Skip to content

Visitestonia.com-nimelised tasuta WiFi levialad 50 Euroopa linna

Viimases ajakirjas/ajalehes Diplomaatia esitab Cyrus Farivar idee, et Eesti võiks oma turismiturunduse jaoks teha mõnedesse Euroopa linnadesse EstoniaWifi nimelised tasuta WiFi levialad, mis kutsuks huvilisi Eestisse külla või äri tegema või teadust tegema.

Idee on fantastiline, lihtsalt levialade nimi võiks olla Visitestonia.com ning selliseid linnu võiks olla näiteks 50 (sh 25 tähtsamat Euroopa ülikoolilinna).

Mida see maksma läheb? Eeldaks, et enamuses linades on saada 8 Mbit/s ühendusi hinnaga 1000 krooni kuus, lisame sellele 800 krooni seadme rendiks, hooldusteenuseks, monitooringuks ning asukoha rendiks, lisaks 200 krooni kuus veebisaidile, kuhu kasutajad vaikimisi suunatakse. Korrutame 2000 krooni läbi 12 kuu ja 50 linnaga ja saame 1,2 miljonit krooni aastas.

EAS'i selle aasta eelarve on 3,5 miljardit krooni ning see miljonike võiks sinna küll ära mahtuda :-)

The Document Foundation teeb OpenOffice.org põhjal LibreOffice

OpenOffice.org Community eestvedajad ei ole hakanud ootama mida Oracle plaanib OpenOffice.org tarkvaraprojektiga teha, vaid on selle lihtsalt kahvlisse ajanud ning pannud sama koodibaasi põhjal püsti LibreOffice ning loonud The Document Foundation nimelise fondi selle uue projekti juhtimiseks. On eriti vahva kuulda, et senise olulisima OpenOffice.org derivaadi Go-oo kood on juba LibreOffice'sse kaasatud ning LibreOffice esimene Beta ka saadaval.Go-oo teatavasti sisaldas hulka asjalikke muudatusi, mida Sun ei tahtnud OpenOffice.org põhipuus näha.

Kui vaatame The Document Foundation teotejate loendit, siis see näeb välja kui vaba tarkvara "Who is Who" - FSF, OSI, Google, Red Hat, Canonical, jne. Kogu ettevõtmine tundub olema ka nii tehtud, et Oraclel oleks võimalik oma nägu päästes selle mänguga ka kaasa tulla.

Loodame et viisil või teisel saab OpenOffice.org / LibreOffice tulevik olema senisest veelgi rõõmsam ning kasutajaid senisest veelgi enam.

Taaskäivitame KDE graafilise liidese ehk Plasma

Kasutate KDE4 keskkonda ja järsku on teil kogu KDE graafiline liides ehk Plasma kadunud (töölaud, tegumiriba, paneel, jne) või on kogu see graafiline kest asjatult mälu haaranud. Vana pildi või olukorra saate käsurealt tagasi nii:

  • kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma ära "kquitapp plasma-desktop"
  • käivitage Plasma uuesti "plasma-desktop &"


Kui teil parasjagu käsurida polnud avatud, siis vajutage Alt+F2 ja saate suvalisi vajalike käske jagada või programme käivitada.

KDE Plasma 5 puhul toimib see lahendus:

  • kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma 5 ära "killall plasmashell"
  • käivitage Plasma 5 uuesti "plasmashell &"

Online- ja offline-tellimuste kasutajate erinevus veebibaruserite järgi

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

BrauserOnlineOffline
Internet Explorer51%60%
Firefox33%31%
Safari ja Chrome13%7%
Opera3%2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

Linuxi-põhised veebiserverid distributsioonide kaupa

Kuna enamusi Linuxeid ei müüda, siis ei ole turu täpne jagunemine distributsioonide vahel teada. Netcraft on tuntud serverituru analüüsija, aga tema ei avalda turustruktuuri Linuxi distributsioonide kaupa. Sarnast analüüsi teeb ka W3Techs, kuid temal on vastav info olemas.

Numbrid on lihtsad - 3 distrot katavad 75% serveritest (CentOS, Debian, Red Hat) ning 92% on tegelikult 2 puuharu käes (Red Hat, Debian). Aga vaadake tabelit pigem ise.

W3Techs valim on miljoni populaarsemat saiti Alexast. Mõlema firma analüüsi aluseks on saitide http-päringuvastuste Server: kirjed - selles mõttes tasub niisugusse analüüsi alati suhtuda natuke kriitiliselt (minu nimi on Mart, sest ma ise ütlesin et olen Mart). Aga paremat pole ka saada :-)

Konkurents veebivideo maailmas

MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).

Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.

Ujuva prügi asemele ujuvsaar

Teatavasti ujub Vaikses ookeanis Havai saartest kirdes kahe Prantsusmaa mõõtu plastmassist rämpsu kogum kogukaaluga kuni 4 miljonit tonni. Nüüd on hollandlased tulnud mõttele et selle võiks kohapeal ümber töödelda ja teha kuni 10000-ruutkilomeetrise ujuvsaare poolele miljonile elanikule. Saar oleks loomulikult isemajandav. Kogu Recycled Island projekt on alles analüüsifaasis, kuid kõlab igal juhul huvitavalt.

Hmm... ei tea mis jurisdiktsiooni alla selline saar kuuluks?

Eesti domeenireformi kriitika

Loomulikult olen ma nõus, et muutused vanas .ee domeeni registreerimise korras olid ülivajalikud (näiteks nõue "üks domeen ühe firma kohta" oli ikka ajast-arust). Küll aga minu jaoks domeenireformiga tekkinud arusaamatu korralagedus:

  • EIS kulude ja domeeni registreerimistasu suur ebaproportsionaalsus
  • EIS süsteemi kehv, kui mitte öelda olematu läbipaistvus - loodud on ta ju monopoolse lahendusena Eesti riigi nimel ning seega ei saa ta olla hämar ja kõrvaline äriprojekt
  • aeglane asjaajamine tehniliseks domeeni registreerimiseks ja kasutusele võtuks (tsoonifaile genereeritakse kord päevas, ID-kaardi mittekasutamisel autentimiseks on lisaks veel päevane viide registreerimises)
  • asjatu dokmendi- ja/või autentimisvajadus (kui domeeni ostmisel juba oli registreerija tuvastatud, siis miks peab nimeserveri kirjete lisamiseks seda uuesti tegema)
  • Eesti laeiema ineternetikogukonnaga mittearvestamine (EIS olematu suhtlus, .pri.ee juhtum)
  • IDN domeenide registreerimise võimaluse jätkuv puudumine - põhiseaduse § 6. ütleb, et "Eesti riigikeel on eesti keel" ning täiesti arusaamatu on see, et aastal 2010 ikka veel ei saa kõiki eesti keele tähti domeeninimedes kasutada

Olen enam kui 10 aastat domeene registreerinud, neid registripidajate vahel ümber tõstnud ning nimeservereid seadistanud, kuid nii aeglast, ebatõhusat ning nii kehva hinna- ja kvaliteedisuhtega teenust, nagu .ee domeeni puhul hetkel on, pole mina varem näinud.

Jaan Jänesmäe ja Tõnu Samuel on teinud samal teemal asjaliku analüüsi ning suures osas võin sellega nõustuda (eriti just kulude ja tulude võrdluse osas) domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/"