Kui valikut pole, siis see pole valimine, vaid lihtsalt ametissemääramine. Täna ja viis aastat tagasi juhtunu on risti vastu sellele mõttele, mida me demokraatlikult riigilt eeldame.
Tänane presidendivalimiste süsteem on ennast täielikult ammendanud. Kuna põhiseadus näeb ette selge võimujaotuse Riigikogu, Valitsuse ja Presidendi vahel, siis viimase otsevalimine on ainuke mõistlik lahendus. Poliitikud, kes üritavad leida põhjendusi, miks see nii olla ei saa, lihtsalt kardavad, et nende „pirukas jääb väiksemaks“ ja „võimu vähemaks“. Pole muret... ei jää.
Kuna presidendi otsevalimised eeldavad põhiseaduse muutmist ja see protsess on pikk, siis sobilik aeg sellega alustamiseks on nüüd.
Eesti riigi taastamise aegu olid meil suured eesmärgid (stabiilne majandus, EL ja NATO liikmelisus) ning siis võis ju tunduda poliitiliste jõudude mittekillustamine hea idee ning seega 5% valimiskünnise kasutamine ja häälte ümberjagamine mõistlik kompromiss.
Tänaseks aga on need eesmärgid ammu täidetud ning meie riigi ainsaks sisuliseks eemärgiks on Eesti keele, rahva ja kulutuuri säilimine. Ning see eeldab muu hulgas senisest proportsionaalsemat esindatust nii Riigikogus kui kohalike omavalitsuste volikogudes. Seega on käes aeg loobuda 5% valimiskünnisest ja häälte ümberjagamisest ja muuta valmissüsteem lihtsaks - mandaadi saab see, kes iganes saab üksinda või nimekirjaga kvoodi täis.
Loomulikult vastaks me põhiseaduses sõnastatud võrdsuse printsiibile ka see, kui Tallinna valimisringkonnad poleks moodustatud linnaosade alusel, vaid valijaskonna alusel ning kõikides valimisringkondades oleks sama arv valijaid (näiteks saja valija täpsusega).
Ja kui parteide poliitiline masinavärk neid lihtsaid ideesid Riigikogus menetleda ei taha, siis oleks põhjust tõsisemaks rahva-algatuseks.
Kasutasin võimalust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise päeval. Jõudes valimisjaoskonda Tallinnas Raua tänava koolis ootas mind kooli ukse ees Keskerakonna kaheliikmeline reklaamipunt - roheliste särkidega, reklaampudinate ja saiakestega. Minu küsimise peale et miks reklaamite jaoskonna kõrval ei suutnud nad muud öelda et kutsuge politsei kui ei meeldi. Tasub vist ka mainida, et kogu jutt käis vene keeles, sest neiud lihtsalt ei osanud eesti keelt. Ei tea kas nad üldse olid kodanikud.
Valimisjaoskonnas öeldi mulle, et see reklaam on toimunud enamuse päevast, kuid kuna eelhääletus ei ole valmispäev, siis ei saa neid ka otseselt keelata.
Võtsin ette Euroopa Parlamendi valimise seaduse "§ 5. Valimisagitatsiooni piirang" ning see ütleb, et:
(1) Aktiivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.
Loe kuidas tahad, kuid seadus on koostatud nii, et vaidlemisruumi jääb liiga palju. Mina vaatan seda mis on kirjas § 5.2 ning leian, et vahetu ukse-esine kuulub selle ala hulka, kus valimisreklaam ei ole lubatud. Keskerakond ilmselt lähtub § 5.1 sisust ja arvab, et eelhääletusel võib reklaamida küll.
Sõltumata selle seaduse toorest tekstist on Euroopa Parlamendi valimise seaduse mõte ühene - valmisjaoskonna ees ei tohi teha reklaami. Ja kui kellelegi "seaduse mõte" on arusaamatu, siis "kirjutamata reeglid" ja "hea tava" on ühesed - vabadust austavas riigis ei peaks selline reklaam valimisjaoskonna ees olema lubatud. Ning mitte ükski erakond või üksikkandidaat, kes austab ennast ja oma valijaid ei peaks sellise soperdamisega tegelema.
Kui me räägime Euroopa Parlamendi valimise seadusest, siis ei saa uuesti mainimata jätta, et selle suurim viga on ebakohase valimissüsteemi kasutamine. Demokraatlikus riigis ei tohi olla suletud parteinimekirja põhist valimist.