Kirjutisi seinal - Arvutiasju

Fix howto: X.org running at full load when KDE4 is used

nospam@example.com (pj) — Wed, 16 Dec 2009 12:01:00 +0200

I have a number of KDE4 (currently 4.3.2) workstations and in one of them a strange bug pops up once a while. Namely sometimes seemingly at random processor load jumps to full load (in ksysguard visible as Xorg taking 100% and top showing Xorg at 1). It is pretty disturbing - PC slows down and cooling makes a lot of noise. It may well be related to using ATI Radeon X300SE (RV370) with dual-head displays on that PC. But may be not.

Of course you can log out of KDE and get it fixed this way, but if you have a lot of windows open then the fastest way is to restart kwin with issuing this in command-line "kwin --replace &".

SQL-andmebaaside võrdlus: MySQL, Postgresql, SQL Server ja muud

nospam@example.com (pj) — Mon, 07 Dec 2009 16:40:01 +0200

Teinekord on vaja omavahel võrrelda erinevaid andmebaasiservereid. Olen selleks kasutanud näiteks selliseid lehti:

Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust

nospam@example.com (pj) — Fri, 04 Dec 2009 23:41:45 +0200

Selle mingis mõttes olulise uudise on Eesti veebimeedia küll üsna maha maganud. Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust ja seega on kõigil huvilistel võimalik oma arvutis määrata nimeserveriteks:
8.8.8.8
8.8.4.4

Kuna keskmine pingi-aeg nende serverite pihta Eestist on 40-45 ms ja kohalikud serverid on kättesaadavad 3x kiiremini, siis sellele ehk suurt praktilist rakendust siinmail pole. Maailmas reisivatel sülearvutikasutajatel võiks need küll igaks juhuks arvutisse üles märgitud olla - kunagi ei tea kui kusagil WIFI levialas nimelahendus ei toimi ja siis on töötavad nimeserverid abiks. Või märkige üks neist oma arvuti võrguseadistustes kohe kolmandale järjekorrale ja siis ei pea midagi eraldi leiutama hakkama.

Google on ka oma nimelahendusteenusele koostanud eraldi väga mõistliku privaatuspoliitika ning selles osas ei tohiks kellelgi kohest suure venna muret tekkida. Võrgumaailma tuleviku üle mõtisklejaid aga huvitab see, et mis siis on järgmine oluline võrguteenus, mida Google pakkuma hakkab ning kuhu see järgemööda välja viib

HTML5 ja video-element ning vabad videokodekid

nospam@example.com (pj) — Wed, 26 Aug 2009 09:38:55 +0300

Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?

Brauserid:

nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud

Sisu ehk veebilehed:

nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
Üks suuremaid Youtube taga-ajajaid Dailymotion on teinud puhta Theora/Vorbis põhise veebi openvideo.dailymotion.com ja www.dailymotion.com/openvideodemo
Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna

Äri ja tehnoloogia:

Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud

Oma kogemus:

Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)

ssh serveri RSA võtme sõrmejälg

nospam@example.com (pj) — Wed, 10 Jun 2009 14:24:35 +0300

Sa oled esimest korda ssh serverisse logides kindlasti märganud sellist teadet:

The authenticity of host 'aaa.bbb.ccc.ddd' can't be established.
RSA key fingerprint is 00:11:22:33:44:55:66:77:aa:bb:cc:dd:ee:ff:gg:hh.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)?

Kuidas saad kontrollida, et see sõrmejälg õige on?

Sa kas oled eelnevalt saanud administraatorilt õige sõrmejälje või kui serverile on füüsiline ligipääs olemas, siis vaatad ise järgi. Ssh serveris hoitakse võtmeid /etc/ssh kaustas ja avalikud võtmed (.pub laiendiga failid) on kõigile ka loetavad. Käsuga ssh-keygen saad neid ka uurida ja muu hulgas leida ka vajaliku sõrmejälje (väikeseks muigeks võid lisada vahele ka -v võtme):

ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_rsa_key.pub
ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_dsa_key.pub

Enamus Riigikogu liikmeid ei mõista avatud andmevormingute sisu ja olemust

nospam@example.com (pj) — Tue, 16 Dec 2008 22:35:15 +0200

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.

HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi

nospam@example.com (pj) — Wed, 06 Aug 2008 00:03:31 +0300

Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:

audio- ja video-elemendi renderdamine
Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt

Jätka "HTML5, Firefox, Theora ja video element – natuke ka tegelikke tulemusi" täisvaate lugemist

Opera, WebKit ja ACID3

nospam@example.com (pj) — Thu, 27 Mar 2008 11:21:14 +0200

Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.

Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.

Saatuse tahtel leidsid WebKiti arendajad viimasel hetkel testis endas ka vea ja selles mõttes Opera testi ei läbigi

Jätka "Opera, WebKit ja ACID3" täisvaate lugemist

HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama

nospam@example.com (pj) — Wed, 26 Mar 2008 17:31:35 +0200

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".

Jätka "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama" täisvaate lugemist

Dirac – uus vaba videokodek

nospam@example.com (pj) — Tue, 26 Feb 2008 16:19:24 +0200

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat.
Jätka "Dirac – uus vaba videokodek" täisvaate lugemist

Eesti riik piirab kodanike vaba ligipääsu maksumaksjate raha eest toodetud infole

nospam@example.com (pj) — Tue, 22 Jan 2008 19:25:56 +0200

Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.

Mida on tehtud:

nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid

see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem

mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks

see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad

see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid

lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega

Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid

Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:

pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis

pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)

Missugused on vabade andmevormingute eelised:

Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus

mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada

kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)

need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha

nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid

... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet

Norra - HTML, PDF, ODF ja vabad dokumendivormingud kohustuslikuks

nospam@example.com (pj) — Fri, 21 Dec 2007 16:05:37 +0200

Norra valitsus on otsustanud et kõik kuningriigi valitsusasutused peavad alates 01.01.2009 kasutama dokumendivormingutena HTML-, PDF- või ODF-vormingut ehk vabasid ja avatud dokumendivorminguid. Selel kohta pole muud öelda kui "Way to go" ja "Heia Norge!"

Millal küll mõtlemine Eestis samas suunas läheb? Minu ODF-teemaline ettepanek küll ei viinud mingite tulemusteni

Vabad andmevormingud

nospam@example.com (pj) — Wed, 12 Sep 2007 16:13:00 +0300

Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:

mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:

andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö

OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
LaTeX
Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

Ogg (.ogg ja tulevikus .ogx)
Matroska (.mkv .mka)

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

SMIL (.smil)
XSPF (.xspf)

Videokodekid

Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
Tarkin
Dirac
Snow

Audiokodekid

Vorbis (.ogg ja tulevikus ka .oga)
FLAC (.flac)
Speex (.spx)
Musepack (.mpc, .mp+, .mpp)
Wavpack (.wv)

Graafika

Veeb

html ja xhtml
xml
css
rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine

7zip (.7z)
gzip (.gz)
tar (.tar)
bzip2 (.bz2)

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Kõu ja internetiühendus Vormsil

nospam@example.com (pj) — Sun, 02 Sep 2007 12:53:35 +0300

Mul on Vormsil vaja netiühendust. Seni oli abiks GPRS, aga see teadagi on hullult aeglasevõitu (minu kasutataval operaatoril pole seal EDGE võimalust).

Seega valikud on:

jääda GPRS'i juurde - turu parim pakkumine hinnaga alates 99 kr/kuus hind on vägagi mõistlik, kuid kiirus lootusetu

küsida Elionilt mõnda traadipõhist ühendust (ADSL) - sain vastuseks et teie külla vabu paare pole ning uusi ei panda

Levira või Elioni WiMax - sain vastuseks et peate enda juurde tohutu väliantenni üles panema ning siis ka ei tea kui hästi see toimib

