<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>

<rss version="2.0" 
   xmlns:rdf="http://www.w3.org/1999/02/22-rdf-syntax-ns#"
   xmlns:admin="http://webns.net/mvcb/"
   xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
   xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
   xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
   xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
   >
<channel>
    
    <title>Kirjutisi seinal - Arvutiasju</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/</link>
    <description></description>
    <dc:language>et</dc:language>
    <generator>Serendipity  - http://www.s9y.org/</generator>
    <ttl>120</ttl>
<pubDate>Wed, 12 Oct 2011 11:08:08 GMT</pubDate>

    <image>
        <url>http://priit.joeruut.com/templates/default/img/s9y_banner_small.png</url>
        <title>RSS: Kirjutisi seinal - Arvutiasju - </title>
        <link>http://priit.joeruut.com/</link>
        <width>100</width>
        <height>21</height>
    </image>

<item>
    <title>Sinu veebibrauser on oluline</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Sinu-veebibrauser-on-oluline.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Sinu-veebibrauser-on-oluline.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=108</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=108</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Selge see, et Sinu veebibrauser on oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait &lt;a href=http://yourbrowsermatters.org rel=&quot;nofollow&quot;&gt;yourbrowsermatters.org&lt;/a&gt;, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (&lt;em&gt;Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?&lt;/em&gt;). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks &quot;Mask as Internet Explorer&quot; ja kohe on täispunktid olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.&lt;br /&gt;
 
    </content:encoded>

    <pubDate>Wed, 12 Oct 2011 13:51:08 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/108.html</guid>
    <category>brauser</category>
<category>chromium</category>
<category>firefox</category>
<category>google chrome</category>
<category>internet explorer</category>
<category>microsoft</category>
<category>opera</category>

</item>
<item>
    <title>Meego + LiMo + SLP - Qt + HTML5 = Tizen</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Meego-+-LiMo-+-SLP-Qt-+-HTML5-Tizen.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Meego-+-LiMo-+-SLP-Qt-+-HTML5-Tizen.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=107</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=107</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle aasta alguses &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url=aHR0cDovL3ByaWl0LmpvZXJ1dXQuY29tL2FyY2hpdmVzL05va2lhLWphLU1pY3Jvc29mdGktc3RyYXRlZWdpbGluZS1saWl0LW51dGl0ZWxlZm9uaWRlLXR1cnVsLmh0bWw=&amp;amp;entry_id=107&quot; title=&quot;http://priit.joeruut.com/archives/Nokia-ja-Microsofti-strateegiline-liit-nutitelefonide-turul.html&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://priit.joeruut.com/archives/Nokia-ja-Microsofti-strateegiline-liit-nutitelefonide-turul.html&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;loobus Nokia Meegost&lt;/a&gt; ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url=aHR0cDovL3d3dy50aXplbi5vcmcv&amp;amp;entry_id=107&quot; title=&quot;http://www.tizen.org/&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://www.tizen.org/&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;Tizen&lt;/a&gt;, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen&#039;i arendus saab toimuma Linux Foundation&#039;i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada&#039;st ja jääb kasutama selle asemel Tizen&#039;it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url=aHR0cDovL3ByaWl0LmpvZXJ1dXQuY29tL2FyY2hpdmVzL0dvb2dsZS1Nb3Rvcm9sYS1vc3R1cy1vbi1lbmFtLWt1aS11ZWtzLXZhZWhrLWtpdmktYWxsLXBlaWR1cy5odG1s&amp;amp;entry_id=107&quot; title=&quot;http://priit.joeruut.com/archives/Google-Motorola-ostus-on-enam-kui-ueks-vaehk-kivi-all-peidus.html&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://priit.joeruut.com/archives/Google-Motorola-ostus-on-enam-kui-ueks-vaehk-kivi-all-peidus.html&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;Google Motorola-ost&lt;/a&gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Wed, 28 Sep 2011 16:52:51 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/107.html</guid>
    <category>intel</category>
<category>linux</category>
<category>meego</category>
<category>mobiiltelefon</category>
<category>operatsioonisüsteem</category>
<category>tizen</category>

</item>
<item>
    <title>Mis masinad on minu võrgus hetkel töös</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Mis-masinad-on-minu-vorgus-hetkel-toeoes.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Mis-masinad-on-minu-vorgus-hetkel-toeoes.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=106</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=106</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Tihti on vaja leida arvutite või muude seadmete ip-aadresse, mis töötavad parasjagu minu võrgus. Võiks ju kirjutada kestaskripti, mis ketrab ping-käsu tsüklis läbi, kuid palju lihtsam on hoopis nmap-i kasutamine.&lt;br /&gt;
&lt;code&gt;&lt;br /&gt;
nmap -n -sP 192.168.10.0/24&lt;br /&gt;
&lt;/code&gt;&lt;br /&gt;
Antud juhul skaneerime nmap&#039;iga läbi kogu 192.168.10.0-192.168.10.255 võrgu. Loomulikult võid CIDR&#039;it muutes võrku suuremaks või väiksemaks teha või märkida mõne muud võrgu, mida parasjagu vaja. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Sun, 18 Sep 2011 14:47:48 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/106.html</guid>
    <category>arvutiabi</category>

