Kirjutisi seinal

Tundub et Google on brauseritootjate, meediaomanike, võrguteenusepakkujate, kasutajate ja veel muude huviliste vahel suutnud mingi sellise tasakaalupunkti leida, kus on võimalik Youtube's Flashi-põhilisele videole öelda "Suured tänud ja head aega".

Paar aastat tagasi oli Youtube's HTML5-põhise video vaatamiseks vaja liituda testprogrammiga. Mõni aeg hiljem piisas sellest et sul oli brauseris Flash kinni keeratud või polnud üldse paigaldatud, siis nüüd ei tohiks viimaste brauseriversioonide puhul enam vahet olla. Youtube peaks esimese valikuna pakkuma võimalust mängida HTML5 videot. Niimoodi väidab Youtube ajaveeb.

Kodekite ja vormingute osas on Youtube's olukord sama kui viimase aasta jooksul - Opera ja Chromium mängivad Webm (VP9), Firefox Webm (VP8) ning IE ja Safari H.264 videot. Alates versioonist 36 oskab Firefox vaikimisi ka MSE'd ning on seega suuteline Youtube's ka VP9-põhist videot mängima (minu vana profiili puhul vajas küll media.mediasource.enabled jah-olekusse panemist).

Teatavasti loobus Opera enam kui aasta tagasi oma renderdusmootorist ning võttis kasutusele WebKit'ist kahvlisse aetud Blink'i. Samaga ilmusid ka uued Opera versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele (Opera versioonid alates 15'st). Opera Linuxi variant jäi aga Presto-põhise 12.16 juurde.

Selle aasta alguses võeti ka Opera Linuxi-arendus jälle ette ning eile ilmus esimene Opera versioon Linuxile (v 26). Arendajad ise ütlevad et toimib vaid Ubuntus, kuid minul töötab probleemitult ka Debianis ning ilmselt ka muudes .deb põhistes distributsioonides (näiteks Mint). Kes tunneb huvi, siis asi hargneb siit deb.opera.com. Kui seni tuli installida pakk nimega opera, siis nüüd on nimeks opera-stable ning praktikas tähendab see et uus ja vana Opera saavad Linuxis kõrvuti eksisteerida (vana versiooni kasutamine pole turvalisuses mõttes küll hea idee).

Kui varem pole olemas polnud, siis paigalduse käigus lisatakse süsteemi ka pepperflashplugin-nonfree, mis on wrapper-skript PPAPI-põhise flashi plugina lisamiseks (laeb alla Google Chrome ning pakib sealt lahti vaid flashi plugina).

Kohe eilsele Mozilla Servo uudisele järgi on Google teatanud, et lööb oma brauserite (Chromium ja Chrome) renderdusmootorite arenduse lahku Webkit-ist ning koondab selle nime Blink all uueks projektiks. Peapõhjuseks on Webkiti mittesobivus Chromiumi mitmikprotsessi-põhise arhitektuuriga. Lisaks Chromiumile saab Blinki kasutajaks ka Opera ning kindlasti ka Androidi projekt.

Erinevalt Mozilla Servo'st, mis on nullist tehtud arendus, on Blink siiski senise Webkiti projekti haru ja suuri muutusi kasutajad niipea märkama ei hakka. Kindlasti võime eeldada et ka Webkiti asendajad (Apple, Blackberry, Nokia) kasutavad võimalust ning liigendavad ka Webkiti koodi tõhusamaks.

Loomulikult jäävad nii Servo, Blink kui Webkit vaba tarkvara põhimõtteid järgivateks projektideks ning kõik huvilised saavad koodi uurida ning arenduses kaasa lüüa.

Mozilla üllatas täna täiega, aga siiski mitte brauseriga. Selgub et mõnda aega on koos Samsungiga arendatud uut Servo renderdusmootorit veebibrauserite jaoks (renderdusmootor on brauseri süda, mis serverilt saadud html, css, jne koodi tegelikuks veebileheks kuvab). Loomulikult on esmalt eesmärkideks tõhus, turvaline ja kaasaegne renderdusmootor Androidi-põhistele seadmetele ARM-protsessoritel. Kuid mitte miski ei välista kasutust muudel platvormidel.

Tõeliselt huvitav. Samal ajal kui Opera loobub oma renderdusmootori loomisest ja Webkiti-põhised tooted kipuvad natuke eest ära jooksma ei ole Mozilla maganud ja on edukat tulevikku plaaninud. Aeg näitab kas tegemist saab olema Nokia Webkit2-tüüpi katsetusega või pikema eduloo algusega.

Kuu jagu päevi tagasi teatas brauserivalmistaja Opera, et loobub oma brauseri mobiiltelefonide ja tahvelarvutite versioonis oma renderdusmootori Presto kasutamisest. Eks see põhjus oli lihtne kah - Apple iOS+Android moodustavad absoluutse enamuse uutest müüdavatest seadmetest (ja märgatava osa kõikidest kasutuses olevatest seadmetest) ning seal on WebKit ja V8 süsteemsete teekidena olemas (ja lisaks iOS-i puhul ei tohi muud kasutada). Eks ta siis oli paratamatu käik.

