Skip to content

Eesti iive ja maailm

Eesti iive on teadagi kehvapoolne. Seda oleme ju kõik mõnda aega teadnud.

Küll on aga peaks numbreid vaatama kogu maailma kontekstis. CIA World Factbook-i põhjal on tehtud maailma riikide ja piirkondade iibe tabel Wikipediasse. Et meie riiki leida vaadake kohe julgesti tabeli lõppu. Ausalt öeldes mina küll ei arvanud, et Eesti on maailmas selles osas tagant neljandal kohal!

Poliitikute arvutites nii parlamendis kui omavalitsuste volikogudes peaks see lehekülg olema veebibrauseri avaleheks - et ikka kogu aeg püsiks meeles mida nad tegema peaks Eesti rahva, keele ja riigi püsimajäämiseks.

Lisatud 24.04.07 - PJ
Veel teemakohast analüüsi:
Mõtlemapanev Rahvastikupüramiid
Kes Sünnitavad ja Kes Mitte?
Muulaste Sündivus - Müüt või Tegelikkus

Spämm ja vigased aadressid

Spämmikogus, mis veebis liigub on tohtu kuid õnneks saavad enamus mailiservereid selle filtreerimisega hakkama. Aegamööda on aga tekkinud uus jama, mis sama teemaga üheselt seotud ning kasvab väga järjekindlalt.

Vaadates oma firma mailiserveri logisid on veel lisaks veel selline loetelu kirju, mis pärit spämmaritelt ning aadress on vigane (eesnimi.perenimi@firma.ee asemel erenimi@firma.ee, jne). Tekkinud on nad ilmselt sellest et spämmarid on omavahel aadressiliste ostnud-müünud ning sadade miljonite kirjete kopeerimise käigus on mingi pinu vigaselt edasi antud. Ja loomulikult mitte keegi neid vigaseid maililiste ei korrasta.

No ja siis postiserverid saadavad (pigem üritavad saata) neid edasi-tagasi, kuni mingi hetk ära korjavad - sest botnettides olevad arvutid, kes põhisaatjateks on, ei reageeri ju sissetulevate SMTP ühenduste peale. Võiks ju niisugused kirjad rahumeeli kustutada, aga siis läheks samaga vasakule ka reaalsed kliendikirjad, kuhu aadress ekslikult valesti on kirjutatud.

Viimati vaatasin, siis oli meie pisikesel firmal selliseid kirju 1500 päevas. Ilmselt see number on sadades või tuhandetes kordades suurem veebimaili pakkujate juures :-(

Lennufirmade teenuse kvaliteet

Meid kõiki huvitab teenuse kvaliteet, kuid tihti on seda raske võrrelda eri teenusepakkujate vahel. Euroopa Lennufirmade Assotsiatsiooni liikmete kohta avaldatakse kvartaalselt teavet:
- lendude punktuaalsuse ja
- pagasiteeninduse toimivuse kohta.

Kahjuks mitmed Eesti turul olulised firmad nagu Estonian Air ja Air Baltic ning samuti odavlennufirmad ei ole AEA liikmed ning seega nendest võrdlustest leitavad.

Vaatates neid aruandeid võiks öelda, et lennupiletite ostmisel võiks valikuvõimaluse olemasolul eelistada väiksemaid lennufirmasid, kes tegutsevad läbi väiksemate baaslennujaamade (kehtib eriti pagasiteeninduse kohta). Aga seda me ju teadsime kõik niikuinii :-)

Opera teeb seda jälle - uuendused tulemas

Tore niššibrauser Opera on tegemas seda jälle :-) Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba Ogg Theora videovorming. Selle kohta Youtube film1 ja film2. Asja iroonia on muidugi see, et toodud näidetes kasutatava Flash Video väljatõrjumine oleks selle ettevõtmise üks tulemusi.

Pikem jutt ka Opera blogis.

Kes tahab teada, kuidas veebistandardite loomise köögipoolest üks osa toimib, siis täpselt sama teema kohta leidub WHATWG listis paar jutulõnga siin ja siin kah.

Mobiiltelefon lennukis - ühe ajastu lõpp ja teise algus

Sellest ajast peale, kui mobiiltelefonid massiliselt kasutusele võeti, on nende kasutamine (sisse lülitamine) lennukites keelatud olnud. Ikka põhjusel et see segab lennuki sidesüsteemide tööd.

Nüüdseks on tekkinud 2 suurt ja tugeva tasutaga teenusepakkujat (OnAir ja AeroMobile), kelle on loodud süsteemid võimaldavad lennuki pardalt mobiiltelefonikõnesid teha ning see toimib nii nagu iga tavaline roaming.

