Skip to content

Kiireim veebibrauser Linuxis

Pilt räägib enam, kui pikem seletamine. Testkeskonnaks on Futuremark Peacekeeper ja sisuks Javascripti erineva funktsionaalsuse testid. Arvuti on paari aasta vanune sülearvuti (Intel Pentium Dual Core T2330 @ 1.60 GHz, 2 GB RAM), operatsioonisüsteemiks Debian Squeeze 2.6.32 kerneliga.

HP ostab Palmi

Arvutitehnoloogiamaastik pööratakse vahelduseks natuke sassi. HP teatas et ostab Palm Inc'i 1,2 miljardi dollari eest. Viimase kuu jooksul liikus sellel teemal igasuguseid kuulujutte (HTC, Lenovo, ehk isegi Google) aga praegune käik on enam kui huvitav.

Kogu kauba sisuks on tõenäoliselt Palmi poolt loodud Linuxil ja paljudesl muudel vaba tarkvara projektidel põhinev webOS ehk uuenduslik operatsioonisüsteem mobiiltelefonidele. Ja vaadates HP tooteportfelli, siis tõenäoliseks eesmärgiks on kasutada seda taskuarvutites, tahvelarvutites ja mis iganes muudes moodsates seadmetes. Ja see saab kindlasti elavdama konkurentsi samas segmendis pusavate webOS'i ja kõigi konkurentide vahel (Android, iPhone OS, MeeGo, natuke ka Symbian).

Pikem jutt Palmi blogis ja HP lehel.

Fix howto: X.org running at full load when KDE4 is used

I have a number of KDE4 (currently 4.3.2) workstations and in one of them a strange bug pops up once a while. Namely sometimes seemingly at random processor load jumps to full load (in ksysguard visible as Xorg taking 100% and top showing Xorg at 1). It is pretty disturbing - PC slows down and cooling makes a lot of noise. It may well be related to using ATI Radeon X300SE (RV370) with dual-head displays on that PC. But may be not.

Of course you can log out of KDE and get it fixed this way, but if you have a lot of windows open then the fastest way is to restart kwin with issuing this in command-line "kwin --replace &".

Should also KDE4 background and toolbar(s) (altogether called Plasma) be lost with this kwin restart, then run "plasma-desktop &" from command-line.

If Plasma is not lost, but just unresponsive, then you can do "kbuildsycoca4 && kquitapp plasma-desktop && kstart plasma-desktop"

Airbus A400M ja Boeing 787 on teinud esimesed lennud

Kaks viimaste aastate suurimat lennundusprojekti maailmas on jõudnud sellise olulise tähiseni nagu esimene testlend:

  • Airbus A400M lennuväe transportlennuk - 11.12.2009
  • Boeing 787 reisilennuk - 15.12.2009


Mõlemad projektid on aasta (A400M) ja paar aastat (B787) oma esialgsesest tegevusgraafikust maha jäänud ning kulud on algselt kavandatuga võrreldes märgatvalt kasvanud.

Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust

Selle mingis mõttes olulise uudise on Eesti veebimeedia küll üsna maha maganud. Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust ja seega on kõigil huvilistel võimalik oma arvutis määrata nimeserveriteks:
8.8.8.8
8.8.4.4

Kuna keskmine pingi-aeg nende serverite pihta Eestist on 40-45 ms ja kohalikud serverid on kättesaadavad 3x kiiremini, siis sellele ehk suurt praktilist rakendust siinmail pole. Maailmas reisivatel sülearvutikasutajatel võiks need küll igaks juhuks arvutisse üles märgitud olla - kunagi ei tea kui kusagil WIFI levialas nimelahendus ei toimi ja siis on töötavad nimeserverid abiks. Või märkige üks neist oma arvuti võrguseadistustes kohe kolmandale järjekorrale ja siis ei pea midagi eraldi leiutama hakkama.

Google on ka oma nimelahendusteenusele koostanud eraldi väga mõistliku privaatuspoliitika ning selles osas ei tohiks kellelgi kohest suure venna muret tekkida. Võrgumaailma tuleviku üle mõtisklejaid aga huvitab see, et mis siis on järgmine oluline võrguteenus, mida Google pakkuma hakkab ning kuhu see järgemööda välja viib :-)

HTML5 ja video-element ning vabad videokodekid

Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?

