alguses Symbianist möödumas ning tekiv edu kasvab nüüd ilmselt veel kiiremini)
  
• Meego muutub platvormist uurimisprojektiks (ja kuigi seda välja ei öelda, siis ka tuleviku jaoks vajalikuks kindlustuseks)
  
• Nokia loobub oma Ovi rakendustepoest (seni suurusel 2. mobiilirakenduste pood) ja liidab selle Microsofti sama lahendusega
  
• Nokia toob kaasa oma ülilaia lepingutepagasi operaatoritega, mis võimaldab klientidel maksta rakenduste eest operaatorilepingute alusel (sarnast süsteemi pole eriti kellelgi)
  
• Nokia annab ühiskasutusse Navteq'i (kaardirakenduste tootja, mille ta 4 aastat tagasi ostis 8.1 miljardit dollari eest)
  
• Nokia sisuliselt loobub QT-arendusplatvormist ning sellega juba teab mitmes kord vihastab välja suure arendajate kogukonna, kellest enamus ilmselt ei kavatse .Net kasutajaks hakata
  
• Nokia teeb oma filosoofias ja sisemises töökorralduses 180-kraadise pöörde senisest "Meie ei ole Microsoft" suhtumisest, mis peale 15-aastast ajalugu pole kindlasti lihtne
  

Vaatame fakte Microsofti poolt:

• Microsoft leiab oma WP7 platvormile turu suurima kliendi ning pikemas mastaabis ilmselt kaotab senised väiksemad kliendid (Samsung ja HTC, kes WP7 telefone tegid osana oma "laia labida strateegiast")
  
• Bing otsingumootori osakaal taskuseadmete turul kasvab märgatavalt
  
• Microsofti reklaamiplatvormi osakaal tasuseadmete turul kasvab märgatavalt
  
• mobiilseadtemete turule surutakse peale Microsofti arendusvahendid ja keskkonnad (.Net , Silverlight, jne)
  
• tuleviku mõttes ohtlik konkurent Meego kõrvaldatakse mobiilseadtemete turult
  
• Xbox-mänguplatvormile (eelkõige Xbox Live) leitakse mugavat kasvu mobiilirakenduste maailmast
  

Nokial tegelikult oli tulevikku vaatavas eduvalemis vaid 2 viga: vähene edu USA turul ja ülim aeglus viimastel aastatel loodud strateegia elluviimisel. See tehing USA turul ei aita aga kuidagimoodi - seal nimelt on olulised mitte telefoni platvorm vaid ülihead suhted telefone subsideerivate võrguoperaatoritega. Ning kui aeglus uue platvormi ja neil põhinevate toodete loomisel on olnud probleemiks, siis kuidas vähemalt aasta aega kestev täielik platvormivahetus seda parandada saab?

Piltlik võrdlus on selline - kui sul hammas valutab, siis sa lähed peene puuriga hambaarsti juurde, mitte aga ei hakka ehitusel kasutatavat suruõhuvasarat otsima.

Kokkuvõte:

• Nokia paneb suure osa oma põhitegevuse tulevikust ühele kaardile, samas Microsofti jaoks on tegemist vahva eduga ühes kõrvaltegevuses
  
• Nokia sisuliselt loobub suurest osast tarkvaraarendusest ja sisuteenuste pakkumisest ning taandub vaid raudvaraprojekteerijaks ning valmiskarbikesi liigutavaks logistikakorraldajaks
  
• Õnneks jäävad alles Nokia kaubamärk ja tohutu intellektuaalse omandi portfell.
  
• Loodetavasti on Nokia seda otsust tehes õppinud ajaloost (Microsofti koostöö IBM'i, Apple, Motorola, Sendo ja Palm'iga)
  
• Ilmselt on Nokia arvestanud lihtsa matemaatikaga, et Windows Phone kasutavad telefonitootjad saavutavad nutitelefoni kohta kuni 10%-lise katte samal ajal kui vabu platvorme (nagu Android) või oma platvorme (Apple iOS, RIM BlackBerryOS, HP WebOS) kasutavad tootjad võivad arvestada 30-50%-lise kattega.
  

Turu kohene reaktsioon toiminule oli ühene: esimesel päeval langes Nokia aktsia kurss sõltuvalt börsist kuni 14% (ja seda väga märgatava kauplemismahu pealt).

Muud mõjutused:

• Google ja Apple hingavad kergendatult, sest Nokiast ei ole mõnda aega nende kasvu ohustajat
  
• kui just mõni muu tootja mahakukkunud palli üles ei võta, siis jaeturule Meego-põhist telefoni ei tule
  
• Meego arendus seisma ei jää ning ta leiab kindlasti kasutust IVI- ja IFE-süsteemides (IVI - autode infosüsteemid, IFE - lennureisijate meelelahutussüteemid), tahvelarvutite turul ning TV-liidestes
  
• tõeliselt arendajasõbraliku ja multiplatvormse QT tulevik pole ehk nii hele, kui seni loota võis, kuid kuna QT on vaba litsentsi all, siis kui Nokia hakakb arendust pidurdama saab vajadusel projekti kahvlisse võtta
  

Sellest ajast peale, kui mobiiltelefonid massiliselt kasutusele võeti, on nende kasutamine (sisse lülitamine) lennukites keelatud olnud. Ikka põhjusel et see segab lennuki sidesüsteemide tööd.

Nüüdseks on tekkinud 2 suurt ja tugeva tasutaga teenusepakkujat (OnAir ja AeroMobile), kelle on loodud süsteemid võimaldavad lennuki pardalt mobiiltelefonikõnesid teha ning see toimib nii nagu iga tavaline roaming.

Hämmastav on see, et mobiiltelefonid pole oma üldiselt olemuselt muutunud ja kuidas siis nüüd järsku on mobiilkõned lennukis ohutud

Esimesena lennufirmadest võtab sellise lahenduse täies mahus kasutusele 2007. aasta jaanuaris Emirates. Lisateave ATW Online uudistes.