Skip to content

Jessie ehk Debian 8 on ilmunud

Kaheaastase arendustöö järel ilmus eile Debiani uus stabiilne versioon koodnimega Jessie ning järjenumbriga 8. Suurte uuendustena on süsteemihalduse ja juhtimise ülekolimine systemd peale ning 64-bitise ARM platvormi lisandumine.

Kokku on Jesssie's 43000 erinevat tarkvarapakki ning neist olulisemad on :

Apache 2.4.10
Asterisk 11.13.1
GIMP 2.8.14
GNOME 3.14
GNU Compiler Collection 4.9.2
Icedove 31.6.0 (Thunderbirdi variant)
Iceweasel 31.6.0esr (Firefoxi variant)
KDE Plasma Workspaces + KDE Applications 4.11.13
LibreOffice 4.3.3
Linux 3.16.7
MariaDB 10.0.16
MySQL 5.5.42
Nagios 3.5.1
OpenJDK 7u75
Perl 5.20.2
PHP 5.6.7
PostgreSQL 9.4.1
Python 2.7.9 + 3.4.2
Samba 4.1.17
Tomcat 7.0.56 + 8.0.14
Xen Hypervisor 4.4.1
Xfce 4.10

Järgmise Debiani versiooni nimi on juba teada ja selleks on Stretch.

Et Linuxi-nädal oleks täielik, siis ilmus paar päeva tagasi uus Ubuntu 15.04 Vivid Vervet (ning ka nemad kasutavad nüüd init'i jaoks systemd'd).

Pikas perspektiivis oleks Linuxi riigiametites kasutamine säästlikum lahendus

Hommikused uudised üllatasid meeldivalt. Postimehe tänaseid uudiseid lugedes selgus et Riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula on väitnud, et vabale tarkvarale üleminek on pikas perspektiivis säästlikum lahendus. Loomulikult on see õige. Lisaksin juurde ka, et ka turvalisem lahendus ning vabade dokumendivormingute kasutamist edendav lahendus.

Ise olen selle otsuse teinud enam kui viis aastat tagasi - nii minu kodused kui tööarvutid (+ mõned sugulaste arvutid) on kõik Linuxid. Ja see on teinud arvutite haldamise ning muu sellega seotud ainult lihtsamaks - rohkem aega on jäänud sisulise töö jaoks.

Jolla esimene telefon avaldatud

Eile toimus Jolla esimese telefoni esitlus. Infot pole küll liiga palju, kuid tundub, et tegemist on asjaliku raudvaraga, hea graafilise liidesega, väga vaba tarkvaraplatvormiga. Hind on 399 eurot. Saadaval alles selle aasta viimases veerandis. Aga huvilistel tasub vist tellida.

Erinevalt hiljutisest Geeksphone Firefox OS turuletulekukesest, ei kukkunud Jolla veebisait kummuli.

Debian Wheezy on valmis saanud

Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat ja kolm kuud töös olnud uus versioon järjenumbriga 7.0 ja koodnimega Wheezy. Viimane Debian toimib ametlikult üheksal raudvara-platvormil, mille hulgas leidub sobilikke nii taskuseadmetele kui supearvutitele ning igasugustele nende vahele jäävate arvutitele. Uue funktsionaalsusena on mitme arhitektuuri tugi samal arvutil.

Kes tahtis sai ka seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.

Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 36000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:

KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.8.4
GNOME desktop environment 3.4
the Xfce 4.8
LXDE 0.5.5
X.Org 7.7
LibreOffice 3.5.4
GIMP 2.8.2
Iceweasel 10 (Mozilla Firefox)
Icedove 10 (Mozilla Thunderbird)
Chromium 26
PostgreSQL 9.1
MySQL 5.5.30
Linux 3.2
Apache 2.2.22
Samba 3.6.6
Python 2.7.3 ja 3.2.3
Perl 5.14.2
PHP 5.4.4
OpenJDK 6b27 ja 7u3
GNU Compiler Collection 4.7.2

Järgmise Debiani koodnimi on ka paar kuud juba teada ning selleks sai Jessie.

WebRTC jõudis Chromiumi

Möödus vaevalt kolm nädalat, kui WebRTC jõudis Chromiumi (versioon 14.0.796.0 ehk build 89590). Koodipuus on ta näha src/third_party/webrtc all. Kõik komponendid pole veel olemas, aga nendega ilmselt kaua enam ei lähe.

