Kirjutisi seinal - Comments

pj: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 23.3 kasutamine Debian bookworm'is

nospam@example.com (pj) — Mon, 26 Jun 2023 20:59:52 +0300

Tõesti.

apt show open-eid
ütleb
Depends: firefox-pkcs11-loader, web-eid, qdigidoc4, libnss3-tools

ja

apt show web-eid
ütleb
Recommends: web-eid-firefox, web-eid-chrome

seega tõesti toimiv lahendus on:
apt install open-eid web-eid-firefox
või
apt install open-eid web-eid-chrome

Anonymous: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 23.3 kasutamine Debian bookworm'is

nospam@example.com () — Sun, 25 Jun 2023 22:18:31 +0300

amd64; bookworm, kde, firefox-esr: pidin käsitsi eraldi installima web-eid-firefox paki, et allkirjastamine tööle hakkaks.

PJ: ID-kaardi tarkvara qdigidoc4 jookseb kokku Debian Bullseyes

nospam@example.com (PJ) — Tue, 24 May 2022 12:48:22 +0300

See on eelkõige turvauuenduste küsimus. Siit https://tracker.debian.org/pkg/openssl on näha, et ja downgrade 1.1.1k-1+deb11u2 ning viimase 1.1.1n-0+deb11u1 vahel on neid paras kogus. Detailsem loend on siin https://github.com/openssl/openssl/commits/OpenSSL_1_1_1-stable

Marko R: ID-kaardi tarkvara qdigidoc4 jookseb kokku Debian Bullseyes

nospam@example.com (Marko R) — Thu, 19 May 2022 21:33:51 +0300

Tere!

Mis turvaohte võib sellisest downgrade'imisest oodata?

pj: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 21.02 kasutamine Debian Bullseyes

nospam@example.com (pj) — Thu, 19 May 2022 12:34:54 +0300

Ongi paras pusa openssl'i segfault'iga ja tahtsin selle juba mõnda aega tagasi artikliks kirjutada. Nüüd tegin ära - https://priit.joeruut.com/archives/ID-kaardi-tarkvara-qdigidoc4-jookseb-kokku-Debian-Bullseyes.html

Marko R: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 21.02 kasutamine Debian Bullseyes

nospam@example.com (Marko R) — Thu, 19 May 2022 09:00:09 +0300

Tere!

Kasutan Debian 11 "Bullseye". ID-tarkvara allkirjastab ja loob korrektse konteineri (kontrollisin mobiilse klientprogrammiga), aga tegevuse lõpetamisel langeb kokku veateatega

terminated by signal SIGSEGV (Address boundary error)

On mingeid mõtteid selle käitumise parandamiseks?

Tänud ette!!

Jaan Juurikas: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 21.02 kasutamine Debian Bullseyes

nospam@example.com (Jaan Juurikas) — Tue, 11 Jan 2022 14:40:30 +0200

Bullseye osa abil sain ka Chromebookile ID-kaardi tarkvara paigaldatud

PJ: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 21.02 kasutamine Debian Bullseyes

nospam@example.com (PJ) — Wed, 29 Dec 2021 13:44:10 +0200

LMDE4 (Linux Mint Debian Edition) peaks põhinema Debian Busteril ja tema jaoks võib toimida see juhend:
https://priit.joeruut.com/archives/Eesti-ID-kaardi-tarkvara-ehk-open-eid-v.-20.01-kasutamine-Debianis.html. Ise testinud ei ole ja tegelikku toimivust kinnitada ei oska.

Nimi: Eesti ID-kaardi tarkvara ehk open-eid v. 21.02 kasutamine Debian Bullseyes

nospam@example.com (Nimi) — Wed, 29 Dec 2021 13:36:37 +0200

LMDE 4 (buster vist)ei saa hakkama selle õpetusega.
Oskad aidata?

The following packages have unmet dependencies:
open-eid : Depends: chrome-token-signing but it is not going to be installed
Depends: firefox-pkcs11-loader but it is not going to be installed
Depends: qdigidoc4 but it is not going to be installed
Recommends: libdigidocpp-tools but it is not going to be installed
E: Unable to correct problems, you have held broken packages.

Kui ma üritan neid paigaldada, siis tulevad järgmised sõltuvad paketid mida isegi pole võimalik peale lasta ja räägib jälle midagi katkistest pakettidest.

Selle ühe näruse id kaardi pärast pean siiani ubuntul istuma.

AlexDaniel: Eesti ID kaardi tarkvara v. 3.11 kasutamine Debianis

nospam@example.com (AlexDaniel) — Sun, 11 Oct 2015 22:08:35 +0300

Aitäh!

