Kirjutisi seinal (Entries tagged as vorbis)

The future of free and open web video - AOMedia, libaom ja av1 (avx)

nospam@example.com (pj) — Sat, 09 Apr 2016 12:54:32 +0300

Alliance for Open Media (AOMedia) was launched in the beginning of last autumn as an effort of Amazon, Cisco, Google, Intel, Microsoft, Mozilla and Netflix (silently also Xiph) to create future-proof videocodec for web and other applications that is open, fast and royalty-free.

After a quiet winter there are news on the same subject:

AMD, ARM ja NVIDIA have joined AOMedia and in the contect of hardware implementations that is only good (I'd hope Qualcomm to sign up soon and maybe even Apple to rethink its position)
actual development has started and everyone can follow the commits over web
Google's libvpx is the starting-point of development
the name of core library will be libaom insted of libvpx
format will be called AOMedia instead of WebM
the generic name of videocodec will be avx instead of vpx
the first generation of videocodec will be called av1 (as vp8, vp9 and vp10 have been until now)
the first release called v0.1.0 "AOMedia Codec 1" is in the pipeline
the headings of commits show some inclusion of Daala
file container still seems to be mkv-based and audiocodecs are Vorbis and Opus

Veebivideo tulevik - AOMedia, libaom ja av1 (avx)

nospam@example.com (pj) — Sat, 09 Apr 2016 12:16:59 +0300

Sügise hakul kirjutasin Alliance for Open Media (AOMedia) projekti algatamisest. Nüüd on samal teemal ka sisulisi uudiseid:

AMD, ARM ja NVIDIA on liitunud AOMedia'ga ning arvestades et raudvaras tehtud implementatsioonid on üliolulised, siis see on väga hea uudis (Qualcomm'i loodaks ka samas pundis näha)
tegelik arendustöö on hooga käima läinud ja tulemusi saavad huvilised veebis jälgida
arenduse aluseks on võetud Google libvpx kood
uueks teegi nimeks libvpx asemel on libaom
vormingu uueks nimeks saab WebM asemel AOMedia
videokodeki üldistatud nimi vpx asemel on avx
videokodeki esimeseks konkreetseks nimeks saab vp8, vp9, vp10 asemel av1
ilmumas on esimene versioon v0.1.0 "AOMedia Codec 1"
commit'ide pealkirjade järgi on näha Daala koodi kaasamist
failikonteiner tundub olema jätkuvalt mkv-põhine ja audiokodekiteks opus ning vorbis

English version of this entry The future of free and open web video - AOMedia, libaom ja av1 (avx)

Olulised muutused vabade videokodekite arengus

nospam@example.com (pj) — Thu, 03 Sep 2015 11:51:16 +0300

Peale aastapikkust vaikust on korraga vabade videokodekite kohta tulnud palju häid uudiseid:

Cisco on avaldanud oma majasisese Thor-kodeki vaba tarkvara litsentsi all. Tegemist on nn järgmise põlvkonna videokodekiga. Võiks ju arvata, et tegemist on konkurendiga Xiph'i ja Mozilla arendatavale Daala'le, kuid Opuse-nimelise audiokodeki ajalugu räägib vastupidist - too loodi ka mitme firma arendustöö liitmise tulemusena (Xiph'i CELT ja Skype'i Silk) ning tulemus sai muljetavaldav. Nii Daala kui Thor on kaasatud ka suvel algatatud IETF'i NETVC standardiseerimisprojekti.
01.09.15 teatasid Amazon, Cisco, Google, Intel Corporation, Microsoft, Mozilla ja Netflix Alliance for Open Media (AOMedia) projekti algatamisest. Selle eesmärgiks on luua järgmise põlvkonna meediakodekeid ja vorminguid ning teha seda viisil, et kasutajate jaoks ei teki nõudeid ei patentide ega tasuliste litsentside kontekstis (royalty free media codecs). Kõik tarkvara saab olema avaldatud Apache 2.0 litsentsi alusel. Keskendutakse nii tegelikule arendustööle kui patendi-uuringutele. Projekti toovad osalised nii Daala, Thor'i kui VP9/VP10. Saame näha kuhu see kõik viib ja kaua tegelike tulemusteni jõudmine aega võtab (räägitakse natuke enamast kui aastast). Projektiga liitunud firmade valik on väga hea - sisaldab nii enamusi suuri brauseritootjaid, suuri veebivideo-firmasid ning kaht olulist tehnoloogiafirmat.
Seni on vabade meediakodekite arendusest eemale hoidnud 2 olulist firmat - Apple ja Microsoft. Selles mõttes oli väga hea üllatus, et AOMedia'ga liitunute hulgas on ka Microsoft. Ja et sõnad päris tühjalt ei kõlaks, on Microsoft asunud ka reaalsetele tegudele. Alates üle-eilsest on Edge baruseri arenduse teekaardil märgitud et VP9 implementatsioon on töös ja Opuse+Vorbise oma tööde järjekorras.
Vabade kodekite suurim konkurent on patendialune HEVC/H.265 videokodek. Sellele on tekkinud kaks patendiorganisatsiooni (MPEG-LA ja HEVC Advance). Neist viimane on avaldanud nüüd ka oma hinnakirja ning nende arutult kallid tingimused on sisuomanikud ja suured tehnoloogiakasutajad pannud mõtlema vabade alternatiivide peale. Et pilt segasem oleks, siis on HEVC/H.265 jaoks ka kolmas patendiorganisatsioon loomisel.