Chromiumi põhjalt teatavasti tehakse Google Chrome veebibrauserit ning kui kõik toimib, siis jõuab ta ka sinna. Ja siis pole muud kui, veebimeistrid saavad hakata vastavat funktsionaalsust oma saitidele lisama.

Google avaldas WebRTC vaba tarkvarana

Google ostis aasta tagasi ligi 70 miljoni dollari eest firma Rootsi firma Global IP Solutions. Tegelesid nad sellise valdkonnaga nagu reaalajas toimivad video- ja audiolahendused (sealhulgas kasutati omaloodud audiokodekit iLBC). Neist erinevatest toodetest on Google nüüd loonud projekti WebRTC ning alates tänasest on see avaldatud vaba tarkvaranana (lihtsa BSD-stiilis litsentsi all). Nagu ikka, siis Google on loobunud kõikidest WebRTC'ga seotud patendi- ja litsentsinõuetest.

Miks see kõik huvitav on? Aga sellepärast, et integreerides WebRTC veebibrauserisse on veebisaitidel võimalik luua standardse html'i ja javascripti põhiseid lahendusi reaalajas toimivaks suhtluseks. Lihtsamalt öeldes on võimalik pidada veebipõhiseid videokõnesid (ja loomulikult tavalisi kõnesid) ilma lisatarkvara paigaldamise vajaduseta. Nii nagu ka WebM puhul ei ole ka siin Google üksinda - projektile on toeetust avaldanud nii Mozilla Foundation kui Opera Software (vastavalt Firefoxi ja Opera brauserite arendajad). Me ei peaks üllatuma, kui veel selle aastanumbri sees tehakse katse WebRTC laiemaks standardiseerimiseks ning kõik kolm brauseritootjat (mis kontrollivad pool turgu) on WebRTC toe oma brauseritesse lisanud.

Praegu vist ei ole hea olla Microsofti olukorras, kes kulutas 8,5 miljardit dollarit Skype ostmiseks ning ühe rakendusena nägi kindlasti ette just sedasama funktsionaalsust.

Keskkonnaministeerium on OpenOffice-ga säästnud miljoneid

Meelis Merilo (Keskkonnaministeeriumi Infosüsteemide büroo juhataja kt) pidas hiljuti Lätis ettekande, milles on nimetanud, et Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org kasutamisega säästnud vähemalt 1,3 miljonit eurot (20 miljonit krooni) maksumaksja raha ja kõik vajalikud tööd on saanud tehtud. Kusjuures kasutatavaks failivorminguks on olnud OpenDocument.

Kui see tõesti nii on, siis maksumaksjana tahan teada miks muud riigiasutused ning omavalitsused pole sama teinud? Hmm.... kellele siin riigis võiks selle küsimuse esitada?

Ettekande slaidid

Debian Squeeze on valmis saanud

Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat töös olnud uus versioon järjenumbriga 6.0 ja koodnimega Squeeze. Nüüdsest ei saa enam ühesena kasutada Debian GNU/Linux mõistet, sest lisaks on kõrvale ilmunud Debian GNU/kFreeBSD (FreeBSD tuumaga Debiani variant). Debian toimib üheksal raudvara-platvormil.

Kes tahtis sai seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.

Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 29000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:

  • KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.4.5
  • kohendatud GNOME desktop environment 2.30
  • the Xfce 4.6
  • LXDE 0.5.0
  • X.Org 7.5
  • OpenOffice.org 3.2.1
  • GIMP 2.6.11
  • Iceweasel 3.5.16 (Mozilla Firefox)
  • Icedove 3.0.11 (Mozilla Thunderbird)
  • PostgreSQL 8.4.6
  • MySQL 5.1.49
  • Linux 2.6.32
  • Apache 2.2.16
  • Samba 3.5.6
  • Python 2.6.6, 2.5.5 and 3.1.3
  • Perl 5.10.1
  • PHP 5.3.3
  • OpenJDK 6b18
  • Tomcat 6.0.18

Debian on üks olulisemaid ja levinumaid Linuxi distributsioone, mille alusele on muu hulgas ehitatud Ubuntu (levinuim Linuxi distributsioon).