HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.
Brauserid:
Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot
Pilt räägib enam, kui pikem seletamine. Testkeskonnaks on Futuremark Peacekeeper ja sisuks Javascripti erineva funktsionaalsuse testid. Arvuti on paari aasta vanune sülearvuti (Intel Pentium Dual Core T2330 @ 1.60 GHz, 2 GB RAM), operatsioonisüsteemiks Debian Squeeze 2.6.32 kerneliga.
Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?
Brauserid:
nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud
Sisu ehk veebilehed:
nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna
Äri ja tehnoloogia:
Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud
Oma kogemus:
Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)
Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:
audio- ja video-elemendi renderdamine
Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.
Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.
Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).
Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes". Continue reading "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama"
