Skip to content

Konkurents veebivideo maailmas

MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).

Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.

Ujuva prügi asemele ujuvsaar

Teatavasti ujub Vaikses ookeanis Havai saartest kirdes kahe Prantsusmaa mõõtu plastmassist rämpsu kogum kogukaaluga kuni 4 miljonit tonni. Nüüd on hollandlased tulnud mõttele et selle võiks kohapeal ümber töödelda ja teha kuni 10000-ruutkilomeetrise ujuvsaare poolele miljonile elanikule. Saar oleks loomulikult isemajandav. Kogu Recycled Island projekt on alles analüüsifaasis, kuid kõlab igal juhul huvitavalt.

Hmm... ei tea mis jurisdiktsiooni alla selline saar kuuluks?

Eesti domeenireformi kriitika

Loomulikult olen ma nõus, et muutused vanas .ee domeeni registreerimise korras olid ülivajalikud (näiteks nõue "üks domeen ühe firma kohta" oli ikka ajast-arust). Küll aga minu jaoks domeenireformiga tekkinud arusaamatu korralagedus:

  • EIS kulude ja domeeni registreerimistasu suur ebaproportsionaalsus
  • EIS süsteemi kehv, kui mitte öelda olematu läbipaistvus - loodud on ta ju monopoolse lahendusena Eesti riigi nimel ning seega ei saa ta olla hämar ja kõrvaline äriprojekt
  • aeglane asjaajamine tehniliseks domeeni registreerimiseks ja kasutusele võtuks (tsoonifaile genereeritakse kord päevas, ID-kaardi mittekasutamisel autentimiseks on lisaks veel päevane viide registreerimises)
  • asjatu dokmendi- ja/või autentimisvajadus (kui domeeni ostmisel juba oli registreerija tuvastatud, siis miks peab nimeserveri kirjete lisamiseks seda uuesti tegema)
  • Eesti laeiema ineternetikogukonnaga mittearvestamine (EIS olematu suhtlus, .pri.ee juhtum)
  • IDN domeenide registreerimise võimaluse jätkuv puudumine - põhiseaduse § 6. ütleb, et "Eesti riigikeel on eesti keel" ning täiesti arusaamatu on see, et aastal 2010 ikka veel ei saa kõiki eesti keele tähti domeeninimedes kasutada

Olen enam kui 10 aastat domeene registreerinud, neid registripidajate vahel ümber tõstnud ning nimeservereid seadistanud, kuid nii aeglast, ebatõhusat ning nii kehva hinna- ja kvaliteedisuhtega teenust, nagu .ee domeeni puhul hetkel on, pole mina varem näinud.

Jaan Jänesmäe ja Tõnu Samuel on teinud samal teemal asjaliku analüüsi ning suures osas võin sellega nõustuda (eriti just kulude ja tulude võrdluse osas) domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/"

Siilid ei joo piima

On ülilevinud eksiarvamus, et siilidele tuleb pakkuda piima juua. Näiteks sellel nädalal võimendas jälle seda väidet Eesti Ekspress oma artiklis "101 vihjet puhkajale". Tegelikult peaks leht sellise vale soovituse eest ka kuidagi vastutama.

Tegelikkus aga on selline, et loomulikult siilid joovad neile pakutud piima, aga kuna siilid ei saa hakkama laktoosi seedimisega, siis tekivad neil hoopis korralikud kõhuvaevused.

Kui tahate siilidele olla meelejärgi, siis:
- ärge hoidke oma hoovi ülikorras
- jätke siilile aianurka väike risuhunnik
- tehke tihedasse tarasse paar väikest ava, et nad saaks edasi-tagasi liikuda

Haapsalu promenaad on renoveeritud - mida võiks Tagalahes veel teha?

Täna avati Haapsalus korralikult ümberehitatud promenaad (aususe mõttes peab ütlema, et mõni koht on veel lõpetamata). Tulemus on enam kui fantastiline ning vägisi tahaks küsida, mida annaks järgmiseks samas kohas ette võtta.

Minu eelistus on lihtne:
- korralikku promenaadi tuleks kindlasti ühelt poolt pikendada Promenaadi hotellist kuni jahisadama(te)ni ja kaasata need linnaruumi
- sealt edasi võiks rannaäärt mööda jätkuda kergliiklustee
- teiselt poolt peaks 2,2-kilomeetrine kergliiklustee mööda randa ja läbi roostiku (sarnane nagu Eeslahe sopis on) viima Uuemõisa mõisa alla (sealt edasi saab juba tänavu valmis maanteega rööbiti kulgev sarnane kergliiklustee)

Linnapeal kohtasin koolivenda Heigot, kes samasse lisas veel juurde "Tagalahe süvendamine nii, et jahid sügavamale lahte sõita".