</item>
<item>
    <title>Google Motorola ostus on enam kui üks vähk kivi all peidus</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Google-Motorola-ostus-on-enam-kui-ueks-vaehk-kivi-all-peidus.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Google-Motorola-ostus-on-enam-kui-ueks-vaehk-kivi-all-peidus.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=105</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=105</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url=aHR0cDovL3ByaWl0LmpvZXJ1dXQuY29tL2FyY2hpdmVzL0dvb2dsZWwtZWktb25uZXN0dW51ZC1vc3RhLU5vcnRlbGktcGF0ZW5kaXBvcnRmZWxsaS5odG1s&amp;amp;entry_id=105&quot; title=&quot;http://priit.joeruut.com/archives/Googlel-ei-onnestunud-osta-Norteli-patendiportfelli.html&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://priit.joeruut.com/archives/Googlel-ei-onnestunud-osta-Norteli-patendiportfelli.html&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;Google pehme tegutsemine Norteli patendioksjonil&lt;/a&gt; on saanud väga loogilise seletuse. Nimelt on Google nüüdseks kokku leppinud Motorola Mobility ostu ning see plaan oli tol hetkel kindlasti juba töös.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu trikk on selles, et Motorola Mobility&#039;ga tuleb väidetavalt kaasa neli korda enam patente kui oli Norteli puhul saadaval. Norteli patentide ost läks võitnud konsortsiumile maksma 4,5 miljardit dollarit ning Motorola Mobility ost Googlele 12,5 miljardit dollarit. Piltlikult öeldes tuli üks patent kätte kolmandiku võrra odavamalt ning kauba peale sai pika kogemusega mobiilside tehnika tootja (viimases kvartalis oli Motorola suuruselt kaheksas nutitelefonide tootja 4%-lise turuosaga) ning ühe viiest suuremast Androidi-pakkujast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony ilmselt natuke kurvastavad selle kulutatud 4,5 miljardi dollari üle &lt;img src=&quot;http://priit.joeruut.com/templates/default/img/emoticons/smile.png&quot; alt=&quot;:-)&quot; style=&quot;display: inline; vertical-align: bottom;&quot; class=&quot;emoticon&quot; /&gt; 
    </content:encoded>

    <pubDate>Tue, 16 Aug 2011 21:41:50 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/105.html</guid>
    <category>android</category>
<category>apple</category>
<category>google</category>
<category>microsoft</category>
<category>mobiiltelefon</category>

</item>
<item>
    <title>Teeme mitmest pildifailist ühe pdf-faili</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Teeme-mitmest-pildifailist-uehe-pdf-faili.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Teeme-mitmest-pildifailist-uehe-pdf-faili.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=104</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=104</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Sul on pinu pildifaile (pilt01.png, pilt02.png, pilt03.png, jne) ja nad on vaja üheks pdf failiks koondada. Pane failidele õige numeratsioon ning imagemagick aitab:&lt;br /&gt;
&lt;code&gt;&lt;br /&gt;
convert pilt*.png kokku.pdf&lt;br /&gt;
&lt;/code&gt;&lt;br /&gt;
Kui convert käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk imagemagick puudu (või otsiteest väljas) ja &quot;aptitude install imagemagick&quot; lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning leidub ka installikas maci ja windowsi jaoks). 
    </content:encoded>

    <pubDate>Wed, 27 Jul 2011 11:13:26 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/104.html</guid>
    <category>arvuti</category>
<category>arvutiabi</category>
<category>linux</category>
<category>twitteri moodi artiklid</category>