Lembit Kivisik: WebM, Daala ja konkurendid - vaba veebivideo 2014. aasta alguses

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Mon, 03 Feb 2014 04:01:58 +0200

MPEG LA patendigrupp avalikustas 16. jaanuaril HEVC / AV H.265 litsentsitingimuste ettepaneku. Veebivideo lõpptarbijate ja sisuloojate ning -vahendajate jaoks on ettepanek parim mõeldavaist: sisu(edastuse)ga seotud makse ei ole. St igasugune HEVC-kodeeritud video pruukimine veebis on tasuta. Tasu soovitakse kasseerida koodekit tõeliselt massiliselt levitada võivate ettevõtete käest ja mõnevõrra enam kui H.264 puhul, ent kuna tõenäolised maksjad on gigandid nagu Apple, Google jt taolised, siis on tegu igati mõistliku plaaniga. Vt lähemalt nt tuntud veebivideo eksperdi Jan Ozeri artiklist StreamingMedia.com saidil: http://bit.ly/1gEQ4an

Lembit Kivisik: WebM, Daala ja konkurendid - vaba veebivideo 2014. aasta alguses

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Sun, 05 Jan 2014 04:17:00 +0200

Huvitavaid uudiseid ja arenguid on, aga patentide miiniväli hoiab veebivideo sektorit pantvangis ilmselt veel kaua. Kui Google ja MPEG LA patendiühing tegid märtsis '13 diili, mida kajastati kui muretut tulevikku VPx koodekile (kaitse patendi-kohtuasjade eest), siis selle lepingu juures on 2 päris huvitavat detaili:
- Google'ile litsentsitakse patenditud tehnoloogiaid täpselt 1 (ühe) VP8 järglase jaoks;
- lepingusse astusid 11 patendiomanikku 12-st.

Veidi hiljem sai teatavaks, et lepingust väljajääja oli Nokia (MPEG LA ei olnud ametlikult avalikustanud asjaosaliste nimesid), kes teatas IETF-ile resoluutselt, et ei nõustu mitte mingil juhul lubama tasuta kasutust oma 86-le VP8-ga seotud patendile. Sellest on huvitav postitus blogis FOSS Patents*. Kõrvalmärkusena mainin, et isiklikult leian sarnaselt viidatud autorile, et Google'i liigne mõjuvõim on piisavalt ohtlik, et selle torpedeerimine isegi muidu vihatud tarkvarapatentidega on hea asi, samuti on tegelikult väga vaieldav väide, et VPx koodekid on “vabad”…

Aga jätkates (nagu poolteist aastat tagasi) pigem äri ja praktika vaatevinklist, siis olgu HEVC või VP9 – sääst videode hoiu- ja edastuskuludelt oleks suur asi. St ma pean silmas, et kui järgmise põlvkonna koodekitest rääkides kiputakse haipima igasugu 4K ja 8K jms UHD / UHDTV värki (topime samast torust hullupööra paremat pilti läbi), siis täna äriliselt märksa huvitavam stsenaarium oleks kodeerida oma olemasolevat, “tavapärast” max 1080p videot ümber mahult väiksemateks failideks / striimideks. Kuni midagi käega katsuda eriti pole, ei tasuks võib-olla ka väga pühalikult uskuda neid a la 50% parema kompressiooni lubadusi, aga ka 30% või 20% võitu faili- ja edastusmahus on suurte koguste puhul suur hunnik raha. Teisest küljest on igasugune ümberkodeerimine ja uue formaadi toetamine ka suur tüli. Ja veebivideo lahenduste ehitajatel ning ülalpidajatel on hetkel palju muudki, millega tegelda – nt playerite ja kasutajaliideste ümbertegemine HTML5 peale ja järkjärguline loobumine Flashist. Siis veel reklaamindus, DRM, geo-piirangud (3 suurt põhjust, miks Flashi-põhistest pleieritest on raske loobuda).

Hetkel siiski subjektiivne mulje on, et ootused on sektoris pigem HEVC suunal. Kui HEVC litsentsitasude osas saabuks selgus homme, ei oleks Google'il mingit lootust veebivideo okupeerimiseks – VP9 oleks (nagu VP8 oli 3+ a. tagasi) n-ö lahendus mitte-eksisteerivale probleemile.