Eraldame webm-videost audiofaili

nospam@example.com (pj) — Sun, 01 Feb 2015 23:15:35 +0200

Sul on webm videofail, mis teadupärast koosneb kas VP8 või VP9 videovooost ja ogg või opus audiovoost. Sa tahad sealt kätte saada vaid seda heliosa. Kuna webm näol on tegemist konteineriga, siis pole isegi uuesti kodeerida vaja. Lihtsalt eraldad vajaliku helivoo.

Eeldame, et arvutis on olemas libav (eks midagi sarnast on olemas ka ffmpeg puhul). Esmalt vaatad millest fail koosneb:



avprobe minufail.webm

Eeldusel et eelmise käsu väljundis oli midagi taolist "Stream #0.1: Audio: vorbis, 44100 Hz, stereo" siis eraldame sealt selle soovitud helivoo:



avconv -i minufail.webm -map 0:1 -c:a copy minufail.ogg

Kui avprobe ütles et tegemist oli opus'ega, siis võid panna helifaili laiendiks .opus, aga .ogg peaks ka toimima.

Kuna webm konteiner on natuke modifitseeritud matroska-konteiner, siis peaks sama toimima ka suvalise .mkv failiga. Lihtsalt seal võib leiduda ka muid audiokodekeid (vaata et paned õige laiendi).

HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010

nospam@example.com (pj) — Tue, 11 May 2010 22:59:47 +0300

HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.

Brauserid:

Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot

Continue reading "HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010"

HTML5 ja video-element ning vabad videokodekid

nospam@example.com (pj) — Wed, 26 Aug 2009 09:38:55 +0300

Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?

Brauserid:

nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud

Sisu ehk veebilehed:

nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
Üks suuremaid Youtube taga-ajajaid Dailymotion on teinud puhta Theora/Vorbis põhise veebi openvideo.dailymotion.com ja www.dailymotion.com/openvideodemo
Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna

Äri ja tehnoloogia:

Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud

Oma kogemus:

Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)

HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi

nospam@example.com (pj) — Wed, 06 Aug 2008 00:03:31 +0300

Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:

audio- ja video-elemendi renderdamine
Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt

Continue reading "HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi"

Dirac – uus vaba videokodek

nospam@example.com (pj) — Tue, 26 Feb 2008 16:19:24 +0200

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"

Eesti riik piirab kodanike vaba ligipääsu maksumaksjate raha eest toodetud infole

nospam@example.com (pj) — Tue, 22 Jan 2008 19:25:56 +0200

Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.

Mida on tehtud:

nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid

see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem

mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks

see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad

see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid

lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega

Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid

Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:

pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis

pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)

Missugused on vabade andmevormingute eelised:

Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus

mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada

kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)

need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha

nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid

... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet

Veebiraadiod ja vaba ligipääs

nospam@example.com (pj) — Wed, 12 Sep 2007 16:51:48 +0300

Miks kasutab maksumaksjate rahast ülal peetav Eesti Raadio saadete veebipõhiseks edastamiseks mittestandardseid ja kinniseid lahendusi (eeldavad arvutis RealPlayer'i või Windows Media Player'i olemasolu ning üldjuhul ei ole kasutatavad mujal kui Windows operatsioonisüsteemides).

Samal ajal on suurematel konkurentidel nagu Trio LSL (Kuku Raadio, Raadio Uuno, Raadio Elmar) ja Sky Media (Raadio 3, Sky Plus, Energy FM, Sky Radio, Russkoje Radio) on olemas ka vabavaralised ja avatud lahendused (nt Ogg Vorbis põhine striiming). Sellisel juhul ei ole netipõhine kuulajaskond seotud ühe arvutiplatvormiga ning mõne kindla meediatarkvaraga (Ogg Vorbis striimingut suudavad mängida kümned eri meediamängijad, mis on tasuta saadaval Windows, Mac, Linux ja muudes keskkondades).

Ei saa ka märkimata jätta et vastavad vabavaralised serverpoolsed lahendused on töökindlad ja tasuta saadaval (Icecast, Shoutcast, jne) ning kodekite kasutamisel puuduvad litsentsitasud (Ogg Vorbis).