Hämmastav on see, et mobiiltelefonid pole oma üldiselt olemuselt muutunud ja kuidas siis nüüd järsku on mobiilkõned lennukis ohutud ;-)

Esimesena lennufirmadest võtab sellise lahenduse täies mahus kasutusele 2007. aasta jaanuaris Emirates. Lisateave ATW Online uudistes.

OpenDocument ehk ODF kohustuslikuks andmevorminguks riigi asjaajamises

Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF) peaks muutuma kohustuslikuks andmevorminguks kogu riigi ja omavalitsuste dokumendivahetuses.

Eesti riigi ja omavalitsuste infovahetuses (nii omavahel kui Eesti elanike ja Eestis tegutsevate organisatsioonidega) peaks kasutatama vormingut, mis:
- on avatud,
- terviklikult dokumenteeritud,
- patendinõuete vaba,
- ei ole seotud ühe konkreetse tarkvaralahendusega
- ja ideaalis ka mõistlike kuludega (või lausa tasuta) loetav/muudetav.

Käesoleval hetkel vastab sellistele nõuetele Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF), kinnitatud ISO ja IEC standardina ISO/IEC 26300.

Kirjeldatud lahendus võimaldaks arvutikasutajatel valida neile sobiliku tarkvara vahel. On vaid oluline et kasutatav tarkvarapakett suudaks kirjeldatud vormingut lugeda ja salvestada. Juba praegu, paar kuud peale standardi kinnitamist leidub erinevate operatsioonisüsteemide (Windows, Mac OS X, erinevad Linuxi-põhised ning Unixi-laadsed süsteemid) jaoks mitmeid tasuta ja tasulisi tarkvaralahendusi (OpenOffice, StarOffice, Microsoft Word vastava lisaprogrammi abil, Writely, jne) ODF lugemiseks ja salvestamiseks.

Lisateave vormingu kohta:
OASIS, standardi koostaja - http://www.oasis-open.org
Teemakohane artikkel Wikipedias - http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument

Täiendatud 16.10.2006
Idee on nüüd konkreetse ettepanekuna kirjas ka Täna Otsustan Mina portaalis.

Arvuti igale lapsele, ka Eestis

Maailmas jõudsalt edeneb selline projekt nagu One Laptop per Child - eesmärgiks odavate 100-150 USD maksvate sülearvutite võimaldamine igale lapsele.

Mida võiks selline ettevõtmine Eesti puhul tähendada?

Kui võtame aluseks, et:
- programm võiks katta lapsi vanuses 4-18 aastat (15 "aastakäiku")
- igas vanuses on keskmiselt 15000 last
- ja arvuti maksumus oleks 2000 krooni
- siis oleks esialgse investeeringuna vaja 450 miljonit krooni
- ja igal järgneval aastal 30 miljonit krooni

Tegelikult oleks summa väiksem, sest programm oleks tõenäoliselt vabatahtlik ja kõik lapsed (lapsevanemad) ei pruugi arvutit soovida (näiteks peres on arvutid juba olemas). Eesti 75-miljardise eelarvemahu juures on see igal juhul vägagi reaalne ettevõtmine.

Kui vaadata siin olevat kaarti, siis on mõnest Eesti ametiasutusest juba projekti vastu konkreetset huvi avaldatud. Põnev oleks teada, kui kaugel see plaan tegelikkuses on :-)

ISO tõhusus Serbia ja Montenegro näitel

ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) tegevus on märgatavalt paranenud ;-)

Selle aasta kevadel (03.06.2006) kuulutas Montenegro välja iseseisvuse (Eesti oli esimesete hulgas kes seda tunnustas ja esimene kes sõlmis diplomaatilised suhted). Läks mööda kõigest neli kuud, kui 26.09.2006 suutis ISO välja anda Montenegrole ja Serbiale eraldi riigikoodid:
- Montenegro - ME / MNE
- Serbia - RS /SRB

See on ikka märgatavalt tõhusam, kui nende tegevus 2003 aastal, kui eelmise riikliku muutuse fikseerimiseks kulunud kuus kuud (kuupäevad vastavalt 04.02.2003 ja 23.07.2003).

Miks see kõik oluline on? Näiteks:
- ISO Alpha-2 code on kasutusel ka maa TLD'na (mõlemad riigid kasutavad senini .yu domeeni ja nüüd kulub veel märgatavalt aega enne kui nad saavad vastavalt .me ja ja .rs kasutusele võtta)
- tuhandetes statistika, kaubavahetuse ja reisiäri andmebaasides on oluline riike riigikoodide alusel eristada