Skip to content

Paar olulist asjaolu mida tavameedia ei rõhuta Ukraine International Airlines'i PS752 lennuõnnetuse kontekstis

Enamusel lennundust tundvatel inimestel tekkis Ukraine International Airlines'i lennu 752 (PS752) allakukkumise osas kiiresti hinnang, et tegemist oli ilmselt välise mõjuga ning peale kahepäevast rahvusvahelist survet on Iraan ka üles tunnistanud, et tema lastud õhutõrjeraketid selle katastroofi põhjustasid.

Tegelikult oli Iraani juhtkonnal loetud minutid peale PS752 lennukatastroofi teada, et nende õhutõrje on süüdi. Õhutõrjeraketid pole arbuusid, kus pole teada, kas kuhjas on neid tuhat või tuhat kaks tükki. Kõik õhutõrjeraketid on arvel ning nende kasutamine selgelt fikseeritud. Esialgne soov lugu kinni mätsida tehnilise vea süüks ajades, lõppes avalikkusesse jõudnud faktide tulvas kiiresti.

Iraan kasutab nii omatoodetud, kui Venemaalt imporditud õhutõrjerelvastust. OSINT analüütikud väidavad, et tegemist oli Venemaalt pärit oleva TOR-mudeliperekonda kuuluva raketisüsteemiga. Teatavasti sellist sorti tehnikaga kaasnevad ka Vene tehnilised ja sõjalised nõunikud ning laiemal üldsusel oleks ilmselt oluline teada nende osaluse või mitteosaluse kohta selles katastroofis.

PS752 lennukatastroof näitab veel kord, missugune inseneritöö on tänapäeva lennukiehituse aluseks. Seda ilmestab asjaolu, et kahe õhutõrjeraketi kartetšipilvega pihta saanud lennuk püsib õhus ja on suuteline tegema U-pööret, et lennujaama tagasi lennata (kuni häving muutub liiga suureks).

Ukraine International Airlines kasutas Tehereni lendudel tugevdatud meeskondi (linn ja lennujaam asuvad mägedevahelises orus). See tähendab, et kokpitis on tavapärase kahe asemel kolm liiget. Sellel lennul neist kolmest kaks kuulusid üle 10000-lennutunni klubisse (sh ka üle 10000 tunni antud konkreetsel Boeing B737 lennukitüübil) - see tähendab lennunduse mõistes väga suurt kogemust. Meeskond tegi sisuliselt võimatut, kui suutis kahest kartetšipilvest läbistatud lennukit, mis oli ilmselt kaotanud enamuse elektrisüsteemidest, hoida juhitavana ning sundida tagasi pöörama lennujaama suunas seni, kuni lennuki struktuur lõplikult järele andis. See tagasipöörde märge on pärit mitmete OSINT-uurijate käest. Uurimine näitab, kas see ikka nii juhtus ja kuidas see kõik täpselt juhtus. Viimaste faktide valguses võime loota, et see uurimine saab olema põhjalik.

Germanwings 4U9525 ja pilootide koolitus ning töökorraldus

Kes soovib lugeda missuguseks on paljudel juhtudel muutunud lennufirmade ja pilootide töösuhted ning seda Germanwings 4U9525 lennukatastroofi kontekstis, siis asjakohane artikkel "Andreas Lubitz and the Global Pilot Scam Threatening Your Safety" on ilmunud The Daily Beast'is. Et tegemist pole tühipalja jutuga, siis päris hea viide on Genti Ülikooli teemakohasele uuringule.

Kas kõikide Fair Trade ja eetilise sisseostu kampaaniate järel on nüüd kord "eetilise lennumeeskonna" kampaania käes?

Lennufirmad.ee - maailma lennufirmade ja lennunduse sihtkohtade andmebaas

Kuna lennundus paratamatult on mulle kogu aeg huvitav olnud ja teemakohaseid andmeid on suures koguses käepärast, siis tegin hobisaidi Lennufirmad.ee. Seal saavad huvilised otsida:

  • teavet lennufirmade kohta
  • lennufirmade IATA ja ICAO koode
  • lennunduses kasutatavaid linnu
  • nende linnade (sihtkohtade) linnakoode ja lennujaamade ning muude transpordisõlmede IATA ja ICAO koode
  • lennufirmade ja linnade seoseid
  • huvitavat teemakohast lisainfot (Põnevad lennundusfaktid ja Lennunduse korduma kippuvad küsimused)

Airbus A350 XWB võetakse sellel kuul kasutusele

Täiesti uusi lennukeid just väga tihti kastusele ei võeta. Kuid Airbus'il on selline hetk just kätte jõudmas. Peale aastate-pikkust arendust ja paljusid viivitusi anti esimene A350 detsembris Qatar Airways'ile üle ning esimesed kliente teenindavad lennud Doha-Frankfurt liinil toimuvad juba sellel kuul.

Airbus A350 XWB on mõeldud teenindama õhukesi ja keskmise reisijate arvuga pikamaa-liine (versus A380, mis on mõeldud suure reisijate-arvuga kaugliinde jaoks). Ta saab vahetama välja sama tootjafirma varasemad A330 ja A340 mudelid ning konkureerib Boeing'i toodetavate B777 ja B787 (osaliselt ka B747) lennukitega.

Airbus A350 XWB toodetakse kolmes variandis ning sõltuvalt mudelist ja konfiguratsioonist võib reisijate arv varieeruda 270 ja 475 vahel ning lennukaugus ulatuda 15300 kilomeetrini.

Ka meie lähinaaber Finnair on tellinud 19 A350 lennukit ning juba sel aastal on ka eesti klientidel selle uue ja tehnoloogiliselt innovatiivse lennukitüübi lendudele sattuda.
A350 XWB esmalend Tolouse's 2013

Airbus A400M ja Boeing 787 on teinud esimesed lennud

Kaks viimaste aastate suurimat lennundusprojekti maailmas on jõudnud sellise olulise tähiseni nagu esimene testlend:

  • Airbus A400M lennuväe transportlennuk - 11.12.2009
  • Boeing 787 reisilennuk - 15.12.2009


Mõlemad projektid on aasta (A400M) ja paar aastat (B787) oma esialgsesest tegevusgraafikust maha jäänud ning kulud on algselt kavandatuga võrreldes märgatvalt kasvanud.