Kirjutisi seinal

Meelis Merilo (Keskkonnaministeeriumi Infosüsteemide büroo juhataja kt) pidas hiljuti Lätis ettekande, milles on nimetanud, et Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org kasutamisega säästnud vähemalt 1,3 miljonit eurot (20 miljonit krooni) maksumaksja raha ja kõik vajalikud tööd on saanud tehtud. Kusjuures kasutatavaks failivorminguks on olnud OpenDocument.

Kui see tõesti nii on, siis maksumaksjana tahan teada miks muud riigiasutused ning omavalitsused pole sama teinud? Hmm.... kellele siin riigis võiks selle küsimuse esitada?

Ettekande slaidid

Aastalõpu toimetustes jäi üles kirjutamata vahva uudis. President Putin on kirjutanud alla ukaasile, millega peavad kõik Venemaa ametiasutused 2012. aasta teises kvartalis kasutusele võtma Linuxi-põhised lauaarvutid (ülemineks uuele tarkvarala kestab 2015.aastani) ja failivorminguna pruukima vaba OpenDocument vormingut. Kui pealik otsustas siis Venemaal ilmselt nii ka tehakse.

On vast vastuolu - mittevaba Venemaa riigiasutused on muutumas vabade operatsioonisüsteemide ja vabade dokumendivormingute esikasutajaks.

OpenOffice.org Community eestvedajad ei ole hakanud ootama mida Oracle plaanib OpenOffice.org tarkvaraprojektiga teha, vaid on selle lihtsalt kahvlisse ajanud ning pannud sama koodibaasi põhjal püsti LibreOffice ning loonud The Document Foundation nimelise fondi selle uue projekti juhtimiseks. On eriti vahva kuulda, et senise olulisima OpenOffice.org derivaadi Go-oo kood on juba LibreOffice'sse kaasatud ning LibreOffice esimene Beta ka saadaval.Go-oo teatavasti sisaldas hulka asjalikke muudatusi, mida Sun ei tahtnud OpenOffice.org põhipuus näha.

Kui vaatame The Document Foundation teotejate loendit, siis see näeb välja kui vaba tarkvara "Who is Who" - FSF, OSI, Google, Red Hat, Canonical, jne. Kogu ettevõtmine tundub olema ka nii tehtud, et Oraclel oleks võimalik oma nägu päästes selle mänguga ka kaasa tulla.

Loodame et viisil või teisel saab OpenOffice.org / LibreOffice tulevik olema senisest veelgi rõõmsam ning kasutajaid senisest veelgi enam.

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.

Norra valitsus on otsustanud et kõik kuningriigi valitsusasutused peavad alates 01.01.2009 kasutama dokumendivormingutena HTML-, PDF- või ODF-vormingut ehk vabasid ja avatud dokumendivorminguid. Selel kohta pole muud öelda kui "Way to go" ja "Heia Norge!"

Millal küll mõtlemine Eestis samas suunas läheb? Minu ODF-teemaline ettepanek küll ei viinud mingite tulemusteni

Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:

• mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
• mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
• millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
• millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:

• andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
• info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
• vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
• enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö

• OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
• LaTeX
• Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
• tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

• Ogg (.ogg ja tulevikus .ogx)
• Matroska (.mkv .mka)

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

• SMIL (.smil)
• XSPF (.xspf)

Videokodekid

• Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
• Tarkin
• Dirac
• Snow

Audiokodekid

• Vorbis (.ogg ja tulevikus ka .oga)
• FLAC (.flac)
• Speex (.spx)
• Musepack (.mpc, .mp+, .mpp)
• Wavpack (.wv)

Graafika

• Portable Network Graphics (.png)
• Multiple-image Network Graphics (.mng)
• Scalable Vector Graphics (.svg)

Veeb

• html ja xhtml
• xml
• css
• rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine

• 7zip (.7z)
• gzip (.gz)
• tar (.tar)
• bzip2 (.bz2)

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF) peaks muutuma kohustuslikuks andmevorminguks kogu riigi ja omavalitsuste dokumendivahetuses.

Eesti riigi ja omavalitsuste infovahetuses (nii omavahel kui Eesti elanike ja Eestis tegutsevate organisatsioonidega) peaks kasutatama vormingut, mis:
- on avatud,
- terviklikult dokumenteeritud,
- patendinõuete vaba,
- ei ole seotud ühe konkreetse tarkvaralahendusega
- ja ideaalis ka mõistlike kuludega (või lausa tasuta) loetav/muudetav.

Käesoleval hetkel vastab sellistele nõuetele Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF), kinnitatud ISO ja IEC standardina ISO/IEC 26300.

Kirjeldatud lahendus võimaldaks arvutikasutajatel valida neile sobiliku tarkvara vahel. On vaid oluline et kasutatav tarkvarapakett suudaks kirjeldatud vormingut lugeda ja salvestada. Juba praegu, paar kuud peale standardi kinnitamist leidub erinevate operatsioonisüsteemide (Windows, Mac OS X, erinevad Linuxi-põhised ning Unixi-laadsed süsteemid) jaoks mitmeid tasuta ja tasulisi tarkvaralahendusi (OpenOffice, StarOffice, Microsoft Word vastava lisaprogrammi abil, Writely, jne) ODF lugemiseks ja salvestamiseks.

Lisateave vormingu kohta:
OASIS, standardi koostaja - http://www.oasis-open.org
Teemakohane artikkel Wikipedias - http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument

Täiendatud 16.10.2006
Idee on nüüd konkreetse ettepanekuna kirjas ka Täna Otsustan Mina portaalis.