</item>
<item>
    <title>Nokia kaotab turgu kiiremini, kui arvata võis</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Nokia-kaotab-turgu-kiiremini,-kui-arvata-vois.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Nokia-kaotab-turgu-kiiremini,-kui-arvata-vois.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=103</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=103</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    15 aastat tagasi mõtles Nokia välja tooteliigi, mida me täna tunneme nutitelefonina ning sellest ajast peale on Nokia on olnud nutitelfonide müügiliider. Kuni selle aastani - täna teatatud tulemuste järgi müüs Nokia selle aasta 2. kvartalis vaid 16.7 miljonit nutitelefoni ning kaotas müügiedetabelis esikoha ja lisaks tegi veel nende müügilt kahjumit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uus kuningas on Apple ja uus liider operatsioonisüsteemide poolel on Android (sest Androidiga telefone toodavad/müüvad paljud firmad).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nokia aktsionäridel jääb vaid üle tänada totaalselt vigast otsust kolida Nokia üle uuele Windows Phone 7 platvormile ning sellega tekkinud vähemalt aasta pikkust viivitust. Nokia jaoks ainus kasumlik tee edasi on uue tegevjuhi (Steven Elop) ametist vabastamine ning eelmise strateegia taastamine (Symbian lihtsatele telefonidele ja Meego nutitelefonidele ning ühine Qt-arendusplatvorm mõlemale). N9 juba näitas seda, et Meego on toimiv lahendus, kui Nokia kõik oma oskused sellele koondaks. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Thu, 21 Jul 2011 14:30:15 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/103.html</guid>
    <category>android</category>
<category>apple</category>
<category>mobiiltelefon</category>
<category>nokia</category>

</item>
<item>
    <title>Googlel ei õnnestunud osta Norteli patendiportfelli</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Googlel-ei-onnestunud-osta-Norteli-patendiportfelli.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Googlel-ei-onnestunud-osta-Norteli-patendiportfelli.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=102</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=102</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Reedel toimus paar aastat tagasi tegevuse lõpetanud Nortelile kuulunud 6000 patendi müük tervikpakina. Pakkujaid oli sisuliselt kaks: Google ning konsortsium, mille liikmed olid Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Oksjoni tulemusel ostis patendid 4,5 miljardi dollari eest teisena nimetatud seltskond. Kuna patendipakis on märgatav hulk telekomimaailmas olulisi patente, siis lähi-aastatel näeme nii mõndagi teravat kohtuvaidlust. Sellel paratamatult on järelmõjud ka mobiiltelefonide turule. Piltlikult öeldes on võitjate poolel Apple iOS ja Microsofti Windows Phone ning kaotajatel poolel Google Android.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Oksjoni käigus tegi Google väidetavalt selliseid pakkumisi:&lt;br /&gt;
1902160540 USA dollarit (Bruni konstant)&lt;br /&gt;
2614972128 USA dollarit (Meissel-Mertensi konstant)&lt;br /&gt;
3.14159 miljardit USA dollarit (pii väärtus)&lt;br /&gt;
Mida ta sellega öelda tahtis, on omaette küsimus &lt;img src=&quot;http://priit.joeruut.com/templates/default/img/emoticons/smile.png&quot; alt=&quot;:-)&quot; style=&quot;display: inline; vertical-align: bottom;&quot; class=&quot;emoticon&quot; /&gt; 
    </content:encoded>

    <pubDate>Mon, 04 Jul 2011 11:50:48 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/102.html</guid>
    <category>google</category>
<category>microsoft</category>
<category>mobiiltelefon</category>

</item>
<item>
    <title>Populaarsemad PIN-koodid</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Populaarsemad-PIN-koodid.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Populaarsemad-PIN-koodid.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=100</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=100</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url_id=390&amp;amp;entry_id=100&quot; title=&quot;http://www.livehacking.com/2011/06/14/top-10-passcodes-to-avoid-using-on-your-iphone/&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://www.livehacking.com/2011/06/14/top-10-passcodes-to-avoid-using-on-your-iphone/&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;Selle artikli järgi&lt;/a&gt; on pupulaarsemad telefonide PIN-koodid 1234, 0000, 2580, 1111 ja 5555. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Fri, 01 Jul 2011 13:03:46 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/100.html</guid>
    <category>arvuti</category>
<category>mobiiltelefon</category>
<category>turvalisus</category>
<category>twitteri moodi artiklid</category>

</item>
<item>
    <title>Teeme mitmest pdf-failist ühe</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Teeme-mitmest-pdf-failist-uehe.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Teeme-mitmest-pdf-failist-uehe.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=99</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=99</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Sul on pinu pdf-faile ja nad on vaja üheks failiks koondada. Pane failidele õige numeratsioon ning ghostscript aitab:&lt;br /&gt;
&lt;code&gt;&lt;br /&gt;
gs -q -sPAPERSIZE=a4 -dNOPAUSE -dBATCH -sDEVICE=pdfwrite -sOutputFile=kolmkokku.pdf 01.pdf 02.pdf 03.pdf write&lt;br /&gt;
&lt;/code&gt;&lt;br /&gt;
Kui gs käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk ghostscript puudu ja &quot;aptitude install ghostscript&quot; lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning olemas on ka installikas windowsi jaoks). 
    </content:encoded>

    <pubDate>Thu, 30 Jun 2011 18:22:35 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/99.html</guid>
    <category>arvuti</category>
<category>linux</category>
<category>twitteri moodi artiklid</category>