Eile selgus, et see plaan puudutab tegelikult ka laua- ja sülearvutite Opera versioone. Mobiilivarianti näevad huvilised juba kuu lõpus Barcelonas MWC'l. Teine variant ilmub aasta jooksul.

Mis muutub? Kasutajate jaoks pigem läheb läheb paljude saitidega majandamine paremaks ja kiiremaks. Veebiarendajad ei pea enam ühe brauseri kiiksudega arvestama. Aga kaob ka killuke veebiajalugu. Ning Opera loobub sellest mis tema põhitoodet konkurentidest eristab ning kaotab suutlikkuse üksi oma tootearendust suunata (WebKit-i projekti tulevikku määravad Apple ja Google).

Mis brauserid veel kasutavad WebKit renderdusmootorit (ja tihti ka V8 mootorit javascripti jaoks)? Loomulikult Google Chrome ja Crhromium. Aga ka Andrioidi, BlackBerry ja Symbiani S60 brauserid mobiilsetes arvutites ja rekonq, Midori, Epiphany (uue nimega Web), Safari, OmniWeb, iCab muudes arvutites.

Googlele vist väga ei meeldi, kui keegi kasutab Chrome asemel Chromiumi. Igal juhul google otsing "chromium nightly build" viitab juba enam kui aasta aega valesse kohta. Õige koht kipub mõnikord muutuma ning hetkel leidub kõik vajalik siin: chromium nightly builds.

Kes veel ei tea, siis väga hea brauser Google Chrome põhineb vaba tarkvara projektil Chromium ning ainus oluline vahe on see, et Chromiumis on puudu kõik see liigne kasutaja tegevuse jälgimine, mis Google Chrome's leidub.

Briefly in english: nightly builds for chromium browser are here.

Selge see, et Sinu veebibrauser on oluline.

Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait yourbrowsermatters.org, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).

Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.

Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks "Mask as Internet Explorer" ja kohe on täispunktid olemas.

Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

Brauser	Online	Offline
Internet Explorer	51%	60%
Firefox	33%	31%
Safari ja Chrome	13%	7%
Opera	3%	2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

Kuulujuttudel on tihtipeale siiski kindel põhjus. Nii õnneks ka seekord - Google avaldab moodsa ja tänapäevase VP8 videokodeki sellisel viisil, et mitte ühelegi kasutajale ei teki Google poolt patendi- ja litsentsinõudeid. Litsentsiks on ülivaba BSD-stiilis litsents.

Nagu kodekist veel vähe oleks, on samadel tingimustel avaldatud ka WebM konteinervorming (VP8 video + Vorbis audio, kusjuures konteinerivormingu aluseks on teada-tuntud Матрёшка formaat, seda on lihtsalt veebi jaoks optimeeritud ja koondatud .webm faili). Kogu projekti nimi on ka WebM.

Kuigi uudis on vaid loetud arv tunde vaba, siis rong juba kihutab enam kui kiiresti:

• avaldatud on SDK
  
• olemas on esimesed vahendid kodeerimiseks (paik ffmpeg jaoks, directshow filter + mõned kommertstarvikud)
  
• kohe lisandub moodul GStreameri jaoks
  
• Chromiumi, Opera ja Firefoxi igaöised arendusversioonid juba oskavad WebM faile ka dekodeerida
  
• nagu imeväel on Youtube beetavarianti tekkinud hulk WebM videoklippe
  
• ma ei imestaks, kui loetud nädalate jooksul on nii kodeerimise kui dekodeerimise vahendis juba ilmunud ka lõppversioonidena
  
• Androidi tuge lubatakse juba selle aasta lõpus
  
• WebM projekti liikmeteks ja toetajateks on lisaks Googlele muude hulgas paarkümmend raud- ja tarkvarahiiglast (Oracle, Sype, Adobe, AMD, ARM, Texas Instruments, Qualcomm, jne) ning see näitab projekti mastaapi
  

Ühe sõnaga öeldes - suurepärane!
Mitme sõnaga öeldes - vabadus videot toota ja edastada jääb kõigile huvilistele alles ning suurem H.264 lock-in jääb ilmselt ära!

Sikutan nüüd alla Chromiumi viimase versiooni ja vaatan seda Youtube beetavarianti

Lisatud 20.05.2010 00:24

Chromiumi viimane build 47700ei saanud veel WebM'ga hakkama. Firefox aga küll. Vaatasin youtube.com/html5 beetat ja filmide kvaliteet oli korralik ning enam kui piisav veebivideo jaoks. Isegi arvestades seda et nii kodeerimine kui dekodeerimine tehti toore ja optimeerimata tarkvaraga.

Lisaks on Microsoft muutnud oma eelmisel nädalal avaldatud seisukohta ning teatanud, et IE9 tunnistab html5 video puhul ka WebM faile, kui vastav DirectShow filter on paigaldatud. Küü ikka toimub kõik kiiresti. Apple poolt on veel vaikus ja eks näis, kui kauaks

HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.

Brauserid:

• Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  
• Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
  
• Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
  
• Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  
• Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
  
• seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot
  

Continue reading "HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010"