Skip to content

Paar olulist asjaolu mida tavameedia ei rõhuta Ukraine International Airlines'i PS752 lennuõnnetuse kontekstis

Enamusel lennundust tundvatel inimestel tekkis Ukraine International Airlines'i lennu 752 (PS752) allakukkumise osas kiiresti hinnang, et tegemist oli ilmselt välise mõjuga ning peale kahepäevast rahvusvahelist survet on Iraan ka üles tunnistanud, et tema lastud õhutõrjeraketid selle katastroofi põhjustasid.

Tegelikult oli Iraani juhtkonnal loetud minutid peale PS752 lennukatastroofi teada, et nende õhutõrje on süüdi. Õhutõrjeraketid pole arbuusid, kus pole teada, kas kuhjas on neid tuhat või tuhat kaks tükki. Kõik õhutõrjeraketid on arvel ning nende kasutamine selgelt fikseeritud. Esialgne soov lugu kinni mätsida tehnilise vea süüks ajades, lõppes avalikkusesse jõudnud faktide tulvas kiiresti.

Iraan kasutab nii omatoodetud, kui Venemaalt imporditud õhutõrjerelvastust. OSINT analüütikud väidavad, et tegemist oli Venemaalt pärit oleva TOR-mudeliperekonda kuuluva raketisüsteemiga. Teatavasti sellist sorti tehnikaga kaasnevad ka Vene tehnilised ja sõjalised nõunikud ning laiemal üldsusel oleks ilmselt oluline teada nende osaluse või mitteosaluse kohta selles katastroofis.

PS752 lennukatastroof näitab veel kord, missugune inseneritöö on tänapäeva lennukiehituse aluseks. Seda ilmestab asjaolu, et kahe õhutõrjeraketi kartetšipilvega pihta saanud lennuk püsib õhus ja on suuteline tegema U-pööret, et lennujaama tagasi lennata (kuni häving muutub liiga suureks).

Ukraine International Airlines kasutas Tehereni lendudel tugevdatud meeskondi (linn ja lennujaam asuvad mägedevahelises orus). See tähendab, et kokpitis on tavapärase kahe asemel kolm liiget. Sellel lennul neist kolmest kaks kuulusid üle 10000-lennutunni klubisse (sh ka üle 10000 tunni antud konkreetsel Boeing B737 lennukitüübil) - see tähendab lennunduse mõistes väga suurt kogemust. Meeskond tegi sisuliselt võimatut, kui suutis kahest kartetšipilvest läbistatud lennukit, mis oli ilmselt kaotanud enamuse elektrisüsteemidest, hoida juhitavana ning sundida tagasi pöörama lennujaama suunas seni, kuni lennuki struktuur lõplikult järele andis. See tagasipöörde märge on pärit mitmete OSINT-uurijate käest. Uurimine näitab, kas see ikka nii juhtus ja kuidas see kõik täpselt juhtus. Viimaste faktide valguses võime loota, et see uurimine saab olema põhjalik.

Airbus A400M ja Boeing 787 on teinud esimesed lennud

Kaks viimaste aastate suurimat lennundusprojekti maailmas on jõudnud sellise olulise tähiseni nagu esimene testlend:

  • Airbus A400M lennuväe transportlennuk - 11.12.2009
  • Boeing 787 reisilennuk - 15.12.2009


Mõlemad projektid on aasta (A400M) ja paar aastat (B787) oma esialgsesest tegevusgraafikust maha jäänud ning kulud on algselt kavandatuga võrreldes märgatvalt kasvanud.