Tänasest on Jolla telefonid klientide kasutuses. Helsingis õhtul kell 1900 algaval üritusel saavad esimesed 450 varast tellijat oma uued telefonid välja osta ning ülejäänud eeltellijatele hakatakse telefone saatma lähipäevadel.
Kui keegi veel ei tea, siis Jolla on Soome mobiiltelefonitootja, kes valmistab operatsioonisüsteemil Sailfish toimivaid telefone. Telefonid sobivad nii neile, kes Andioidi ja Apple iOS'i välimusest ja liidesest on tüdinenud või hindavad Sailfishi platvormiga kaasnevat vabadust, privaatsust ja lõputut häkkimisvõimalust.
Eile toimus Jolla esimese telefoni esitlus. Infot pole küll liiga palju, kuid tundub, et tegemist on asjaliku raudvaraga, hea graafilise liidesega, väga vaba tarkvaraplatvormiga. Hind on 399 eurot. Saadaval alles selle aasta viimases veerandis. Aga huvilistel tasub vist tellida.
Erinevalt hiljutisest Geeksphone Firefox OS turuletulekukesest, ei kukkunud Jolla veebisait kummuli.
Nokia avaldas täna oma Asha pea-aegu-nuti-telefonde OS'i uue graafilise liidese, mis hämmastaval kombel laenab välimuse ja loogika hiljuti lõpetatud Meego'lt - saame näha, kas see on Nokia poolt tõsine katse leida hästimüüvat alternatiivi kehvade tulemustega Lumia (Windows Phone) telefonide kõrvale
Firefox OS'iga esimesed kaks mobiiltelefoni müüdi läbi tundidega, aga nüüd on uus partii Geeksphone poes müügil
suurootjate Firefox OS'iga telefonid ilmuvad juba suve alguses
Tizen OS'iga Samsungi telefonid ilmuvad sügise alguses
Jolla esimene telefon Sailfish OS'iga ilmub lähinädalatel
Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon (õigemini 2 eri mudelit) on tänasest tootja veebipoes müügis. Esialgne huvi tundub olema piisavalt suur ning teatega "Link to database cannot be established: SQLSTATE[42000] [1203] User xxxx already has more than 'max_user_connections' active connections" sait on sisuliselt kummuli (täpsemalt öeldes tekib viga tellimuse vormistamise hetkel), aga küll nad asja korda saavad.
Suurte tegijate nagu Sony, ZTE ja Alcatel telefonid saavad olema müügis paari kuu pärast. Aeg näitab, kas Firefox OS ja muud sel aastal ilmuvad uued mobiiltelefonidele mõeldud operatsioonisüsteemid (Tizen, Sailfish ja Ubuntu Mobile) saavad olema edukad. Loodetavasti saavad ning kui mitte kõik siis vähemalt mõni neist.
Eelmise aasta arvutiturg mõõdetuna uute seadmete müügis oli radikaalselt teistsugune, kui me veel paar-kolm aastat tagasi harjusime nägema:
nutitelefonid 700 miljonit seadet (75% Android, 18% iOs, 7% muud)
tahvelarvutid 150 miljonit seadet (49% Android, 49% iOS, 1% muud)
laua-arvuti ja sülearvutid 350 miljonit seadet (80% Windows, 19% OS X, 1% Linuxilised)
See tähendab, et kokku müüdi 1,2 miljardit uut arvutit ning neist vaid 23% olid Windowsiga.
Ja nüüd vaatame Eesti riigi rahulikku magamist turu täielikul muutumisel. Kus on riigi ja omavalitsuste saidid väikse ekraaniga seadmetele? Kus on lahendused ID-tuvastuseks mobiilses maailmas (eraalgatuslik Mobiil-ID ei tule arvesse ja SMS'i põhised rakendused ka mitte)? Kus on täielik loobumine Microsofti andmevormingutest ja ainult vabade ja avatud standardite ja vormingute kasutamine?
Vastus on lihtne - mitte kusagil. Maksumaksjana tekib mõnikord tunne miks me magavatele ametnikele palka maksame.
