Skip to content

Online- ja offline-tellimuste kasutajate erinevus veebibaruserite järgi

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

BrauserOnlineOffline
Internet Explorer51%60%
Firefox33%31%
Safari ja Chrome13%7%
Opera3%2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

Opera, WebKit ja ACID3

Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.

Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.

Saatuse tahtel leidsid WebKiti arendajad viimasel hetkel testis endas ka vea ja selles mõttes Opera testi ei läbigi :-)
Jätka "Opera, WebKit ja ACID3" täisvaate lugemist

HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".
Jätka "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama" täisvaate lugemist

Brauserite turg, suvi 2006

Kui juba operatsioonisüsteemide analüüs tehtud, siis järgmine loogiline tegevus oli brauserite turu analüüs.

Sama valimi põhjal oli tulemus renderdusmootorite järgi:
Trident (MS Internet Explorer) - 78,10%
Gecko (Firefox, Mozilla Suite, Seamonkey, jne) - 19,29%
Presto (Opera) - 1,89%
KHTML/WebCore - (Safari, Konqueror) - 0,62%
Muud - 0,10%

Ning brauserite kaupa oleks esiviisik selline:
Microsoft Internet Explorer -78,10%
Mozilla Firefox - 17,86%
Opera - 1,89%
Mozilla Suite - 0,98%
Safari - 0,47%

Olulised kommentaarid:
- tegemist on unikaalsete kasutajate, mitte tavapärase lehevaadete põhise struktuuriga (nagu Analog, Webalizer jmt teevad), see on autoriseerimist mittekasutava veebi puhul lähim vaste reaalsetele kasutajatele
- Gecko-põhiste brauserite populaarsus on enam-vähem sarnane muu Euroopaga
- Opera on Eestis populaarsem kui arvata võiks (analüüsis sai arvestatud reaalseid Opera ua-väärtusi)
- sisuliselt on ära kadunud traditsiooniline Netscape ja Internet Explorer for Mac