Kirjutisi seinal

Möödus vaevalt kolm nädalat, kui WebRTC jõudis Chromiumi (versioon 14.0.796.0 ehk build 89590). Koodipuus on ta näha src/third_party/webrtc all. Kõik komponendid pole veel olemas, aga nendega ilmselt kaua enam ei lähe.

Chromiumi põhjalt teatavasti tehakse Google Chrome veebibrauserit ning kui kõik toimib, siis jõuab ta ka sinna. Ja siis pole muud kui, veebimeistrid saavad hakata vastavat funktsionaalsust oma saitidele lisama.

Google ostis aasta tagasi ligi 70 miljoni dollari eest firma Rootsi firma Global IP Solutions. Tegelesid nad sellise valdkonnaga nagu reaalajas toimivad video- ja audiolahendused (sealhulgas kasutati omaloodud audiokodekit iLBC). Neist erinevatest toodetest on Google nüüd loonud projekti WebRTC ning alates tänasest on see avaldatud vaba tarkvaranana (lihtsa BSD-stiilis litsentsi all). Nagu ikka, siis Google on loobunud kõikidest WebRTC'ga seotud patendi- ja litsentsinõuetest.

Miks see kõik huvitav on? Aga sellepärast, et integreerides WebRTC veebibrauserisse on veebisaitidel võimalik luua standardse html'i ja javascripti põhiseid lahendusi reaalajas toimivaks suhtluseks. Lihtsamalt öeldes on võimalik pidada veebipõhiseid videokõnesid (ja loomulikult tavalisi kõnesid) ilma lisatarkvara paigaldamise vajaduseta. Nii nagu ka WebM puhul ei ole ka siin Google üksinda - projektile on toeetust avaldanud nii Mozilla Foundation kui Opera Software (vastavalt Firefoxi ja Opera brauserite arendajad). Me ei peaks üllatuma, kui veel selle aastanumbri sees tehakse katse WebRTC laiemaks standardiseerimiseks ning kõik kolm brauseritootjat (mis kontrollivad pool turgu) on WebRTC toe oma brauseritesse lisanud.

Praegu vist ei ole hea olla Microsofti olukorras, kes kulutas 8,5 miljardit dollarit Skype ostmiseks ning ühe rakendusena nägi kindlasti ette just sedasama funktsionaalsust.

Google otsing odavad lennupiletid pakub avalehe tulemuste hulka koleda masintõlgega ja PR0 lehe. Sellist Google koperdamist pole mõnda aega näinud. Nii et kõigil ongi nüüd mõte masintõlkega vorpida sajas keeles asjatud veebilehti?

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

Brauser	Online	Offline
Internet Explorer	51%	60%
Firefox	33%	31%
Safari ja Chrome	13%	7%
Opera	3%	2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

Nii nagu sai ühes hiljutises artiklis mainitud, siis Firefox ja Opera on aktiivselt toetanud video elemendi lisamist HTML5 spetsifikatsiooni.

Firefoxi arendaja Chris Double on nüüd välja pannud SVG+Theora demo, kuidas Firefox'i arendusvariant renderdab SVG's tehtud lehte ning dekodeerib Ogg Theora videot ning võimaldab samal ajal nende videofailidega üsna suvaliselt ringi käia.

Vägagi vahva tulemus ning nii vaadates võiks öelda et milleks meile veebivideo mängimiseks kümned brauseripluginad, flash, java ja silver-mis-iganes-ta-oli, kui sama asja suudab veebibrauser ise ära teha. Praeguse sisuga tundub, et Mozilla Foundation ja Opera kavatsevad selle video-elemendi parsimise väga kiiresti juurutada (alates Firefox 3.0 ja Opera 9.5 versioonidest). Eks näis mida Microsoft oma IE osas siis ette võtab.

Kuna Ogg-konteineris Theora videokodek vaikimisi käib koos Vorbis audiokodekiga, siis lisaks tähendaks selline lahendus ka et nendesse baruseritesse lisanduks ka Vorbis'e dekodeerimise võimalus... koos sellest tulenevate rakendustega.

Kui teil eespool näidatud video mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või valida sobiliku siit Theora tarkvaraliste mängijate loetelust.

Teadaolevalt saab veebibrauseri tunnusväärtust (user-agent string) suvaliselt muuta ja hämada (spoofing). Tavaliselt on see tavakasutaja jaoks piisavalt keeruliseks tehtud, kuid Opera, Konqueror'i ja K-Meleon'i puhul on see aga vägagi lihtne.