</item>
<item>
    <title>Nokia, Windows Phone 7, Skype ning mobiilside pakkujad</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Nokia,-Windows-Phone-7,-Skype-ning-mobiilside-pakkujad.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Nokia,-Windows-Phone-7,-Skype-ning-mobiilside-pakkujad.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=98</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=98</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Killuke olulisest telekomimaailma strateegiamängust on jäänud meedias tähelepanuta. 10. mail teatas Microsoft, et ostab Skype 8,5 miljardi dollari eest. Ühe uue võimalusena lubas Microsoft Skype lisada Windows Phone 7 rakenduste hulka. Nokia tegevjuht Steven Elop ütles, et Skype oleks hea lisand WP7 ökosüsteemi (Nokia teatavasti on lubanud kõikides oma nutitelefonides kasutusele võtta WP7&#039;e).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mobiilsidefirmadele, kes äri vundament on siiani vana kooli kõneside, see tõenäoliselt ei meeldi ning väidetavalt on tulemuseks on, et enamus pakkujaid on eri tootjate WP7 telefonid ning Nokia nutitelefonid oma eripakkumistest, subsideeritavate telefonide loendist ning laiemalt müügikanalitest ära korjanud. Kui samal teemal natuke guugeldada, siis leidub küll palju kirjutajaid, kes seda kinnitavad, kuid nad viitavad osaliselt samale allikale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrvalseisjal on kogu müügikanali pildist raske ülevaadet saada, aga nende Euroopa-taustaga suurte mobiilteenuste pakkujate veebipoed jälle kinnitavad eelpoolt toodut (numbrid käivad eripakkumiste lehtede kohta):&lt;br /&gt;
Orange France - 14 telefonist 2 Nokiat ja 0 telefoni WP7&#039;ga&lt;br /&gt;
Vodaphone UK -  18 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7&#039;ga&lt;br /&gt;
T-Mobile Deutschland  - 17 telefonist 3 Nokiat ja 2 telefoni WP7&#039;ga&lt;br /&gt;
Movistar - 6 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7&#039;ga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis Skype&#039;i puutub, siis tasub ka arvestada et Skype on aastaid olnud saadaval erinevatel mobiiltelefoniplatvormidel, kuid seni pole et telefonide tootjad ega müüjad sellist võimalust üliaktiivselt tutvustanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samas kontekstis oleks huvitav näha sama müügikanali rektsiooni, kui Google XMPP/Jingle/WebRTC-plaanid jõuavad tegelike rakendusteni tegelikes telefonides. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Sun, 26 Jun 2011 15:08:56 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/98.html</guid>
    <category>microsoft</category>
<category>mobiiltelefon</category>
<category>nokia</category>
<category>skype</category>

</item>
<item>
    <title>Ühe suure Debiani paigalduse lugu</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/UEhe-suure-Debiani-paigalduse-lugu.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/UEhe-suure-Debiani-paigalduse-lugu.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=95</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=95</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Kes tunneb huvi, siis siin on faktitihe lugu ühest &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url_id=388&amp;amp;entry_id=95&quot; title=&quot;http://www.mail-archive.com/ilugd@lists.linux-delhi.org/msg28166.html&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://www.mail-archive.com/ilugd@lists.linux-delhi.org/msg28166.html&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;suurest Debiani-põhisest kõnekeskuste operaatorist Indias&lt;/a&gt; - seda nii serverite kui tööjaamade osas. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Wed, 01 Jun 2011 15:21:31 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/95.html</guid>
    <category>debian</category>
<category>linux</category>

</item>
<item>
    <title>Keskkonnaministeerium on OpenOffice-ga säästnud miljoneid</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Keskkonnaministeerium-on-OpenOffice-ga-saeaestnud-miljoneid.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Keskkonnaministeerium-on-OpenOffice-ga-saeaestnud-miljoneid.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=92</wfw:comment>

    <slash:comments>1</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=92</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Meelis Merilo (Keskkonnaministeeriumi Infosüsteemide büroo juhataja kt) pidas hiljuti Lätis ettekande, milles on nimetanud, et Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org kasutamisega säästnud vähemalt 1,3 miljonit eurot (20 miljonit krooni) maksumaksja raha ja kõik vajalikud tööd on saanud tehtud. Kusjuures kasutatavaks failivorminguks on olnud OpenDocument.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui see tõesti nii on, siis maksumaksjana tahan teada miks muud riigiasutused ning omavalitsused pole sama teinud? Hmm.... kellele siin riigis võiks selle küsimuse esitada?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url=aHR0cDovL2xhdGEub3JnLmx2L3dwLWNvbnRlbnQvY29uZi8yMDExL0xBVEFfRU1fRXN0b25pYS5wZGY=&amp;amp;entry_id=92&quot; title=&quot;http://lata.org.lv/wp-content/conf/2011/LATA_EM_Estonia.pdf&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://lata.org.lv/wp-content/conf/2011/LATA_EM_Estonia.pdf&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;Ettekande slaidid&lt;a/&gt; 
    </content:encoded>

    <pubDate>Fri, 25 Feb 2011 15:40:54 +0200</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/92.html</guid>
    <category>odf</category>
<category>opendocument</category>
<category>openoffice.org</category>
<category>vabad dokumendivormingud</category>
<category>vaba dokumendivorming</category>
<category>vaba ja avatud tarkvara</category>

</item>
<item>
    <title>Nokia ja Microsofti strateegiline liit nutitelefonide turul</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Nokia-ja-Microsofti-strateegiline-liit-nutitelefonide-turul.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Nokia-ja-Microsofti-strateegiline-liit-nutitelefonide-turul.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=91</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=91</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Kaks päeva tagasi sõlmisid Nokia ja Microsofti strateegiline liidu ühiseks tegevuseks nutitelefonide turul. Lihtsalt öeldes andis Nokia ära kõik, mis võimalik ja Microsoft sai ilmselt kõik mida soovis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame fakte Nokia poolt:&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia võtab kõikide uute nutitelefonide jaoks kaustusele vähelevinud Windows Phone 7 operatsioonisüsteemi (mille senine turuosa on alla 2%)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia loobub Symbiani (senine turuosa on alla 28%) kasutamisest nutitelefonide operatsioonisüsteemina&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia lööb organisatsiooni siseselt väga lahku tavatalefonide ja nutitelefonide äri ning mingis mõttes hakkab iseendaga konkureerima (osalist sisemise konkurentsi mudelit on Nokia juba aastaid kasutanud)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;tekkivas vähemalt aastapikkuses tootevaakumis kaotab Nokia nutitelefondie turuosa märgatavalt (Android on juba selle aasta alguses Symbianist möödumas ning tekiv edu kasvab nüüd ilmselt veel kiiremini)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Meego muutub platvormist uurimisprojektiks (ja kuigi seda välja ei öelda, siis ka tuleviku jaoks vajalikuks kindlustuseks)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia loobub oma Ovi rakendustepoest (seni suurusel 2. mobiilirakenduste pood) ja liidab selle Microsofti sama lahendusega&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia toob kaasa oma ülilaia lepingutepagasi operaatoritega, mis võimaldab klientidel maksta rakenduste eest operaatorilepingute alusel (sarnast süsteemi pole eriti kellelgi)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia annab ühiskasutusse Navteq&#039;i (kaardirakenduste tootja, mille ta 4 aastat tagasi ostis 8.1 miljardit dollari eest)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia sisuliselt loobub QT-arendusplatvormist ning sellega juba teab mitmes kord vihastab välja suure arendajate kogukonna, kellest enamus ilmselt ei kavatse .Net kasutajaks hakata&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia teeb oma filosoofias ja sisemises töökorralduses 180-kraadise pöörde senisest &quot;Meie ei ole Microsoft&quot; suhtumisest, mis peale 15-aastast ajalugu pole kindlasti lihtne&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt;&lt;br /&gt;
Vaatame fakte Microsofti poolt:&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Microsoft leiab oma WP7 platvormile turu suurima kliendi ning pikemas mastaabis ilmselt kaotab senised väiksemad kliendid (Samsung ja HTC, kes WP7 telefone tegid osana oma &quot;laia labida strateegiast&quot;)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Bing otsingumootori osakaal taskuseadmete turul kasvab märgatavalt&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Microsofti reklaamiplatvormi osakaal tasuseadmete turul kasvab märgatavalt&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;mobiilseadtemete turule surutakse peale Microsofti arendusvahendid ja keskkonnad (.Net , Silverlight, jne)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;tuleviku mõttes ohtlik konkurent Meego kõrvaldatakse mobiilseadtemete turult&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Xbox-mänguplatvormile (eelkõige Xbox Live) leitakse mugavat kasvu mobiilirakenduste maailmast&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nokial tegelikult oli tulevikku vaatavas eduvalemis vaid 2 viga: vähene edu USA turul ja ülim aeglus viimastel aastatel loodud strateegia elluviimisel. See tehing USA turul ei aita aga kuidagimoodi - seal nimelt on olulised mitte telefoni platvorm vaid ülihead suhted telefone subsideerivate võrguoperaatoritega. Ning kui aeglus uue platvormi ja neil põhinevate toodete loomisel on olnud probleemiks, siis kuidas vähemalt aasta aega kestev täielik platvormivahetus seda parandada saab? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Piltlik võrdlus on selline - kui sul hammas valutab, siis sa lähed peene puuriga hambaarsti juurde, mitte aga ei hakka ehitusel kasutatavat suruõhuvasarat otsima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõte:&lt;br /&gt;
&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia paneb suure osa oma põhitegevuse tulevikust ühele kaardile, samas Microsofti jaoks on tegemist vahva eduga ühes kõrvaltegevuses&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Nokia sisuliselt loobub suurest osast tarkvaraarendusest ja sisuteenuste pakkumisest ning taandub vaid raudvaraprojekteerijaks ning valmiskarbikesi liigutavaks logistikakorraldajaks&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Õnneks jäävad alles Nokia kaubamärk ja tohutu intellektuaalse omandi portfell.&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Loodetavasti on Nokia seda otsust tehes õppinud ajaloost (Microsofti koostöö IBM&#039;i, Apple, Motorola, Sendo ja Palm&#039;iga)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Ilmselt on Nokia arvestanud lihtsa matemaatikaga, et Windows Phone kasutavad telefonitootjad saavutavad nutitelefoni kohta kuni 10%-lise katte samal ajal kui vabu platvorme (nagu Android) või oma platvorme (Apple iOS, RIM BlackBerryOS, HP WebOS) kasutavad tootjad võivad arvestada 30-50%-lise kattega.&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Turu kohene reaktsioon toiminule oli ühene: esimesel päeval langes Nokia aktsia kurss sõltuvalt börsist kuni 14% (ja seda väga märgatava kauplemismahu pealt).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud mõjutused:&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Google ja Apple hingavad kergendatult, sest Nokiast ei ole mõnda aega nende kasvu ohustajat&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;kui just mõni muu tootja mahakukkunud palli üles ei võta, siis jaeturule Meego-põhist telefoni ei tule&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Meego arendus seisma ei jää ning ta leiab kindlasti kasutust IVI- ja IFE-süsteemides (IVI - autode infosüsteemid, IFE - lennureisijate meelelahutussüteemid), tahvelarvutite turul ning TV-liidestes&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;tõeliselt arendajasõbraliku ja multiplatvormse QT tulevik pole ehk nii hele, kui seni loota võis, kuid kuna QT on vaba litsentsi all, siis kui Nokia hakakb arendust pidurdama saab vajadusel projekti kahvlisse võtta&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt; 
    </content:encoded>

    <pubDate>Sun, 13 Feb 2011 15:05:07 +0200</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/91.html</guid>
    <category>meego</category>
<category>microsoft</category>
<category>mobiiltelefon</category>
<category>nokia</category>
<category>operatsioonisüsteem</category>
<category>qt</category>

</item>
<item>
    <title>Debian Squeeze on valmis saanud</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Debian-Squeeze-on-valmis-saanud.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Debian-Squeeze-on-valmis-saanud.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=89</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=89</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat töös olnud uus versioon järjenumbriga 6.0 ja koodnimega Squeeze. Nüüdsest ei saa enam ühesena kasutada Debian GNU/Linux mõistet, sest lisaks on kõrvale ilmunud Debian GNU/kFreeBSD (FreeBSD tuumaga Debiani variant). Debian toimib üheksal raudvara-platvormil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kes tahtis sai seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url_id=385&amp;amp;entry_id=89&quot; title=&quot;http://identi.ca/debian&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://identi.ca/debian&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot; target=&quot;_blank&quot;&gt;identi.ca/debian&lt;/a&gt; vahendusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 29000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.4.5&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;kohendatud GNOME desktop environment 2.30&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;the Xfce 4.6&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;LXDE 0.5.0&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;X.Org 7.5&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;OpenOffice.org 3.2.1&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;GIMP 2.6.11&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Iceweasel 3.5.16 (Mozilla Firefox)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Icedove 3.0.11 (Mozilla Thunderbird)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;PostgreSQL 8.4.6&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;MySQL 5.1.49&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Linux 2.6.32&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Apache 2.2.16&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Samba 3.5.6&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Python 2.6.6, 2.5.5 and 3.1.3&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Perl 5.10.1&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;PHP 5.3.3&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;OpenJDK 6b18&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Tomcat 6.0.18&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt;&lt;br /&gt;
Debian on üks olulisemaid ja levinumaid Linuxi distributsioone, mille alusele on muu hulgas ehitatud Ubuntu (levinuim Linuxi distributsioon). 
    </content:encoded>

    <pubDate>Sun, 06 Feb 2011 12:49:11 +0200</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/89.html</guid>
    <category>debian</category>
<category>linux</category>
<category>vaba ja avatud tarkvara</category>

</item>
<item>
    <title>Google Chrome loobub H.264 toest HTML5-videos</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Google-Chrome-loobub-H.264-toest-HTML5-videos.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Google-Chrome-loobub-H.264-toest-HTML5-videos.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=87</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=87</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Google on teatanud, et selle aasta jooksul eemaldatakse Chrome veebibrauserist HTML5 video-elemendi H.264 videokodeki tugi. Suure tõenäosusega tähendab see ka et Youtube lõpetab videote kodeerimise H.264 kodekiga ning tulevane HTML5-põhine Youtube jääb kasutama WebM-vormingut (vp8 video+vorbis audio).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selline otsus saabki vist olema veebivideo tulevikku määravaks kaalukeeleks - patentide ja litsentsidega piiratud H.264 ei saa olema veebivideo põhivorminguks. Selle rolli täidab WebM.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Turujaotus videokodekite vahel on peale nimetatud otsuse teostamist selline:&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Firefox - Theora ja WebM (WebM alates versioonist 4)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Chrome ja Chromium - Theora ja WebM&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Opera - Theora ja WebM&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Safari - H.264, Theora ja WebM (ehk mida iganes QT parasjagu oskab mängida)&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;Internet Explorer - H.264 (vaikimisi) ja WebM (kui kodek on paigaldatud)&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt;&lt;br /&gt;
Lisaks on ülioluline, et enamus olulisemaid kiibistiku- ja protsessoritootjaid on lisanud või lisamas WebM tuge oma raudvarale ning see tähendab, et tulevased meediakeskused, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid ning muud sarnased seadmed suudavad WebM videot mängida seda raudvaraliselt dekodeerides (ehk võimalikult ressursisäästlikult). 
    </content:encoded>

    <pubDate>Thu, 13 Jan 2011 12:17:38 +0200</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/87.html</guid>
    <category>google chrome</category>
<category>vabad meediavormingud</category>
<category>vaba meediavorming</category>
<category>vp8</category>
<category>webm</category>

</item>
<item>
    <title>Venemaa ametiasutused võtavad kasutusele OpenDocument vormingu ja hakkavad pruukima Linuxit</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Venemaa-ametiasutused-votavad-kasutusele-OpenDocument-vormingu-ja-hakkavad-pruukima-Linuxit.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Venemaa-ametiasutused-votavad-kasutusele-OpenDocument-vormingu-ja-hakkavad-pruukima-Linuxit.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=86</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=86</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Aastalõpu toimetustes jäi üles kirjutamata vahva uudis. President Putin on kirjutanud alla ukaasile, millega peavad kõik Venemaa ametiasutused 2012. aasta teises kvartalis kasutusele võtma Linuxi-põhised lauaarvutid (ülemineks uuele tarkvarala kestab 2015.aastani) ja failivorminguna pruukima vaba OpenDocument vormingut. Kui pealik otsustas siis Venemaal ilmselt nii ka tehakse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vast vastuolu - mittevaba Venemaa riigiasutused on muutumas vabade operatsioonisüsteemide ja vabade dokumendivormingute esikasutajaks. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Thu, 13 Jan 2011 11:52:44 +0200</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/86.html</guid>
    <category>linux</category>
<category>odf</category>
<category>opendocument</category>
<category>vabad dokumendivormingud</category>
<category>vaba dokumendivorming</category>

</item>
<item>
    <title>The Document Foundation teeb OpenOffice.org põhjal LibreOffice</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/The-Document-Foundation-teeb-OpenOffice.org-pohjal-LibreOffice.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/The-Document-Foundation-teeb-OpenOffice.org-pohjal-LibreOffice.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=78</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=78</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    OpenOffice.org Community eestvedajad ei ole hakanud ootama mida Oracle plaanib OpenOffice.org tarkvaraprojektiga teha, vaid on selle lihtsalt kahvlisse ajanud ning pannud sama koodibaasi põhjal püsti LibreOffice ning loonud The Document Foundation nimelise fondi selle uue projekti juhtimiseks. On eriti vahva kuulda, et senise olulisima OpenOffice.org derivaadi Go-oo kood on juba LibreOffice&#039;sse kaasatud ning &lt;a target=&quot;_blank&quot; href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url_id=384&amp;amp;entry_id=78&quot; title=&quot;http://www.documentfoundation.org/download/&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://www.documentfoundation.org/download/&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot;&gt;LibreOffice&lt;/a&gt; esimene Beta ka saadaval.Go-oo teatavasti sisaldas hulka asjalikke muudatusi, mida Sun ei tahtnud OpenOffice.org põhipuus näha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vaatame The Document Foundation teotejate loendit, siis see näeb välja kui vaba tarkvara &quot;Who is Who&quot; - FSF, OSI, Google, Red Hat, Canonical, jne. Kogu ettevõtmine tundub olema ka nii tehtud, et Oraclel oleks võimalik oma nägu päästes selle mänguga ka kaasa tulla.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodame et viisil või teisel saab OpenOffice.org / LibreOffice tulevik olema senisest veelgi rõõmsam ning kasutajaid senisest veelgi enam. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Wed, 29 Sep 2010 00:21:14 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/78.html</guid>
    <category>libreoffice</category>
<category>opendocument</category>
<category>openoffice.org</category>
<category>vabad dokumendivormingud</category>
<category>vaba dokumendivorming</category>
<category>vabavara</category>

</item>
<item>
    <title>Taaskäivitame KDE graafilise liidese ehk Plasma</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Taaskaeivitame-KDE-graafilise-liidese-ehk-Plasma.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Taaskaeivitame-KDE-graafilise-liidese-ehk-Plasma.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=77</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=77</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Kasutate KDE4 keskkonda ja järsku on teil kogu KDE graafiline liides ehk Plasma kadunud (töölaud, tegumiriba, paneel, jne). Vana pildi saate käsurealt tagasi nii:&lt;br /&gt;
&lt;ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma ära &quot;kquitapp plasma-desktop&quot;&lt;br /&gt;
&lt;li&gt;käivitage Plasma uuesti &quot;plasma-desktop &amp;&quot;&lt;br /&gt;
&lt;/ul&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teil parasjagu käsurida polnud avatud, siis vajutage Alt+F2 ja saate suvalisi vajalike käske jagada või programme käivitada. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Sun, 26 Sep 2010 23:21:30 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/77.html</guid>
    <category>kde</category>
<category>linux</category>

</item>
<item>
    <title>Konkurents veebivideo maailmas</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Konkurents-veebivideo-maailmas.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Konkurents-veebivideo-maailmas.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=74</wfw:comment>

    <slash:comments>3</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=74</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM&#039;i ja Xiph arendanud edasi Theora&#039;t ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks. 
    </content:encoded>

    <pubDate>Fri, 27 Aug 2010 12:23:50 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/74.html</guid>
    <category>mpeg4</category>
<category>theora</category>
<category>veeb</category>
<category>video</category>
<category>video element</category>
<category>videokodek</category>
<category>webm</category>

</item>
<item>
    <title>Linuxi-põhised veebiserverid distributsioonide kaupa</title>
    <link>http://priit.joeruut.com/archives/Linuxi-pohised-veebiserverid-distributsioonide-kaupa.html</link>
            <category>Arvutiasju</category>
    
    <comments>http://priit.joeruut.com/archives/Linuxi-pohised-veebiserverid-distributsioonide-kaupa.html#comments</comments>
    <wfw:comment>http://priit.joeruut.com/wfwcomment.php?cid=75</wfw:comment>

    <slash:comments>0</slash:comments>
    <wfw:commentRss>http://priit.joeruut.com/rss.php?version=2.0&amp;type=comments&amp;cid=75</wfw:commentRss>
    

    <author>nospam@example.com (pj)</author>
    <content:encoded>
    Kuna enamusi Linuxeid ei müüda, siis ei ole turu täpne jagunemine distributsioonide vahel teada. Netcraft on tuntud serverituru analüüsija, aga tema ei avalda turustruktuuri Linuxi distributsioonide kaupa. Sarnast analüüsi teeb ka W3Techs, kuid temal on &lt;a href=&quot;http://priit.joeruut.com/exit.php?url_id=383&amp;amp;entry_id=75&quot; title=&quot;http://w3techs.com/technologies/history_details/os-linux&quot;  onmouseover=&quot;window.status=&#039;http://w3techs.com/technologies/history_details/os-linux&#039;;return true;&quot; onmouseout=&quot;window.status=&#039;&#039;;return true;&quot; target=&quot;_blank&quot;&gt;vastav info olemas&lt;/a&gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Numbrid on lihtsad - 3 distrot katavad 75% serveritest (CentOS, Debian, Red Hat) ning 92% on tegelikult 2 puuharu käes (Red Hat, Debian). Aga vaadake tabelit pigem ise.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3Techs valim on miljoni populaarsemat saiti Alexast. Mõlema firma analüüsi aluseks on saitide http-päringuvastuste Server: kirjed - selles mõttes tasub niisugusse analüüsi alati suhtuda natuke kriitiliselt (minu nimi on Mart, sest ma ise ütlesin et olen Mart). Aga paremat pole ka saada &lt;img src=&quot;http://priit.joeruut.com/templates/default/img/emoticons/smile.png&quot; alt=&quot;:-)&quot; style=&quot;display: inline; vertical-align: bottom;&quot; class=&quot;emoticon&quot; /&gt; 
    </content:encoded>

    <pubDate>Fri, 27 Aug 2010 21:24:37 +0300</pubDate>
    <guid isPermaLink="false">http://priit.joeruut.com/archives/75.html</guid>
    <category>linux</category>
<category>veebiserver</category>

</item>

</channel>
</rss>
