Skip to content

Keskerakond ei austa kirjutamata reegleid ja head tava

Kasutasin võimalust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise päeval. Jõudes valimisjaoskonda Tallinnas Raua tänava koolis ootas mind kooli ukse ees Keskerakonna kaheliikmeline reklaamipunt - roheliste särkidega, reklaampudinate ja saiakestega. Minu küsimise peale et miks reklaamite jaoskonna kõrval ei suutnud nad muud öelda et kutsuge politsei kui ei meeldi. Tasub vist ka mainida, et kogu jutt käis vene keeles, sest neiud lihtsalt ei osanud eesti keelt. Ei tea kas nad üldse olid kodanikud.

Valimisjaoskonnas öeldi mulle, et see reklaam on toimunud enamuse päevast, kuid kuna eelhääletus ei ole valmispäev, siis ei saa neid ka otseselt keelata.

Võtsin ette Euroopa Parlamendi valimise seaduse "§ 5. Valimisagitatsiooni piirang" ning see ütleb, et:
(1) Aktiivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.

Loe kuidas tahad, kuid seadus on koostatud nii, et vaidlemisruumi jääb liiga palju. Mina vaatan seda mis on kirjas § 5.2 ning leian, et vahetu ukse-esine kuulub selle ala hulka, kus valimisreklaam ei ole lubatud. Keskerakond ilmselt lähtub § 5.1 sisust ja arvab, et eelhääletusel võib reklaamida küll.

Sõltumata selle seaduse toorest tekstist on Euroopa Parlamendi valimise seaduse mõte ühene - valmisjaoskonna ees ei tohi teha reklaami. Ja kui kellelegi "seaduse mõte" on arusaamatu, siis "kirjutamata reeglid" ja "hea tava" on ühesed - vabadust austavas riigis ei peaks selline reklaam valimisjaoskonna ees olema lubatud. Ning mitte ükski erakond või üksikkandidaat, kes austab ennast ja oma valijaid ei peaks sellise soperdamisega tegelema.

Kui me räägime Euroopa Parlamendi valimise seadusest, siis ei saa uuesti mainimata jätta, et selle suurim viga on ebakohase valimissüsteemi kasutamine. Demokraatlikus riigis ei tohi olla suletud parteinimekirja põhist valimist.

1234567890 on lõpuks kätte jõudnud

Elus on nii palju segaseid numbreid, et kohe rõõmustav on vaadata kui midagi lihtsat ette jääb :-)

"date -u -d @1234567890" ütleb meile
R veebr 13 23:31:30 UTC 2009

ja "date -d @1234567890" ütleb
L veebr 14 01:31:30 EET 2009

Ehk teisisõnu, nii palju sekundeid on möödunud 01.01.1970 keskööst (ilma liigaasta sekundikohendusteta), kui hakati unixi ajatemplit arvestama.

Õnneks läks see oluline hetk Eesti jaoks natuke mööda 13. kuupäevaga reedest. Muidu oleks võinud veel teab mida ootamatut juhtuda. Näiteks arvasid mõned targemad pead, et veerand eestlastest oleksid võinud vabalt läti keelt rääkima hakata :-)

Kui palju maksab Estonian Air?

Õigemini kui palju võiksid saada senised Estonian Air'i omanikud aktsiate eest kui need ostaks ära SAS või vastupidi. Millegipärast pole järgnevat lihtsat võrdlust Eesti meedias ilmunud.

Enam kui nädal tagasi, 18.12.2008 teatasid SAS ja Air Baltic, et Air Baltic'u juhtkond ostab 14 miljoni lati (310 miljoni krooni) eest ära seni SAS'ile kuuluvad aktsiad (47% aktsiapakist). Lisaks peab Air Baltic SAS'ile tagastama 33 miljoni lati (731 miljoni krooni) jagu laene. Teada on , et aktsiate eest tuleb tasuda hiljemalt 31.01.2009 ning karta võib, et ka laenu tagasimaksetingimused väga palju lihtsamad ka ei ole. Kogu tehingusumma on seega 47 miljonit latti ehk 1041 miljonit krooni.