Uute ja vanade arvutite installimisel selline küsimus ju ikka tekib. Inteli ja AMD tavakasutuse protsessorite puhul on Linuxis vastus ka lihtne. Valikuid on õigemini mitu. Käsurealt (ei pea olema ruudu õigustes) anna selline käsk: lscpu
mille vastuses arhitektuur näitab missugune süsteem on hetkel kasutusel (i686 on 32-bitine ja x86_64 64-bitine) ning op-mode näitab mida ta suudab.
Või selline käsk: cat /proc/cpuinfo
mille vastuse flags-real pead leidma lm-märke selleks, et protsessor saaks hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga.
Windowsi kohta ei oska öelda, aga selline levinud tarvik nagu CPU-Z peaks asjakohast teavet ikka kuvama. ARM-protsessorite puhul on aga 64-bitilisus alles oma tee alguses ja oskan kommenteerida, kui sellist kivi mõnes arvutis näen. Kõige muuga (SPARC, MIPS, jne) tavakasutaja aga ilmselt kokku puutu.
Võiks ju arvata nutitelefonide operatsioonisüsteemide [edasipidi OS] (müügi)turg sai eelmise aasta lõpuks ära jagatud lihtsa valemi alusel: 75% - 18% - 7% (vastavalt Android, iOS, ja kõik muud), kuid tundub, et sellel aastal me näeme väga erinevaid katsetusi, mis võivad olukorda muuta:
RIM (uue nimega BlackBerry) alustas eilsest oma uue BlackBerry 10 OS aktiivset turundust ning alustab täna uute telefonide müüki - viimase paari aastaga kogu oma turuosa kaotanud ja nutitelefonide turu plahvatusliku kasvu maha maganud firma jaoks on see ainus võimalus vanade klientide jaoks tagasi tulla ja uusi juurde võita
Jolla kuulutas kaks kuud tagasi välja oma uue Sailfish OS ning ilmselt jõuab uute telefonidega turule õige pea - see Meegost inspireeritud ning Mer'il põhinev ja oma graafilise liidesega platvorm on juba enne avaldamist leidnud endale lojaalse fänniseltskonna ja see võib ka lõpuks tegelikuks müügiks vormuda; kuna firma on olulise sihtturuna märkinud Hiinat, siis oleks eeldanud et esimesed telefonid on kuukalendri uueks aastaks valmis (sel aastal 10.02), kuid pigem tundub et seda ei juhtu ja uudised tulevad märksa hiljem sel aastal
Inteli ja Samsungi poolt arendatav Tizen tundub olema õnnestumisele määratud juba enne ilmumist - lisaks Samsungile on Tizenit plaanimas kasutada ka HTC, Huawei ja NEC ning projekti taga on sellised telekomi-maailma suurtegijad nagu NTT Docomo, Orange, SK Telecom, Sprint Vodafone ja KT
Mozilla Foundationi poolt arendatav odavamale turuosale mõeldud Firefox OS - projektist on huvitatud sellised telekomi-hiiud nagu Deutsche Telekom ja Telefónica ning tootjatena on esimesena ZTE lubanud veebruari lõpus esitleda oma Firefox OS telefone Barcelonas MWC messil
ühe levinuima Linuxi distributsiooni Ubunto põhale tehtud Ubuntu Mobile saab olema saadaval juba veebruaris - kes ja kuidas teda kasutama hakkavad, seda näitab lähitulevik
hiinlaste poolt arendatavad ja Hiina turule mõeldud Andriodi derivaadid Baidu Yi ja Aliyun OS võivad ka saada edukaks kui üks kolmest suurest Hiina telekomist nad üles korjab
Windows Phone 8 - Microsofti poolt lõputult uputatavad turundusrahad võivad ju natukene ka mõjuma hakata ja senine 2%-line turuosa võib mõne protsendipunkt jagu tõusta (kuid samas võib ka juhtuda et Windows Phone kahe aasta pikkust pidevad ebaedu näinud telekomid võivad tema müümisest hoopis loobuda)
Miks on see loetelu nii pikk? Põhjus on väga lihtne - nii tootjad kui mobiiltelefonioperaatorid tahavad vältida sõltuvust Google'st (Androidist) ning erinevad turuosalised üritavad haugata tükikest maailma suurimast ja edukamast massitoote turust (ilmselt sel aastal ületab mobiiltelefonide arv maal elavate inimeste arvu).
Tänasel idufirmade üritusel Helsingis avalikustas Jolla oma Sailfish operatsioonisüsteemi kasutajaliidese. Sailfishi põhi on Meego jätkuarendus Mer ning pealiskiht Qt+QML (SDK peaks ka kohe-kohe olema saadaval). Natuke on funktsionaalsuses ja välimuses laenatud kõigilt telefonidele mõeldud operatsioonisüsteemidelt (Nokia Harmattanist ehk kõige rohkem), kuid üldmuljena on tegemist eristuva süsteemiga. Nagu eeldada, siis ei saa Sailfish OS olema seotud kindla raudvaraga, vaid toimib kõikjal, kus tehnilisi piiranguid pole ees (telefonid, tahvlis, televiisorid, jne).
Esitlusest vilksatas hämamise mõttes sujuvalt läbi ka Androidi logo ning häkkeri hingega kasutajaid kindlasti rõõmustas terminali ikooni paistmine rakenduste loendis.
Jolla müügistrateegia on mitmekihiline ning sisaldab nii omade telefonide tootmist, kui Sailfishi litsenseerimist kõikidele huvilistele. Turgude mõttes võime eeldada, et esimesed telefonid saavad olema saadaval nii Euroopas kui Hiinas, kuid konkreetset aega pole veel teatatud.
Loodetavasti on Jolla ja Sailfishi tulevik helge ning senise Androidi ülemvõimu kõrvale tekib veel alternatiive. Vähemalt on mõtet järgmisel aastal jälgida kuidas Sailfishi ja Tizeni areng kulgeb.
Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).
Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.
Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.
Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.
Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.
Kaks päeva tagasi sõlmisid Nokia ja Microsofti strateegiline liidu ühiseks tegevuseks nutitelefonide turul. Lihtsalt öeldes andis Nokia ära kõik, mis võimalik ja Microsoft sai ilmselt kõik mida soovis.
Vaatame fakte Nokia poolt:
Nokia võtab kõikide uute nutitelefonide jaoks kaustusele vähelevinud Windows Phone 7 operatsioonisüsteemi (mille senine turuosa on alla 2%)
Nokia loobub Symbiani (senine turuosa on alla 28%) kasutamisest nutitelefonide operatsioonisüsteemina
Nokia lööb organisatsiooni siseselt väga lahku tavatalefonide ja nutitelefonide äri ning mingis mõttes hakkab iseendaga konkureerima (osalist sisemise konkurentsi mudelit on Nokia juba aastaid kasutanud)
tekkivas vähemalt aastapikkuses tootevaakumis kaotab Nokia nutitelefondie turuosa märgatavalt (Android on juba selle aasta alguses Symbianist möödumas ning tekiv edu kasvab nüüd ilmselt veel kiiremini)
Meego muutub platvormist uurimisprojektiks (ja kuigi seda välja ei öelda, siis ka tuleviku jaoks vajalikuks kindlustuseks)
Nokia loobub oma Ovi rakendustepoest (seni suurusel 2. mobiilirakenduste pood) ja liidab selle Microsofti sama lahendusega
Nokia toob kaasa oma ülilaia lepingutepagasi operaatoritega, mis võimaldab klientidel maksta rakenduste eest operaatorilepingute alusel (sarnast süsteemi pole eriti kellelgi)
Nokia annab ühiskasutusse Navteq'i (kaardirakenduste tootja, mille ta 4 aastat tagasi ostis 8.1 miljardit dollari eest)
Nokia sisuliselt loobub QT-arendusplatvormist ning sellega juba teab mitmes kord vihastab välja suure arendajate kogukonna, kellest enamus ilmselt ei kavatse .Net kasutajaks hakata