Brauserid:

  • nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  • samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
  • Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
  • Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
  • Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
  • Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud

Sisu ehk veebilehed:

  • nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
  • Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
  • Üks suuremaid Youtube taga-ajajaid Dailymotion on teinud puhta Theora/Vorbis põhise veebi openvideo.dailymotion.com ja www.dailymotion.com/openvideodemo
  • Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna

Äri ja tehnoloogia:

  • Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
  • Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
  • Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud

Oma kogemus:

  • Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
  • Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
  • Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)

ssh serveri RSA võtme sõrmejälg

Sa oled esimest korda ssh serverisse logides kindlasti märganud sellist teadet:

The authenticity of host 'aaa.bbb.ccc.ddd' can't be established.
RSA key fingerprint is 00:11:22:33:44:55:66:77:aa:bb:cc:dd:ee:ff:gg:hh.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)?


Kuidas saad kontrollida, et see sõrmejälg õige on?

Sa kas oled eelnevalt saanud administraatorilt õige sõrmejälje või kui serverile on füüsiline ligipääs olemas, siis vaatad ise järgi. Ssh serveris hoitakse võtmeid /etc/ssh kaustas ja avalikud võtmed (.pub laiendiga failid) on kõigile ka loetavad. Käsuga ssh-keygen saad neid ka uurida ja muu hulgas leida ka vajaliku sõrmejälje (väikeseks muigeks võid lisada vahele ka -v võtme):

ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_rsa_key.pub
ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_dsa_key.pub

Keskerakond ei austa kirjutamata reegleid ja head tava

Kasutasin võimalust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise päeval. Jõudes valimisjaoskonda Tallinnas Raua tänava koolis ootas mind kooli ukse ees Keskerakonna kaheliikmeline reklaamipunt - roheliste särkidega, reklaampudinate ja saiakestega. Minu küsimise peale et miks reklaamite jaoskonna kõrval ei suutnud nad muud öelda et kutsuge politsei kui ei meeldi. Tasub vist ka mainida, et kogu jutt käis vene keeles, sest neiud lihtsalt ei osanud eesti keelt. Ei tea kas nad üldse olid kodanikud.

Valimisjaoskonnas öeldi mulle, et see reklaam on toimunud enamuse päevast, kuid kuna eelhääletus ei ole valmispäev, siis ei saa neid ka otseselt keelata.

Võtsin ette Euroopa Parlamendi valimise seaduse "§ 5. Valimisagitatsiooni piirang" ning see ütleb, et:
(1) Aktiivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.

Loe kuidas tahad, kuid seadus on koostatud nii, et vaidlemisruumi jääb liiga palju. Mina vaatan seda mis on kirjas § 5.2 ning leian, et vahetu ukse-esine kuulub selle ala hulka, kus valimisreklaam ei ole lubatud. Keskerakond ilmselt lähtub § 5.1 sisust ja arvab, et eelhääletusel võib reklaamida küll.

Sõltumata selle seaduse toorest tekstist on Euroopa Parlamendi valimise seaduse mõte ühene - valmisjaoskonna ees ei tohi teha reklaami. Ja kui kellelegi "seaduse mõte" on arusaamatu, siis "kirjutamata reeglid" ja "hea tava" on ühesed - vabadust austavas riigis ei peaks selline reklaam valimisjaoskonna ees olema lubatud. Ning mitte ükski erakond või üksikkandidaat, kes austab ennast ja oma valijaid ei peaks sellise soperdamisega tegelema.

Kui me räägime Euroopa Parlamendi valimise seadusest, siis ei saa uuesti mainimata jätta, et selle suurim viga on ebakohase valimissüsteemi kasutamine. Demokraatlikus riigis ei tohi olla suletud parteinimekirja põhist valimist.

1234567890 on lõpuks kätte jõudnud

Elus on nii palju segaseid numbreid, et kohe rõõmustav on vaadata kui midagi lihtsat ette jääb :-)

"date -u -d @1234567890" ütleb meile
R veebr 13 23:31:30 UTC 2009

ja "date -d @1234567890" ütleb
L veebr 14 01:31:30 EET 2009

Ehk teisisõnu, nii palju sekundeid on möödunud 01.01.1970 keskööst (ilma liigaasta sekundikohendusteta), kui hakati unixi ajatemplit arvestama.

Õnneks läks see oluline hetk Eesti jaoks natuke mööda 13. kuupäevaga reedest. Muidu oleks võinud veel teab mida ootamatut juhtuda. Näiteks arvasid mõned targemad pead, et veerand eestlastest oleksid võinud vabalt läti keelt rääkima hakata :-)