Teatavasti loobus Opera enam kui aasta tagasi oma renderdusmootorist ning võttis kasutusele WebKit'ist kahvlisse aetud Blink'i. Samaga ilmusid ka uued Opera versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele (Opera versioonid alates 15'st). Opera Linuxi variant jäi aga Presto-põhise 12.16 juurde.
Selle aasta alguses võeti ka Opera Linuxi-arendus jälle ette ning eile ilmus esimene Opera versioon Linuxile (v 26). Arendajad ise ütlevad et toimib vaid Ubuntus, kuid minul töötab probleemitult ka Debianis ning ilmselt ka muudes .deb põhistes distributsioonides (näiteks Mint). Kes tunneb huvi, siis asi hargneb siit deb.opera.com. Kui seni tuli installida pakk nimega opera, siis nüüd on nimeks opera-stable ning praktikas tähendab see et uus ja vana Opera saavad Linuxis kõrvuti eksisteerida (vana versiooni kasutamine pole turvalisuses mõttes küll hea idee).
Kui varem pole olemas polnud, siis paigalduse käigus lisatakse süsteemi ka pepperflashplugin-nonfree, mis on wrapper-skript PPAPI-põhise flashi plugina lisamiseks (laeb alla Google Chrome ning pakib sealt lahti vaid flashi plugina).
Kohe eilsele Mozilla Servo uudisele järgi on Google teatanud, et lööb oma brauserite (Chromium ja Chrome) renderdusmootorite arenduse lahku Webkit-ist ning koondab selle nime Blink all uueks projektiks. Peapõhjuseks on Webkiti mittesobivus Chromiumi mitmikprotsessi-põhise arhitektuuriga. Lisaks Chromiumile saab Blinki kasutajaks ka Opera ning kindlasti ka Androidi projekt.
Erinevalt Mozilla Servo'st, mis on nullist tehtud arendus, on Blink siiski senise Webkiti projekti haru ja suuri muutusi kasutajad niipea märkama ei hakka. Kindlasti võime eeldada et ka Webkiti asendajad (Apple, Blackberry, Nokia) kasutavad võimalust ning liigendavad ka Webkiti koodi tõhusamaks.
Loomulikult jäävad nii Servo, Blink kui Webkit vaba tarkvara põhimõtteid järgivateks projektideks ning kõik huvilised saavad koodi uurida ning arenduses kaasa lüüa.
Kuu jagu päevi tagasi teatas brauserivalmistaja Opera, et loobub oma brauseri mobiiltelefonide ja tahvelarvutite versioonis oma renderdusmootori Presto kasutamisest. Eks see põhjus oli lihtne kah - Apple iOS+Android moodustavad absoluutse enamuse uutest müüdavatest seadmetest (ja märgatava osa kõikidest kasutuses olevatest seadmetest) ning seal on WebKit ja V8 süsteemsete teekidena olemas (ja lisaks iOS-i puhul ei tohi muud kasutada). Eks ta siis oli paratamatu käik.
Eile selgus, et see plaan puudutab tegelikult ka laua- ja sülearvutite Opera versioone. Mobiilivarianti näevad huvilised juba kuu lõpus Barcelonas MWC'l. Teine variant ilmub aasta jooksul.
Mis muutub? Kasutajate jaoks pigem läheb läheb paljude saitidega majandamine paremaks ja kiiremaks. Veebiarendajad ei pea enam ühe brauseri kiiksudega arvestama. Aga kaob ka killuke veebiajalugu. Ning Opera loobub sellest mis tema põhitoodet konkurentidest eristab ning kaotab suutlikkuse üksi oma tootearendust suunata (WebKit-i projekti tulevikku määravad Apple ja Google).
Mis brauserid veel kasutavad WebKit renderdusmootorit (ja tihti ka V8 mootorit javascripti jaoks)? Loomulikult Google Chrome ja Crhromium. Aga ka Andrioidi, BlackBerry ja Symbiani S60 brauserid mobiilsetes arvutites ja rekonq, Midori, Epiphany (uue nimega Web), Safari, OmniWeb, iCab muudes arvutites.
Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait yourbrowsermatters.org, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).
Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.
Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks "Mask as Internet Explorer" ja kohe on täispunktid olemas.
Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.
Google ostis aasta tagasi ligi 70 miljoni dollari eest firma Rootsi firma Global IP Solutions. Tegelesid nad sellise valdkonnaga nagu reaalajas toimivad video- ja audiolahendused (sealhulgas kasutati omaloodud audiokodekit iLBC). Neist erinevatest toodetest on Google nüüd loonud projekti WebRTC ning alates tänasest on see avaldatud vaba tarkvaranana (lihtsa BSD-stiilis litsentsi all). Nagu ikka, siis Google on loobunud kõikidest WebRTC'ga seotud patendi- ja litsentsinõuetest.
Miks see kõik huvitav on? Aga sellepärast, et integreerides WebRTC veebibrauserisse on veebisaitidel võimalik luua standardse html'i ja javascripti põhiseid lahendusi reaalajas toimivaks suhtluseks. Lihtsamalt öeldes on võimalik pidada veebipõhiseid videokõnesid (ja loomulikult tavalisi kõnesid) ilma lisatarkvara paigaldamise vajaduseta. Nii nagu ka WebM puhul ei ole ka siin Google üksinda - projektile on toeetust avaldanud nii Mozilla Foundation kui Opera Software (vastavalt Firefoxi ja Opera brauserite arendajad). Me ei peaks üllatuma, kui veel selle aastanumbri sees tehakse katse WebRTC laiemaks standardiseerimiseks ning kõik kolm brauseritootjat (mis kontrollivad pool turgu) on WebRTC toe oma brauseritesse lisanud.
Praegu vist ei ole hea olla Microsofti olukorras, kes kulutas 8,5 miljardit dollarit Skype ostmiseks ning ühe rakendusena nägi kindlasti ette just sedasama funktsionaalsust.
Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.
Brauser
Online
Offline
Internet Explorer
51%
60%
Firefox
33%
31%
Safari ja Chrome
13%
7%
Opera
3%
2%
Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).
HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.
Brauserid:
Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot
Pilt räägib enam, kui pikem seletamine. Testkeskonnaks on Futuremark Peacekeeper ja sisuks Javascripti erineva funktsionaalsuse testid. Arvuti on paari aasta vanune sülearvuti (Intel Pentium Dual Core T2330 @ 1.60 GHz, 2 GB RAM), operatsioonisüsteemiks Debian Squeeze 2.6.32 kerneliga.
Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?
Brauserid:
nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud
Sisu ehk veebilehed:
nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna
Äri ja tehnoloogia:
Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud
Oma kogemus:
Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)
Tore niššibrauser Opera on tegemas seda jälle Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba Ogg Theora videovorming. Selle kohta Youtube film1 ja film2. Asja iroonia on muidugi see, et toodud näidetes kasutatava Flash Video väljatõrjumine oleks selle ettevõtmise üks tulemusi.
Kes tahab teada, kuidas veebistandardite loomise köögipoolest üks osa toimib, siis täpselt sama teema kohta leidub WHATWG listis paar jutulõnga siin ja siin kah.
Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba