Internetivabaduse teesid (algne variant) kirjeldavad nii mõndagi, mis Eesti Vabariigi Riigikogul ja Valitsusel kipuvad pidevalt meelest minema. Tegelikult on nad väärt seda, et lisada piltlikult öeldes Eesti Vabariigi põhiseadusesse 16. peatükk. Praktikas tähendaks see mõnede paragrahvide ümbersõnastamist interneti kontekstiga arvestades ning katmata teeside kohta uute paragrahvide lisamist sobivatesse peatükkidesse. Lõpptulemusena oleksid teeside kõik 13 punkti meie põhiseadusega vaieldamatult kaetud.
Andrus Ansip teatas eile Riigikogus, et ACTA on õige selle üle muretsema ei pea. Seega peab peaminister õigeks, et ilma kohtu otsuseta võivad eraõiguslikud organisatsioonid meie tegevust internetis jälgida. Sellega lõikas peaminister Reformierakonna sujuvalt ära suure osa oma noortest valijatest. Internetivabadust oluliseks pidajad sellist rumalust järgmisteks valimisteks juba ei unusta.
Kasutasin võimalust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise päeval. Jõudes valimisjaoskonda Tallinnas Raua tänava koolis ootas mind kooli ukse ees Keskerakonna kaheliikmeline reklaamipunt - roheliste särkidega, reklaampudinate ja saiakestega. Minu küsimise peale et miks reklaamite jaoskonna kõrval ei suutnud nad muud öelda et kutsuge politsei kui ei meeldi. Tasub vist ka mainida, et kogu jutt käis vene keeles, sest neiud lihtsalt ei osanud eesti keelt. Ei tea kas nad üldse olid kodanikud.
Valimisjaoskonnas öeldi mulle, et see reklaam on toimunud enamuse päevast, kuid kuna eelhääletus ei ole valmispäev, siis ei saa neid ka otseselt keelata.
Võtsin ette Euroopa Parlamendi valimise seaduse "§ 5. Valimisagitatsiooni piirang" ning see ütleb, et:
(1) Aktiivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.
Loe kuidas tahad, kuid seadus on koostatud nii, et vaidlemisruumi jääb liiga palju. Mina vaatan seda mis on kirjas § 5.2 ning leian, et vahetu ukse-esine kuulub selle ala hulka, kus valimisreklaam ei ole lubatud. Keskerakond ilmselt lähtub § 5.1 sisust ja arvab, et eelhääletusel võib reklaamida küll.
Sõltumata selle seaduse toorest tekstist on Euroopa Parlamendi valimise seaduse mõte ühene - valmisjaoskonna ees ei tohi teha reklaami. Ja kui kellelegi "seaduse mõte" on arusaamatu, siis "kirjutamata reeglid" ja "hea tava" on ühesed - vabadust austavas riigis ei peaks selline reklaam valimisjaoskonna ees olema lubatud. Ning mitte ükski erakond või üksikkandidaat, kes austab ennast ja oma valijaid ei peaks sellise soperdamisega tegelema.
Kui me räägime Euroopa Parlamendi valimise seadusest, siis ei saa uuesti mainimata jätta, et selle suurim viga on ebakohase valimissüsteemi kasutamine. Demokraatlikus riigis ei tohi olla suletud parteinimekirja põhist valimist.