* http://bit.ly/JSJXj6 – FOSS Patents: Nokia comments on VP8 patent infringement assertions filed with IETF, criticizes Google

Lembit Kivisik: Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon on müügis

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Tue, 23 Apr 2013 20:10:15 +0300

Nad eelteate saatsid meiliga välja eelmisel nädalal ning mu esimesed katsed nende poodi jõuda ei olnud edukad, samuti proovisin eile, täna mitu korda, ja ikka koperdan teatele "In order to perform site maintenance, our online shop has shut down temporarily." Ju siis huvi tõesti suur..

Lembit Kivisik: Jolla kasutajaliides sai avalikustatud

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Wed, 21 Nov 2012 14:50:11 +0200

Lisaksin veel siia, et väga paljutõotav näib valmimisjärgus Firefox OS: www.mozilla.org/firefoxos/ Näib, et "häkkimise lävi" võib sellel vabal, HTML5-põhisel platvormil kujuneda madalaimaks. Tootjad on lubanud esimesi seadmeid järgmisel aastal, vt http://ux.lc/MY6CYt

Lembit Kivisik: WebM - vaba veebivideo kaks aastat hiljem

nospam@example.com (Lembit Kivisik) — Thu, 19 Jul 2012 07:11:36 +0300

Hakatuseks mõte, et Google siinkohal n-ö "räägib tasaselt, aga kannab suurt nuia" – vaevalt, et nad hirmsasti kibelevad minema vihasesse avalikku vastuollu väga paljude turuosaliste ärihuvidega. Ja teenima lõppkasutajate masside meelepaha ebamugavustega videode kättesaamisel. Aga "suuri nuiasid", mis abiks oma huvide läbisurumisel, võime antud kontekstis loetleda siis vähemalt 3 tk: Chrome, Android, WebM..

Viimasega on siiski omajagu hädasid, mis ongi võib-olla ka radikaalseid liigutusi välistanud. Näiteks:

1) eri eksperdid on leidnud oma analüüsides, et WebM on vägagi haavatav MPEG-LA patentide poolt – võib lausa väita, et koodeki source on tükati H.264 pealt maha viksitud (on vähemoluline, kas tegu on / ei ole otsese plagiaadiga, põhiline häda on pigem selles, et H.264 osadena on patenditud algoritme, mida kasutamata lihtsalt ei olegi mõeldav moodsa videokoodeki loomine);
2) ekspertide seas on samuti konsensus, et WebM jääb kvaliteedilt H.264 koodekile alla (see vahe on siiski lõppkasutajale enamasti märkamatu);
3) WebM kompresseerub kehvemini kui H.264, st tulemuseks on suuremad failid, mis suurte mahtude juures tähendab suuri lisakulusid (seda, et kodeerimine esitab rauale kõrgeid nõudmisi, mainisid Sa isegi ning sama rauaga võtab kodeerimine H.264 võrreldes kauem aega).

Sinu kirjeldatud totaalse Flashi + H.264 väljalülimise välistab ilmselt eelkõige (1), teised tõin välja pigem veebivideo praktiku vaatenurgast ja Google'it need vaevalt mõjutavad (mitmed eksperdid on niigi tähelepanu juhtinud, et ka YouTube'i H.264 konversioonid ei ole kõige optimaalsemalt häälestatud, mistap toovad G'le kaasa videode säilitus- ja edastuskulusid, mida võiks vältida; pluss siis juba postituses mainitud hoogsalt alanud MP4 / H.264 => WebM / VP8 konverteerimine, mis pole samuti olnud odav lõbu).

Mulle näib, et nii Flashi kui koodeki osas on suured tegijad (Google, Adobe, Microsoft, Apple jt) tänaseks enam-vähem leidnud kaua otsitud kompromissid. Flash on suunatud tasasele väljasuremiskursile ning konkurendid ei vaja piinliku avaliku hukkamise läbiviimist, sest ka Adobe on asunud truult HTML5 leeri.

Androidis Flashi välja lülida pole G'l vajagi – Adobe on lõpetanud mobiilsete Flash Playerite arenduse, samuti värskelt teatanud, et alates tänavu 15.08 Google Play'st Flashi enam tirida ei saa. (Desktopi osas on samas huvitav tähele panna, et 2010 lõpus lubas Adobe WebM / VP8 toe ka Flash Playerisse lisada – samuti asi, mille osas on hiljem vaikus valitsenud..)

Võib-olla ma väljendasin ennast eelmises kommentaaris liiga leebelt Ütleksin, et H.264 on kindlalt võitnud, et jääda. H.265 on arenduses ja tulekul. WebM / VP8 on tore asi ning G leiab sellele kindlasti rakendust, aga uueks videokoodekiks nr 1 see ei saa.