Maksumaksja raha eest teenuse pakkumisel eeldaks ikka maksimaalset avatust.

Kui teil eespool näidatud veebiraadiote mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või Windows'is töötavat Winamp'i.

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Vabad andmevormingud

nospam@example.com (pj) — Wed, 12 Sep 2007 16:13:00 +0300

Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:

mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:

andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö

OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
LaTeX
Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

Ogg (.ogg ja tulevikus .ogx)
Matroska (.mkv .mka)

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

SMIL (.smil)
XSPF (.xspf)

Videokodekid

Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
Tarkin
Dirac
Snow

Audiokodekid

Vorbis (.ogg ja tulevikus ka .oga)
FLAC (.flac)
Speex (.spx)
Musepack (.mpc, .mp+, .mpp)
Wavpack (.wv)

Graafika

Veeb

html ja xhtml
xml
css
rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine

7zip (.7z)
gzip (.gz)
tar (.tar)
bzip2 (.bz2)

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Ogg Theora video ja Firefox

nospam@example.com (pj) — Fri, 07 Sep 2007 11:34:56 +0300

Nii nagu sai ühes hiljutises artiklis mainitud, siis Firefox ja Opera on aktiivselt toetanud video elemendi lisamist HTML5 spetsifikatsiooni.

Firefoxi arendaja Chris Double on nüüd välja pannud SVG+Theora demo, kuidas Firefox'i arendusvariant renderdab SVG's tehtud lehte ning dekodeerib Ogg Theora videot ning võimaldab samal ajal nende videofailidega üsna suvaliselt ringi käia.

Vägagi vahva tulemus ning nii vaadates võiks öelda et milleks meile veebivideo mängimiseks kümned brauseripluginad, flash, java ja silver-mis-iganes-ta-oli, kui sama asja suudab veebibrauser ise ära teha. Praeguse sisuga tundub, et Mozilla Foundation ja Opera kavatsevad selle video-elemendi parsimise väga kiiresti juurutada (alates Firefox 3.0 ja Opera 9.5 versioonidest). Eks näis mida Microsoft oma IE osas siis ette võtab.

Kuna Ogg-konteineris Theora videokodek vaikimisi käib koos Vorbis audiokodekiga, siis lisaks tähendaks selline lahendus ka et nendesse baruseritesse lisanduks ka Vorbis'e dekodeerimise võimalus... koos sellest tulenevate rakendustega.

Kui teil eespool näidatud video mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või valida sobiliku siit Theora tarkvaraliste mängijate loetelust.

Opera teeb seda jälle - uuendused tulemas

nospam@example.com (pj) — Wed, 14 Mar 2007 01:28:57 +0200

Tore niššibrauser Opera on tegemas seda jälle Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba Ogg Theora videovorming. Selle kohta Youtube film1 ja film2. Asja iroonia on muidugi see, et toodud näidetes kasutatava Flash Video väljatõrjumine oleks selle ettevõtmise üks tulemusi.

Pikem jutt ka Opera blogis.

Kes tahab teada, kuidas veebistandardite loomise köögipoolest üks osa toimib, siis täpselt sama teema kohta leidub WHATWG listis paar jutulõnga siin ja siin kah.

Ogg vorbis pleier

nospam@example.com (pj) — Wed, 30 Aug 2006 13:57:00 +0300

Hakkasin otsima kas leiduks välkmälu või kõvaketast andmekandjana kasutavat muusikapleierit, mis mängiks Ogg Vorbis vormingus muusikafaile. Eesti veebipoodides valik oli olematu (va Samsung ja Swissbit) ning laia ilma poodidest leitu põhjal sain kokku sellise loetelu:

iRiver U10 (2 GB)
iRiver T30 (1 GB)
Cowon iAudio X5 (20 GB)
Cowon A2 (20/30 GB)
Samsung YH-820 (5 GB)
Samsung YH-J70 (20 GB)
Rio Karma (20 GB)
Aigo E858 (2 GB)
Swissbit Victorinox (2 GB)

Cowon iAudio X5 tundus nende hulgast ka muu funktsionaalsuse mõttes kõige äkilisem ja kallim olema. Muud siis vastavalt lihtsamad ja odavamad.

Tundub, et vaid mingi kitsas ring tootjaid soovib sellist head ja patendivaba vormingut nagu Ogg oma oma seadmetes kasutada. Kui ma veel sooviks et ka teistes patendivabades vormingutes nagu flac või mpc faile saaks mängida siis oleks pilt ilmselt täitsa lootusetu

Täiendatud 30.10.2006:
Teadaolevalt Ogg Vorbis vormingut toetava raudvara loetelu on olemas ka vormingu loojate veebis: taskupleierid ja muud pleierid.