Skip to content

Online- ja offline-tellimuste kasutajate erinevus veebibaruserite järgi

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

BrauserOnlineOffline
Internet Explorer51%60%
Firefox33%31%
Safari ja Chrome13%7%
Opera3%2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

Linuxi-põhised veebiserverid distributsioonide kaupa

Kuna enamusi Linuxeid ei müüda, siis ei ole turu täpne jagunemine distributsioonide vahel teada. Netcraft on tuntud serverituru analüüsija, aga tema ei avalda turustruktuuri Linuxi distributsioonide kaupa. Sarnast analüüsi teeb ka W3Techs, kuid temal on vastav info olemas.

Numbrid on lihtsad - 3 distrot katavad 75% serveritest (CentOS, Debian, Red Hat) ning 92% on tegelikult 2 puuharu käes (Red Hat, Debian). Aga vaadake tabelit pigem ise.

W3Techs valim on miljoni populaarsemat saiti Alexast. Mõlema firma analüüsi aluseks on saitide http-päringuvastuste Server: kirjed - selles mõttes tasub niisugusse analüüsi alati suhtuda natuke kriitiliselt (minu nimi on Mart, sest ma ise ütlesin et olen Mart). Aga paremat pole ka saada :-)

Konkurents veebivideo maailmas

MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).

Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.

Ujuva prügi asemele ujuvsaar

Teatavasti ujub Vaikses ookeanis Havai saartest kirdes kahe Prantsusmaa mõõtu plastmassist rämpsu kogum kogukaaluga kuni 4 miljonit tonni. Nüüd on hollandlased tulnud mõttele et selle võiks kohapeal ümber töödelda ja teha kuni 10000-ruutkilomeetrise ujuvsaare poolele miljonile elanikule. Saar oleks loomulikult isemajandav. Kogu Recycled Island projekt on alles analüüsifaasis, kuid kõlab igal juhul huvitavalt.

Hmm... ei tea mis jurisdiktsiooni alla selline saar kuuluks?

Eesti domeenireformi kriitika

Loomulikult olen ma nõus, et muutused vanas .ee domeeni registreerimise korras olid ülivajalikud (näiteks nõue "üks domeen ühe firma kohta" oli ikka ajast-arust). Küll aga minu jaoks domeenireformiga tekkinud arusaamatu korralagedus:

  • EIS kulude ja domeeni registreerimistasu suur ebaproportsionaalsus
  • EIS süsteemi kehv, kui mitte öelda olematu läbipaistvus - loodud on ta ju monopoolse lahendusena Eesti riigi nimel ning seega ei saa ta olla hämar ja kõrvaline äriprojekt
  • aeglane asjaajamine tehniliseks domeeni registreerimiseks ja kasutusele võtuks (tsoonifaile genereeritakse kord päevas, ID-kaardi mittekasutamisel autentimiseks on lisaks veel päevane viide registreerimises)
  • asjatu dokmendi- ja/või autentimisvajadus (kui domeeni ostmisel juba oli registreerija tuvastatud, siis miks peab nimeserveri kirjete lisamiseks seda uuesti tegema)
  • Eesti laeiema ineternetikogukonnaga mittearvestamine (EIS olematu suhtlus, .pri.ee juhtum)
  • IDN domeenide registreerimise võimaluse jätkuv puudumine - põhiseaduse § 6. ütleb, et "Eesti riigikeel on eesti keel" ning täiesti arusaamatu on see, et aastal 2010 ikka veel ei saa kõiki eesti keele tähti domeeninimedes kasutada

Olen enam kui 10 aastat domeene registreerinud, neid registripidajate vahel ümber tõstnud ning nimeservereid seadistanud, kuid nii aeglast, ebatõhusat ning nii kehva hinna- ja kvaliteedisuhtega teenust, nagu .ee domeeni puhul hetkel on, pole mina varem näinud.

Jaan Jänesmäe ja Tõnu Samuel on teinud samal teemal asjaliku analüüsi ning suures osas võin sellega nõustuda (eriti just kulude ja tulude võrdluse osas) domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/"

Siilid ei joo piima

On ülilevinud eksiarvamus, et siilidele tuleb pakkuda piima juua. Näiteks sellel nädalal võimendas jälle seda väidet Eesti Ekspress oma artiklis "101 vihjet puhkajale". Tegelikult peaks leht sellise vale soovituse eest ka kuidagi vastutama.

Tegelikkus aga on selline, et loomulikult siilid joovad neile pakutud piima, aga kuna siilid ei saa hakkama laktoosi seedimisega, siis tekivad neil hoopis korralikud kõhuvaevused.

Kui tahate siilidele olla meelejärgi, siis:
- ärge hoidke oma hoovi ülikorras
- jätke siilile aianurka väike risuhunnik
- tehke tihedasse tarasse paar väikest ava, et nad saaks edasi-tagasi liikuda

Haapsalu promenaad on renoveeritud - mida võiks Tagalahes veel teha?

Täna avati Haapsalus korralikult ümberehitatud promenaad (aususe mõttes peab ütlema, et mõni koht on veel lõpetamata). Tulemus on enam kui fantastiline ning vägisi tahaks küsida, mida annaks järgmiseks samas kohas ette võtta.

Minu eelistus on lihtne:
- korralikku promenaadi tuleks kindlasti ühelt poolt pikendada Promenaadi hotellist kuni jahisadama(te)ni ja kaasata need linnaruumi
- sealt edasi võiks rannaäärt mööda jätkuda kergliiklustee
- teiselt poolt peaks 2,2-kilomeetrine kergliiklustee mööda randa ja läbi roostiku (sarnane nagu Eeslahe sopis on) viima Uuemõisa mõisa alla (sealt edasi saab juba tänavu valmis maanteega rööbiti kulgev sarnane kergliiklustee)

Linnapeal kohtasin koolivenda Heigot, kes samasse lisas veel juurde "Tagalahe süvendamine nii, et jahid sügavamale lahte sõita".

WebM nüüdsest Google Chrome arendusversioons

WebM asjaloost paar uudist:

  • alates eilsest on Google Chromes WebM (VP8+Vorbis) tugi (versioon 6.0.422.0-r48573); vaatasin sellega ka youtube.com/html5 lehel ringi (päringute lõppu lisasin &webm=1) ning tavakasutaja jaoks pole flashi ja H.264 videotega mitte mingit vahet ja minu arvates on WebM koht veebivideo tulevik üsna muretu
  • Google muutis WebM litsentsi lihtsamaks ka kasutab nüüd puhtalt BSD litsentsi

VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus

Tänase VP8 vaba litsentsi all avaldamise kontekstis on leidunud ka üks asjalik VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus - The first in-depth technical analysis of VP8. Kui te detailset ja pikka juttu ei viitsi lugeda, siis lõpus on lühikokkuvõte. Lisaks on olemas ka konkreetsed näited eri kodekite tulemustest.

Esimesed järeldused on igal juhul huvitavad :-)