On muidugi üsna müstiline, kust sellise MBO jaoks täna raha saadi ja kellele missuguseid lubadusi selles kontekstis anti, kuid pikas mastaabis on ajastus õige. Lennunduse arengutsükkel tundub olevat muu majanduse omast seekord natuke ees ning seega on lennundusturu põhi käes ja edaspidi on tee pigem üles.

Mida tähendab see Estonian Air'i kontekstis? Teame ju et SAS saatis novembri viimastel päevadel EV Valitsusele „kõik või mitte midagi“ stiilis kirja. Mistõttu on ka Eesti riigil põhjust natuke arvutada.

Matemaatika on aga lihtne. Arvestades et firmade ärimahtude ja koduturu suuruste vahe on kahekordne, kasumlikkus lõppeval aastal üsna võrdselt miinusepoolne ning suures osas sama tehingu alusel lennukipargi uuendamine käsil, siis pakuks poolte aktsiate hinnaks 150-200 miljonit krooni ning kui uute lennukite rahastamine toimub Air Baltic'uga sarnasel viisil, siis on mõned sajad miljonid kroonid võlgu ka üleval. Ja need rahad ei tohiks ju üle jõu käivad olla, kui emmal kummal poolel on soov firma üle tugevamat kontrolli saada (SAS'il on ostu puhul veel sedavõrd lihtsam, et endale laenu maksmisega annab vajadusel venitada ja käivet ja kulusid annab muul viisil siirata ning riigile kuulub vaid kolmandik aktsiatest).

Eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud

Viimane suurem sügistorm Läänemerel. Tallinnas on liikluskaos nii maal, merel kui õhus. Stockholmis on ilm veel rahulikult talvine, kuid kuna Estonian Air'i lennukite rotatsioon on lootusetult sassis, siis saavad Tallinna lennule registreerunud lõpuks teada et lend on ära jäänud. Handlinguagendi ja piletiagendi teenust pakkuvad firmad suudavad oma tegevust ka niipalju koordineerida, et kõik 110 reisijat suunduvad pileteid ümber vormistama võimalikele järgmistele lendudele. Kuna piletiagente on sisuliselt üks, siis tekib kassa ette väga pikk ja vabas vormis järjekord. Kuna järjekord moodustub kes ees see mees põhimõttel, siis jääb enamus lastega peresid sujuvalt kõige lõppu (kuna reisitud on läbi Euroopa, siis paljud neist õhtuks juba ka väga väsinud). Kuid ennäe! Mida aeg edasi seda rohkem hakkab järjekorra algusotsast kostuma, et peaks lastega pered esimeseks lubama. Ja nii ka lähebki. See aga tähendab lastele ja nende vanematele võimalust jõuda paar tundi kiiremini õhtusöögile ja lennufirma poolt pakutud täitsa korralikku hotelli. Usun, et kõik need pered olid tolles olukorras väga tänulikud ja kõik pealtnägijad võivad endamisi kinnitada, et eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud.

Enamus Riigikogu liikmeid ei mõista avatud andmevormingute sisu ja olemust

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus :-)

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.

HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi

Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:

  • audio- ja video-elemendi renderdamine
  • Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
  • Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Continue reading "HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi"

Serendipity ehk s9y blogimootor eesti keeles

Kogu minu ajaveebitsemise jooksul tundus mulle kogu aeg absurdsena, et eestikeelses ajaveebis on kõik staatilised tekstid inglise keeles ehk nii nagu nad selle tarkvaraga kaasa tulid. Võtsin ette ja tõlkisin kõik rakenduse tekstid (sealhulgas haldusliideses) ning paari olulisema mooduli tekstid eesti keelde. Ei olnud selles midagi ületamatult keerulist.

Tulemust võite kaeda nii seda veebi kui blog.reisiekspert.ee vaadates. Kui märkate vigu või tekib küsimusi ja ettepanekuid, siis palun andke aga selle artikli kommentaarides teada.

Kui enamus vigu saab välja sõelutud, siis lisan tõlked ka s9y arenduspuusse.

Opera, WebKit ja ACID3

Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.

Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.

Saatuse tahtel leidsid WebKiti arendajad viimasel hetkel testis endas ka vea ja selles mõttes Opera testi ei läbigi :-)
Continue reading "Opera, WebKit ja ACID3"

HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".
Continue reading "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama"

Dirac – uus vaba videokodek

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"