Kuna just sai tehtud brauserite turu ülevaade, siis sama materjali pealt oli kerge vaadata kuidas kasutajad on oma Opera'd seadnud:

Olen Opera ja ütlen et olen Opera (a) - 50,75%
Olen Opera aga ütlen seda läbi lillede (b)+(c) - 49,25%

Mõned näited ka Opera 9.0 user-agent väärtustest Windows XP all:
(a) Identify as Opera - Opera/9.00 (Windows NT 5.1; U; en)
(b) Identify as Mozilla - Mozilla/5.0 (Windows NT 5.1; U; en) Opera 9.00
(c) Identify as Internet Explorer - Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en) Opera 9.00
(d) Mask as Mozilla - Mozilla/5.0 (Windows NT 5.1; U; en; rv:1.7.5) Gecko/20041110
(e) Mask as Internet Explorer - Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en)

Nagu näha saab kolmel esimesel juhul tuvastada et tegemist Opera'ga, kahel viimasel aga mitte. Õnneks lisandus selline võimalus alles versioonis 9.0 ja jääb vaid loota et see liiga laialt pole levinud.

Kui juba operatsioonisüsteemide analüüs tehtud, siis järgmine loogiline tegevus oli brauserite turu analüüs.

Sama valimi põhjal oli tulemus renderdusmootorite järgi:
Trident (MS Internet Explorer) - 78,10%
Gecko (Firefox, Mozilla Suite, Seamonkey, jne) - 19,29%
Presto (Opera) - 1,89%
KHTML/WebCore - (Safari, Konqueror) - 0,62%
Muud - 0,10%

Ning brauserite kaupa oleks esiviisik selline:
Microsoft Internet Explorer -78,10%
Mozilla Firefox - 17,86%
Opera - 1,89%
Mozilla Suite - 0,98%
Safari - 0,47%

Olulised kommentaarid:
- tegemist on unikaalsete kasutajate, mitte tavapärase lehevaadete põhise struktuuriga (nagu Analog, Webalizer jmt teevad), see on autoriseerimist mittekasutava veebi puhul lähim vaste reaalsetele kasutajatele
- Gecko-põhiste brauserite populaarsus on enam-vähem sarnane muu Euroopaga
- Opera on Eestis populaarsem kui arvata võiks (analüüsis sai arvestatud reaalseid Opera ua-väärtusi)
- sisuliselt on ära kadunud traditsiooniline Netscape ja Internet Explorer for Mac

Nädala alguses avaldas OneStat ülevaate netikasutajate arvutites olevate operatsioonisüsteemide turust.
Loetust tekkis mõte vaadata, missugune on turu seis Eestis.
Selleks:
- võtsin ette ühe eestikeelse veebilehe rakenduselogi, mis fikseerib eraldi kasutajad (cookie-põhiselt, nagu ikka)
- ajaperioodiks 2 viimast kuud (et arvutite võimalik uuendamine ei mõjutaks)
- eemaldasin veebirobotite, rss-lugejate, monitooringuagentide, jmt kirjed
- jätsin sisse erinevate mobiilsete seadmetega seotud kirjed
- valimiks järgi jäi 66000 unikaalse kasutajaga seotud kirjet (ei ole just Eesti mõistes teab mis suur sait, aga pisike ka mitte)

Nende andmete põhjal siis järgnev struktuur:
1. Windows - 98,01%
2. Linux - 1,21%
3. Mac - 0,61%
4. Muu - 0,17%

Ettearvatult on globaalne turg sama kui Eestis. Natuke üllatav oli see, et Linux tundub Eestis olevat Mac'ist populaarsem.

Kui üritada Onestat'i näidatud detailsemat TOP 8 laadset loetelu teha, siis on tulemus selline:
1. Windows XP - 82,94%
2. Windows 2000 - 7,41%
3. Windows 98 - 5,65%
4. Windows 2003 - 1,42%
5. Linux - 1,21%
6. Mac OS X - 0,57%
7. Windows 95 - 0,24%
8. Windows NT 4.0 - 0,21%

Eks need lõpuosa numbrid on sellised, et neid tõsiselt võtta ei saa. Ootamatu on siin loendis serveritele mõeldud Windows 2003 esinemine, kuid andmeid üle kontrollides tundus kõik õige olema.

Kiiresti ja suure hooga tehtud Opera uus veebibrauser on valmis saanud. Huvi on sedavõrd suur et eelmisest korrast õppust võtnud brauserivalmistaja on ikkagi hädas huviliste tekitatud koormusele vastupidamisega ja oma veebi avalehelt mahalaadimine ei kipu esimesel päeval õnestuma. Nagu ikka, on abiks siin lehel leiduvad veebipeeglid.

Uuendusi on palju ning neist saab ülevaate Opera changelog lehel.

Nagu Opera Watch leht kirjutab, siis korraldatakse oluliselt uuendatud veebisirvija suurim promoüritus demonstratiivselt Seattles, suurima konkurendi Microsofti tagahoovis.