Skip to content

Cheonggyecheon ja Härjapea jõgi

Kes Soulis käinud on, on ilmselt ka linnasüdames jalutanud Cheonggye jõe (청계천) kaldal. Algselt Gaecheon'ina tuntud 10-kilomeetrine vooluveekogu on Souli südalinna läbinud tuhandeid aastaid. Selle ääres on pesu pestud ja lapsi ujutatud ning tehtud mida iganes voolava vee ääres saab teha. Kuival aastaajal oli ta pea-aegu olematu ning mussooni ajal uputas üle kallaste.

Linna kasvuga oli ta aegamööda muutunud sopaojaks ning kaldad lobudike-linnakuks. 1950-ndate aastate lõpus hakati piinlikuks muutunud vaatamisväärsust betoonplaatidega kinni katma ning 1970-ndate keskpaigaks rajati sinna kohale betoonsammastel maantee.

2003. aastal leiti et kalki linnaruumi tuleb elu tagasi tuua ja algatati jõe taastamisprojekt. Korealiku tõhususega said tööd tehtud kahe aastaga ning septembris 2005 avatud uus jõe-äärne linnaruum on kõigiti edukas projekt. Betoondžunglis voolab puhas ja elav vesi, jões elavad kalad ning pervedel toimetavad linnud, kaldad on mattunud rohelusse ja jalutusteede äär on täis erisugust kunsti. Kontrast pilvelõhkujatega avatud jõe alguses on vapustav.

Cheonggye jõgi Soulis
Sellises ruuumis jalutades tekib tallinlasel kiiresti küsimus, et miks ei võiks sama teha Härjapea jõega. Tallinna linnal tegelikult puudub "suur ja põnev idee", mida linnaruumis korda saata (Tallinn-Helsingi tunnel on Eesti "suur ja põnev idee"). Sarnase ajalooga Härjapea jõe osaline või täielik avamine võiks selliseks aga olla küll. Jõe täieliku avamise puhul lisandub väikese boonusena veel see, et kaovad hoovihmade-aegsed üleujutused Ahtri tänava kandis.

Peastaabi tiikidest kuni Tiigiveski tammini oleks Härjapea jõe taastamine kergelt tehtav (Kalevi staadioni juures läheb niikuinii ehitamiseks ja saaks mitu asja teha ühe tervikuna). Kohe Tiigiveski tammi taga on killuke vana jõesängi veel näha ja sealt maalt läheb linn tihedamaks ning ehitamine keerukamaks, kuid midagi võimatut selle juures ei ole.

Linnade maksevõime on küll erinev ja Cheonggyecheon'i taastamisprojekti 280-miljoni dollariline kulu võib ju tunduda 600-miljoni eurose Tallinna eelarve jaoks liiga suur number, kuid ka projekti mastaabi vahe on siiski selline, et ka Tallinn saaks sellega soovi korral hakkama.

Väikese mälestusmärgi asemel siin 59.434682, 24.760307, võiks elavas linnas olla elav veekogu, mis linnakodanike ja külaliste meeli rõõmustab ja ümbritsevat ruumi rikastab.

Cheonggye jõgi Soulis vaatega Mojeon'i sillale

Leidsin mõned E621-vabad lihatooted

Ühel päeval astusin Rimisse ja vaatasin riiulist 10 juhuslikku suitsuvorsti, sinki ja keeduvorsti (i.e. 30 toodet). Neist vaid ühes (Rakvere Doktorivorst) ei leidunud E621'te. Teinekord vaatasin Selverisse ja sealt leidus "Karni Triinu viiner" ja "Oskari e-vaba lihaviiner". Kui Rakvere Doktorivorstis oli üsna pikk loetelu muid E-sid, siis mõlemad viinerid olid täitsa E-vabad. Neist kahest leidus Oskari viineris rohkem liha (76%) ja ta oli ka maitsvam.

Ujuva prügi asemele ujuvsaar

Teatavasti ujub Vaikses ookeanis Havai saartest kirdes kahe Prantsusmaa mõõtu plastmassist rämpsu kogum kogukaaluga kuni 4 miljonit tonni. Nüüd on hollandlased tulnud mõttele et selle võiks kohapeal ümber töödelda ja teha kuni 10000-ruutkilomeetrise ujuvsaare poolele miljonile elanikule. Saar oleks loomulikult isemajandav. Kogu Recycled Island projekt on alles analüüsifaasis, kuid kõlab igal juhul huvitavalt.

Hmm... ei tea mis jurisdiktsiooni alla selline saar kuuluks?