Dirac – uus vaba videokodek
Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.
Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.
Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat.
Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.
Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat.
Lisaks on eraldi kodeki arendusest olemas teine vaba tarkvara projekt reaalselt kasutatava kodeerija/dekodeerija loomiseks - The Schrödinger Project. Ka nende töö on jõudnud märgatavate tulemusteni – 22.02.2008 avaldati Schrödinger 1.0.0 versioon, milles on realiseeritud 100% Dirac kodeki spetsifikatsioonist. Sama arendusprojekti raames on loodud ka pluginad GStreameri raamistiku jaoks. Ning koos Xiph'iga vajalikud muudatused Ogg-konteinervormingu kasutamiseks.
Mida see kõik praktikas tähendab? Seda et:
Veel natuke tehnilist juttu:
Nagu kahest toimivast vabast videokodekist veel vähe oleks, siis FFmpeg projekti meeskond on asunud looma Dirac'ile sarnast Snow videokodekit ning edendama Ogg ja Matroska konteinervorminguga konkureerivat NUT-konteinervormingut.
Kokkuvõttes on tegemist põnevate aegadega. Huvitav on näha:
Mida see kõik praktikas tähendab? Seda et:
- GStreamer'it kasutavate vahenditega saab Dirac-videot vaadata (näiteks Totem meediamängija suudab edukalt Dirac+Vorbis videot vaadata)
- schroedinger-teeke kasutava tarkvaraga saab Dirac-videot luua (näiteks oggconvert abil)
- videofailide laiendiks on .ogv (kui kasutatakse Ogg konteinerit) või .mkv (kui kasutatakse Matroska konteinerit); profitehnikas pigem .mxf (Material Exchange Format konteiner)
- Ogg konteineri puhul kasutatav vorbis-tools sisaldab Dirac'i tuge alates lähitulevikus välja antavast versioonist 1.2.0
- paljude lemmik VLC media player peaks Dirac'it toetama alates tegemisel olevast versioonist 0.9.0
- väga uutes või pidevalt uuendatavates Linuxi distributsioonides all on enamus eelpool loetletud vahendeist juba olemas (näiteks Debian Testing)
- Windowsi jaoks on DirectShow filter ka olemas ehk saab Dirac'is kodeeritud faile Windowsis vaadata
Veel natuke tehnilist juttu:
- Dirac on mõeldud väga laia resolutsioonide vahemiku jaoks alates QCIF (176x144) kuni HDTV (1920x1080)
- moodsamad võtted, mida kasutatakse on wavelet compression, motion compensation ja arithmetic coding
- BBC on tähtajatult loobunud Diraci puhul kõikidest temale kuuluvate kodekiga seotud patentide jõustamisest ning loonud kodeki nii, et oleks välditud muude patenteeritud tehnoloogiate kasutamine
- Dirac on tehnoloogiliselt tasemelt ja kvaliteedilt võrreldav MPEG-4 kodekitega (Theora jääb neile mõlemale näiteks alla)
Nagu kahest toimivast vabast videokodekist veel vähe oleks, siis FFmpeg projekti meeskond on asunud looma Dirac'ile sarnast Snow videokodekit ning edendama Ogg ja Matroska konteinervorminguga konkureerivat NUT-konteinervormingut.
Kokkuvõttes on tegemist põnevate aegadega. Huvitav on näha:
- kas Dirac'i levi on kiirem ja kasutamine laiem kui Theora puhul
- kuidas käituvad Firefoxi ja Opera arendajad (hetkel on nad kavandanud toetada pigem Theora renderdamist otse brauseris)
- kui kiiresti tekib Dirac'i raudvaralisi implementatsioone jae- ja profiturule; tegelikult esimesed on juba praegu olemas (Numedia profitehnika), samal ajal kui Theora puhul pole veel õieti ühtegi
- kuidas reageerivad sisutootjad ja sisuhaldajad
Trackbacks
The author does not allow comments to this entry
Comments
Display comments as Linear | Threaded
tanel. on :
pj on :