Nokia teeb oma filosoofias ja sisemises töökorralduses 180-kraadise pöörde senisest "Meie ei ole Microsoft" suhtumisest, mis peale 15-aastast ajalugu pole kindlasti lihtne
Vaatame fakte Microsofti poolt:
Microsoft leiab oma WP7 platvormile turu suurima kliendi ning pikemas mastaabis ilmselt kaotab senised väiksemad kliendid (Samsung ja HTC, kes WP7 telefone tegid osana oma "laia labida strateegiast")
Bing otsingumootori osakaal taskuseadmete turul kasvab märgatavalt
Microsofti reklaamiplatvormi osakaal tasuseadmete turul kasvab märgatavalt
mobiilseadtemete turule surutakse peale Microsofti arendusvahendid ja keskkonnad (.Net , Silverlight, jne)
tuleviku mõttes ohtlik konkurent Meego kõrvaldatakse mobiilseadtemete turult
Xbox-mänguplatvormile (eelkõige Xbox Live) leitakse mugavat kasvu mobiilirakenduste maailmast
Nokial tegelikult oli tulevikku vaatavas eduvalemis vaid 2 viga: vähene edu USA turul ja ülim aeglus viimastel aastatel loodud strateegia elluviimisel. See tehing USA turul ei aita aga kuidagimoodi - seal nimelt on olulised mitte telefoni platvorm vaid ülihead suhted telefone subsideerivate võrguoperaatoritega. Ning kui aeglus uue platvormi ja neil põhinevate toodete loomisel on olnud probleemiks, siis kuidas vähemalt aasta aega kestev täielik platvormivahetus seda parandada saab?
Piltlik võrdlus on selline - kui sul hammas valutab, siis sa lähed peene puuriga hambaarsti juurde, mitte aga ei hakka ehitusel kasutatavat suruõhuvasarat otsima.
Kokkuvõte:
Nokia paneb suure osa oma põhitegevuse tulevikust ühele kaardile, samas Microsofti jaoks on tegemist vahva eduga ühes kõrvaltegevuses
Nokia sisuliselt loobub suurest osast tarkvaraarendusest ja sisuteenuste pakkumisest ning taandub vaid raudvaraprojekteerijaks ning valmiskarbikesi liigutavaks logistikakorraldajaks
Õnneks jäävad alles Nokia kaubamärk ja tohutu intellektuaalse omandi portfell.
Loodetavasti on Nokia seda otsust tehes õppinud ajaloost (Microsofti koostöö IBM'i, Apple, Motorola, Sendo ja Palm'iga)
Ilmselt on Nokia arvestanud lihtsa matemaatikaga, et Windows Phone kasutavad telefonitootjad saavutavad nutitelefoni kohta kuni 10%-lise katte samal ajal kui vabu platvorme (nagu Android) või oma platvorme (Apple iOS, RIM BlackBerryOS, HP WebOS) kasutavad tootjad võivad arvestada 30-50%-lise kattega.
Turu kohene reaktsioon toiminule oli ühene: esimesel päeval langes Nokia aktsia kurss sõltuvalt börsist kuni 14% (ja seda väga märgatava kauplemismahu pealt).
Muud mõjutused:
Google ja Apple hingavad kergendatult, sest Nokiast ei ole mõnda aega nende kasvu ohustajat
kui just mõni muu tootja mahakukkunud palli üles ei võta, siis jaeturule Meego-põhist telefoni ei tule
Meego arendus seisma ei jää ning ta leiab kindlasti kasutust IVI- ja IFE-süsteemides (IVI - autode infosüsteemid, IFE - lennureisijate meelelahutussüteemid), tahvelarvutite turul ning TV-liidestes
tõeliselt arendajasõbraliku ja multiplatvormse QT tulevik pole ehk nii hele, kui seni loota võis, kuid kuna QT on vaba litsentsi all, siis kui Nokia hakakb arendust pidurdama saab vajadusel projekti kahvlisse võtta