Vormsi valla poolt hallatav küla-wifi - sain valla-ametnikult selle kohta andekaid vastuseid nagu "see on vaid teie arvamus et praegune tugijaama asukoht küla servas ja nõlva all vallavanema maja peal pole mõistlik" ning "ega te ometi ei arva et vald tuleb teie ja teiste küla keskel asuvate majade jaoks wifi leviala parandama" ning "teie arvutis wifi ühendus ei saagi toimida kuna teil on nimeserverid seadistamata" ning loomulikult jäi edasine asjaajamine katki

Televõrkude Kõu - tundus eelinfo põhjal kõikidele eelmistele mõistliku alternatiivina ning otsustasin seda proovida

Senised kogemused Kõu'ga:

kasutan Accesteli välist CDMA-modemit

vahemaa Haapsalu mastist meie majani on linnulennult 19 kilomeetrit ning põhimõtteliselt toimib ühendus juba maja esimesel korrusel (välja tugevus üldjuhul punane ning ühendus latentne ning mõnikord katkendlik)

loomulikult paraneb levi ning ühenduse kvaliteet oluliselt pannes modemi teisele korrusele (välja tugevuse näitaja on oranž)

oluliselt paraneb ühenduse kvaliteet kui kasutada vanast veneaegsest telekaantennist tehtud lisaantenni; et seda modemiga ühendada selleks võtsin modemi ja antenni kaasa, astusin sisse Tallinnas asuvasse Oomipoodi ning mulle otsiti välja kolm vajalikku vahejuppi

ühenduse kiirus võrgust on tavaliselt 200 kbit/s ning heal juhul kuni 400 kbit/s; olen sama modemit ka Tallinnas ja mitmes kohas Harjumaal kasutanud ning siis on kiirused rahulikult ulatunud kuni 1Mbit/s

ühenduse kiirus võrgu suunas on lootusetu ja igasugune materjalide üles laadimine võtab aega

keskmine ping'i aeg põhiliste eesti serveriteni on 150 ms ning see on paljuvõitu

pruukides välist antenni muutub ka ssh ja mstsc/rdp kasutamine talutavaks

Kõu's on hetkel võimalik kasutada ainult väliseid dünaamilisi ip-aadresse Televõrgu 77.233.64.0 - 77.233.79.255 netblock'ist ning nende lease-time tundub olema lühikesevõitu

olen ka paar korda helistanud Kõu kasutajatoe telefonil ning nende tegutsemine on olnud asjalik - mulle pole aetud suvalist "kas te oma arvutile restarti tegite" juttu vaid on suudetud alati öelda mis olukord on võrgus olnud (seda just siis kui juuli alguses oli paras pusa ühendustega) ning vastatud minu konkreetsetele küsimustele

Spämm ja vigased aadressid

nospam@example.com (pj) — Thu, 19 Apr 2007 12:42:18 +0300

Spämmikogus, mis veebis liigub on tohtu kuid õnneks saavad enamus mailiservereid selle filtreerimisega hakkama. Aegamööda on aga tekkinud uus jama, mis sama teemaga üheselt seotud ning kasvab väga järjekindlalt.

Vaadates oma firma mailiserveri logisid on veel lisaks veel selline loetelu kirju, mis pärit spämmaritelt ning aadress on vigane (eesnimi.perenimi@firma.ee asemel erenimi@firma.ee, jne). Tekkinud on nad ilmselt sellest et spämmarid on omavahel aadressiliste ostnud-müünud ning sadade miljonite kirjete kopeerimise käigus on mingi pinu vigaselt edasi antud. Ja loomulikult mitte keegi neid vigaseid maililiste ei korrasta.

No ja siis postiserverid saadavad (pigem üritavad saata) neid edasi-tagasi, kuni mingi hetk ära korjavad - sest botnettides olevad arvutid, kes põhisaatjateks on, ei reageeri ju sissetulevate SMTP ühenduste peale. Võiks ju niisugused kirjad rahumeeli kustutada, aga siis läheks samaga vasakule ka reaalsed kliendikirjad, kuhu aadress ekslikult valesti on kirjutatud.

Viimati vaatasin, siis oli meie pisikesel firmal selliseid kirju 1500 päevas. Ilmselt see number on sadades või tuhandetes kordades suurem veebimaili pakkujate juures