Äriühingud saavad vabalt küsida inimeste aadresse oma kauba otsepostituseks rahvastikuregistrist kui inimene pole oma aadressi edastamist keelanud.
...
Rahvastikuregistrist andmete väljastamise alused tulevad rahvastikuregistri seadusest.
...
Juhul, kui isik ei soovi sellist otsepostitust saada, on tal õigus oma aadressandmetele juurdepääs sulgeda, selleks tuleb pöörduda registri volitatud töötleja ASi Andmevara poole.
Alustuseks ei saa ma aru sellest et kes on koostanud ja vastu võtnud seaduse, mis ei arvesta inimeste privaatsusega ning vaikimisi eeldab, et kõik tahavad rämpsposti saada. Õige oleks ju see, et vaikimisi ei väljastata mitte kellegi andmeid ja kes seda soovib peab soovist teada andma.
Mind on sellised asjatud postitused alati tüüdanud ja võtsin Andmevara telefoni ja helistasin neile. Võttis vastu sekretär, kuulas soovi ära ja suunas edasi. Suunatud kõne võttis vastu töötaja, kes ütles et see pole tema asi ja andis uue numbri. Uuel numbril ei reageerinud mitte keegi. Helistasin uuesti sekretärile. Ta oli nõus lahkelt suhtlema ja arvas et äkki on tööpäev läbi ja kõik on koju läinud (kell oli siis 16:25). Ta üritas veel kolleege otsida ja siis peale ootamist pakkus et ma helistagu esmaspäeval uuesti. Küsisin, kas Kodanikuportaalis saab vastavat keeldumistoimingut teha ning sekretär ütles ausalt et ta ei tea. Vaatasin samal ajal ka ise Kodanikuportaali ja märksõnaotsing rahvastikuregister sellist võimalust välja ei pakkunud. Küsisin sekretärilt et kas ma maksumaksjana sain ka hea teenuse ja vastust ma ei saanud.
Tegelikkus on see, et Eesti riik on selles osas seadused ülikehvalt loonud ning Andmevara selle alusel veel kehvemalt oma töö korraldanud. Ma eeldaksin sellise lihtsa toimingu teostamist mõne minutiga. Kui minu töökoht oma kliente nii kehvalt teenindaks, siis poleks meil mitte ühtegi klienti ning firma oleks ammu pankrotis.