WebM nüüdsest Google Chrome arendusversioons

WebM asjaloost paar uudist:

  • alates eilsest on Google Chromes WebM (VP8+Vorbis) tugi (versioon 6.0.422.0-r48573); vaatasin sellega ka youtube.com/html5 lehel ringi (päringute lõppu lisasin &webm=1) ning tavakasutaja jaoks pole flashi ja H.264 videotega mitte mingit vahet ja minu arvates on WebM koht veebivideo tulevik üsna muretu
  • Google muutis WebM litsentsi lihtsamaks ka kasutab nüüd puhtalt BSD litsentsi

VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus

Tänase VP8 vaba litsentsi all avaldamise kontekstis on leidunud ka üks asjalik VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus - The first in-depth technical analysis of VP8. Kui te detailset ja pikka juttu ei viitsi lugeda, siis lõpus on lühikokkuvõte. Lisaks on olemas ka konkreetsed näited eri kodekite tulemustest.

Esimesed järeldused on igal juhul huvitavad :-)

Google avaldab VP8 kodeki vaba litsentsi all - projekt WebM

Kuulujuttudel on tihtipeale siiski kindel põhjus. Nii õnneks ka seekord - Google avaldab moodsa ja tänapäevase VP8 videokodeki sellisel viisil, et mitte ühelegi kasutajale ei teki Google poolt patendi- ja litsentsinõudeid. Litsentsiks on ülivaba BSD-stiilis litsents.

Nagu kodekist veel vähe oleks, on samadel tingimustel avaldatud ka WebM konteinervorming (VP8 video + Vorbis audio, kusjuures konteinerivormingu aluseks on teada-tuntud Матрёшка formaat, seda on lihtsalt veebi jaoks optimeeritud ja koondatud .webm faili). Kogu projekti nimi on ka WebM.

Kuigi uudis on vaid loetud arv tunde vaba, siis rong juba kihutab enam kui kiiresti:

  • avaldatud on SDK
  • olemas on esimesed vahendid kodeerimiseks (paik ffmpeg jaoks, directshow filter + mõned kommertstarvikud)
  • kohe lisandub moodul GStreameri jaoks
  • Chromiumi, Opera ja Firefoxi igaöised arendusversioonid juba oskavad WebM faile ka dekodeerida
  • nagu imeväel on Youtube beetavarianti tekkinud hulk WebM videoklippe
  • ma ei imestaks, kui loetud nädalate jooksul on nii kodeerimise kui dekodeerimise vahendis juba ilmunud ka lõppversioonidena
  • Androidi tuge lubatakse juba selle aasta lõpus
  • WebM projekti liikmeteks ja toetajateks on lisaks Googlele muude hulgas paarkümmend raud- ja tarkvarahiiglast (Oracle, Sype, Adobe, AMD, ARM, Texas Instruments, Qualcomm, jne) ning see näitab projekti mastaapi


Ühe sõnaga öeldes - suurepärane!
Mitme sõnaga öeldes - vabadus videot toota ja edastada jääb kõigile huvilistele alles ning suurem H.264 lock-in jääb ilmselt ära!

Sikutan nüüd alla Chromiumi viimase versiooni ja vaatan seda Youtube beetavarianti :-)

Lisatud 20.05.2010 00:24

Chromiumi viimane build 47700ei saanud veel WebM'ga hakkama. Firefox aga küll. Vaatasin youtube.com/html5 beetat ja filmide kvaliteet oli korralik ning enam kui piisav veebivideo jaoks. Isegi arvestades seda et nii kodeerimine kui dekodeerimine tehti toore ja optimeerimata tarkvaraga.

Lisaks on Microsoft muutnud oma eelmisel nädalal avaldatud seisukohta ning teatanud, et IE9 tunnistab html5 video puhul ka WebM faile, kui vastav DirectShow filter on paigaldatud. Küü ikka toimub kõik kiiresti. Apple poolt on veel vaikus ja eks näis, kui kauaks ;-)

HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010

HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.

Brauserid:

  • Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  • Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
  • Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
  • Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  • Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
  • seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot
Continue reading "HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010"