MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).
Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.
HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.
Brauserid:
Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot
Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?
Brauserid:
nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud
Sisu ehk veebilehed:
nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna
Äri ja tehnoloogia:
Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud
Oma kogemus:
Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)
Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:
audio- ja video-elemendi renderdamine
Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).
Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes". Continue reading "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama"
Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.
Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.
Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat.
Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"
Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.
Mida on tehtud:
nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid
see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem
mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks
see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad
see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid
lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega
Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid
Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:
pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis
pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)
Missugused on vabade andmevormingute eelised:
Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus
mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada
kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)
need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha
nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid
... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet
Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.
Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:
mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
millel puuduvad litsentsinõuded
Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:
andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks
Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.
Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).
Firefoxi arendaja Chris Double on nüüd välja pannud SVG+Theora demo, kuidas Firefox'i arendusvariant renderdab SVG's tehtud lehte ning dekodeerib Ogg Theora videot ning võimaldab samal ajal nende videofailidega üsna suvaliselt ringi käia.
Vägagi vahva tulemus ning nii vaadates võiks öelda et milleks meile veebivideo mängimiseks kümned brauseripluginad, flash, java ja silver-mis-iganes-ta-oli, kui sama asja suudab veebibrauser ise ära teha. Praeguse sisuga tundub, et Mozilla Foundation ja Opera kavatsevad selle video-elemendi parsimise väga kiiresti juurutada (alates Firefox 3.0 ja Opera 9.5 versioonidest). Eks näis mida Microsoft oma IE osas siis ette võtab.
Kuna Ogg-konteineris Theora videokodek vaikimisi käib koos Vorbis audiokodekiga, siis lisaks tähendaks selline lahendus ka et nendesse baruseritesse lisanduks ka Vorbis'e dekodeerimise võimalus... koos sellest tulenevate rakendustega.
Tore niššibrauser Opera on tegemas seda jälle Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba Ogg Theora videovorming. Selle kohta Youtube film1 ja film2. Asja iroonia on muidugi see, et toodud näidetes kasutatava Flash Video väljatõrjumine oleks selle ettevõtmise üks tulemusi.
Kes tahab teada, kuidas veebistandardite loomise köögipoolest üks osa toimib, siis täpselt sama teema kohta leidub WHATWG listis paar jutulõnga siin ja siin kah.
Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba