Kirjutisi seinal - Arvutiasju

Eesti domeenireformi kriitika

nospam@example.com (pj) — Tue, 13 Jul 2010 11:25:39 +0300

Loomulikult olen ma nõus, et muutused vanas .ee domeeni registreerimise korras olid ülivajalikud (näiteks nõue "üks domeen ühe firma kohta" oli ikka ajast-arust). Küll aga minu jaoks domeenireformiga tekkinud arusaamatu korralagedus:

EIS kulude ja domeeni registreerimistasu suur ebaproportsionaalsus
EIS süsteemi kehv, kui mitte öelda olematu läbipaistvus - loodud on ta ju monopoolse lahendusena Eesti riigi nimel ning seega ei saa ta olla hämar ja kõrvaline äriprojekt
aeglane asjaajamine tehniliseks domeeni registreerimiseks ja kasutusele võtuks (tsoonifaile genereeritakse kord päevas, ID-kaardi mittekasutamisel autentimiseks on lisaks veel päevane viide registreerimises)
asjatu dokmendi- ja/või autentimisvajadus (kui domeeni ostmisel juba oli registreerija tuvastatud, siis miks peab nimeserveri kirjete lisamiseks seda uuesti tegema)
Eesti laeiema ineternetikogukonnaga mittearvestamine (EIS olematu suhtlus, .pri.ee juhtum)
IDN domeenide registreerimise võimaluse jätkuv puudumine - põhiseaduse § 6. ütleb, et "Eesti riigikeel on eesti keel" ning täiesti arusaamatu on see, et aastal 2010 ikka veel ei saa kõiki eesti keele tähti domeeninimedes kasutada

Olen enam kui 10 aastat domeene registreerinud, neid registripidajate vahel ümber tõstnud ning nimeservereid seadistanud, kuid nii aeglast, ebatõhusat ning nii kehva hinna- ja kvaliteedisuhtega teenust, nagu .ee domeeni puhul hetkel on, pole mina varem näinud.

Jaan Jänesmäe ja Tõnu Samuel on teinud samal teemal asjaliku analüüsi ning suures osas võin sellega nõustuda (eriti just kulude ja tulude võrdluse osas) domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/"

WebM nüüdsest Google Chrome arendusversioons

nospam@example.com (pj) — Sat, 05 Jun 2010 20:51:15 +0300

WebM asjaloost paar uudist:

alates eilsest on Google Chromes WebM (VP8+Vorbis) tugi (versioon 6.0.422.0-r48573); vaatasin sellega ka youtube.com/html5 lehel ringi (päringute lõppu lisasin &webm=1) ning tavakasutaja jaoks pole flashi ja H.264 videotega mitte mingit vahet ja minu arvates on WebM koht veebivideo tulevik üsna muretu
Google muutis WebM litsentsi lihtsamaks ka kasutab nüüd puhtalt BSD litsentsi

VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus

nospam@example.com (pj) — Thu, 20 May 2010 00:47:37 +0300

Tänase VP8 vaba litsentsi all avaldamise kontekstis on leidunud ka üks asjalik VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus - The first in-depth technical analysis of VP8. Kui te detailset ja pikka juttu ei viitsi lugeda, siis lõpus on lühikokkuvõte. Lisaks on olemas ka konkreetsed näited eri kodekite tulemustest.

Esimesed järeldused on igal juhul huvitavad

Google avaldab VP8 kodeki vaba litsentsi all - projekt WebM

nospam@example.com (pj) — Wed, 19 May 2010 22:56:07 +0300

Kuulujuttudel on tihtipeale siiski kindel põhjus. Nii õnneks ka seekord - Google avaldab moodsa ja tänapäevase VP8 videokodeki sellisel viisil, et mitte ühelegi kasutajale ei teki Google poolt patendi- ja litsentsinõudeid. Litsentsiks on ülivaba BSD-stiilis litsents.

Nagu kodekist veel vähe oleks, on samadel tingimustel avaldatud ka WebM konteinervorming (VP8 video + Vorbis audio, kusjuures konteinerivormingu aluseks on teada-tuntud Матрёшка formaat, seda on lihtsalt veebi jaoks optimeeritud ja koondatud .webm faili). Kogu projekti nimi on ka WebM.

Kuigi uudis on vaid loetud arv tunde vaba, siis rong juba kihutab enam kui kiiresti:

avaldatud on SDK
olemas on esimesed vahendid kodeerimiseks (paik ffmpeg jaoks, directshow filter + mõned kommertstarvikud)
kohe lisandub moodul GStreameri jaoks
Chromiumi, Opera ja Firefoxi igaöised arendusversioonid juba oskavad WebM faile ka dekodeerida
nagu imeväel on Youtube beetavarianti tekkinud hulk WebM videoklippe
ma ei imestaks, kui loetud nädalate jooksul on nii kodeerimise kui dekodeerimise vahendis juba ilmunud ka lõppversioonidena
Androidi tuge lubatakse juba selle aasta lõpus
WebM projekti liikmeteks ja toetajateks on lisaks Googlele muude hulgas paarkümmend raud- ja tarkvarahiiglast (Oracle, Sype, Adobe, AMD, ARM, Texas Instruments, Qualcomm, jne) ning see näitab projekti mastaapi

Ühe sõnaga öeldes - suurepärane!
Mitme sõnaga öeldes - vabadus videot toota ja edastada jääb kõigile huvilistele alles ning suurem H.264 lock-in jääb ilmselt ära!

Sikutan nüüd alla Chromiumi viimase versiooni ja vaatan seda Youtube beetavarianti

Lisatud 20.05.2010 00:24

Chromiumi viimane build 47700ei saanud veel WebM'ga hakkama. Firefox aga küll. Vaatasin youtube.com/html5 beetat ja filmide kvaliteet oli korralik ning enam kui piisav veebivideo jaoks. Isegi arvestades seda et nii kodeerimine kui dekodeerimine tehti toore ja optimeerimata tarkvaraga.

Lisaks on Microsoft muutnud oma eelmisel nädalal avaldatud seisukohta ning teatanud, et IE9 tunnistab html5 video puhul ka WebM faile, kui vastav DirectShow filter on paigaldatud. Küü ikka toimub kõik kiiresti. Apple poolt on veel vaikus ja eks näis, kui kauaks

HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010

nospam@example.com (pj) — Tue, 11 May 2010 22:59:47 +0300

HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.

Brauserid:

Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot

Jätka "HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010" täisvaate lugemist

Fix howto: X.org running at full load when KDE4 is used

nospam@example.com (pj) — Wed, 16 Dec 2009 12:01:00 +0200

I have a number of KDE4 (currently 4.3.2) workstations and in one of them a strange bug pops up once a while. Namely sometimes seemingly at random processor load jumps to full load (in ksysguard visible as Xorg taking 100% and top showing Xorg at 1). It is pretty disturbing - PC slows down and cooling makes a lot of noise. It may well be related to using ATI Radeon X300SE (RV370) with dual-head displays on that PC. But may be not.

Of course you can log out of KDE and get it fixed this way, but if you have a lot of windows open then the fastest way is to restart kwin with issuing this in command-line "kwin --replace &".

Should also KDE4 background and toolbar(s) (altogether called Plasma) be lost with this kwin restart, then run "plasma-desktop &" from command-line.

If Plasma is not lost, but just unresponsive, then you can do "kbuildsycoca4 && kquitapp plasma-desktop && kstart plasma-desktop"

Kiireim veebibrauser Linuxis

nospam@example.com (pj) — Fri, 30 Apr 2010 23:10:38 +0300

Pilt räägib enam, kui pikem seletamine. Testkeskonnaks on Futuremark Peacekeeper ja sisuks Javascripti erineva funktsionaalsuse testid. Arvuti on paari aasta vanune sülearvuti (Intel Pentium Dual Core T2330 @ 1.60 GHz, 2 GB RAM), operatsioonisüsteemiks Debian Squeeze 2.6.32 kerneliga.

HP ostab Palmi

nospam@example.com (pj) — Thu, 29 Apr 2010 00:34:54 +0300

Arvutitehnoloogiamaastik pööratakse vahelduseks natuke sassi. HP teatas et ostab Palm Inc'i 1,2 miljardi dollari eest. Viimase kuu jooksul liikus sellel teemal igasuguseid kuulujutte (HTC, Lenovo, ehk isegi Google) aga praegune käik on enam kui huvitav.

Kogu kauba sisuks on tõenäoliselt Palmi poolt loodud Linuxil ja paljudesl muudel vaba tarkvara projektidel põhinev webOS ehk uuenduslik operatsioonisüsteem mobiiltelefonidele. Ja vaadates HP tooteportfelli, siis tõenäoliseks eesmärgiks on kasutada seda taskuarvutites, tahvelarvutites ja mis iganes muudes moodsates seadmetes. Ja see saab kindlasti elavdama konkurentsi samas segmendis pusavate webOS'i ja kõigi konkurentide vahel (Android, iPhone OS, MeeGo, natuke ka Symbian).

Pikem jutt Palmi blogis ja HP lehel.