Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait yourbrowsermatters.org, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).
Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.
Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks "Mask as Internet Explorer" ja kohe on täispunktid olemas.
Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.
Google pehme tegutsemine Norteli patendioksjonil on saanud väga loogilise seletuse. Nimelt on Google nüüdseks kokku leppinud Motorola Mobility ostu ning see plaan oli tol hetkel kindlasti juba töös.
Kogu trikk on selles, et Motorola Mobility'ga tuleb väidetavalt kaasa neli korda enam patente kui oli Norteli puhul saadaval. Norteli patentide ost läks võitnud konsortsiumile maksma 4,5 miljardit dollarit ning Motorola Mobility ost Googlele 12,5 miljardit dollarit. Piltlikult öeldes tuli üks patent kätte kolmandiku võrra odavamalt ning kauba peale sai pika kogemusega mobiilside tehnika tootja (viimases kvartalis oli Motorola suuruselt kaheksas nutitelefonide tootja 4%-lise turuosaga) ning ühe viiest suuremast Androidi-pakkujast.
Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony ilmselt natuke kurvastavad selle kulutatud 4,5 miljardi dollari üle
Reedel toimus paar aastat tagasi tegevuse lõpetanud Nortelile kuulunud 6000 patendi müük tervikpakina. Pakkujaid oli sisuliselt kaks: Google ning konsortsium, mille liikmed olid Apple, EMC, Ericsson, Microsoft, Research In Motion ja Sony.
Oksjoni tulemusel ostis patendid 4,5 miljardi dollari eest teisena nimetatud seltskond. Kuna patendipakis on märgatav hulk telekomimaailmas olulisi patente, siis lähi-aastatel näeme nii mõndagi teravat kohtuvaidlust. Sellel paratamatult on järelmõjud ka mobiiltelefonide turule. Piltlikult öeldes on võitjate poolel Apple iOS ja Microsofti Windows Phone ning kaotajatel poolel Google Android.
Oksjoni käigus tegi Google väidetavalt selliseid pakkumisi:
1902160540 USA dollarit (Bruni konstant)
2614972128 USA dollarit (Meissel-Mertensi konstant)
3.14159 miljardit USA dollarit (pii väärtus)
Mida ta sellega öelda tahtis, on omaette küsimus
Killuke olulisest telekomimaailma strateegiamängust on jäänud meedias tähelepanuta. 10. mail teatas Microsoft, et ostab Skype 8,5 miljardi dollari eest. Ühe uue võimalusena lubas Microsoft Skype lisada Windows Phone 7 rakenduste hulka. Nokia tegevjuht Steven Elop ütles, et Skype oleks hea lisand WP7 ökosüsteemi (Nokia teatavasti on lubanud kõikides oma nutitelefonides kasutusele võtta WP7'e).
Mobiilsidefirmadele, kes äri vundament on siiani vana kooli kõneside, see tõenäoliselt ei meeldi ning väidetavalt on tulemuseks on, et enamus pakkujaid on eri tootjate WP7 telefonid ning Nokia nutitelefonid oma eripakkumistest, subsideeritavate telefonide loendist ning laiemalt müügikanalitest ära korjanud. Kui samal teemal natuke guugeldada, siis leidub küll palju kirjutajaid, kes seda kinnitavad, kuid nad viitavad osaliselt samale allikale.
Kõrvalseisjal on kogu müügikanali pildist raske ülevaadet saada, aga nende Euroopa-taustaga suurte mobiilteenuste pakkujate veebipoed jälle kinnitavad eelpoolt toodut (numbrid käivad eripakkumiste lehtede kohta):
Orange France - 14 telefonist 2 Nokiat ja 0 telefoni WP7'ga
Vodaphone UK - 18 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7'ga
T-Mobile Deutschland - 17 telefonist 3 Nokiat ja 2 telefoni WP7'ga
Movistar - 6 telefonist 1 Nokia ja 0 telefoni WP7'ga
Mis Skype'i puutub, siis tasub ka arvestada et Skype on aastaid olnud saadaval erinevatel mobiiltelefoniplatvormidel, kuid seni pole et telefonide tootjad ega müüjad sellist võimalust üliaktiivselt tutvustanud.
Samas kontekstis oleks huvitav näha sama müügikanali rektsiooni, kui Google XMPP/Jingle/WebRTC-plaanid jõuavad tegelike rakendusteni tegelikes telefonides.
Kaks päeva tagasi sõlmisid Nokia ja Microsofti strateegiline liidu ühiseks tegevuseks nutitelefonide turul. Lihtsalt öeldes andis Nokia ära kõik, mis võimalik ja Microsoft sai ilmselt kõik mida soovis.
Vaatame fakte Nokia poolt:
Nokia võtab kõikide uute nutitelefonide jaoks kaustusele vähelevinud Windows Phone 7 operatsioonisüsteemi (mille senine turuosa on alla 2%)
Nokia loobub Symbiani (senine turuosa on alla 28%) kasutamisest nutitelefonide operatsioonisüsteemina
Nokia lööb organisatsiooni siseselt väga lahku tavatalefonide ja nutitelefonide äri ning mingis mõttes hakkab iseendaga konkureerima (osalist sisemise konkurentsi mudelit on Nokia juba aastaid kasutanud)
tekkivas vähemalt aastapikkuses tootevaakumis kaotab Nokia nutitelefondie turuosa märgatavalt (Android on juba selle aasta alguses Symbianist möödumas ning tekiv edu kasvab nüüd ilmselt veel kiiremini)
Meego muutub platvormist uurimisprojektiks (ja kuigi seda välja ei öelda, siis ka tuleviku jaoks vajalikuks kindlustuseks)
Nokia loobub oma Ovi rakendustepoest (seni suurusel 2. mobiilirakenduste pood) ja liidab selle Microsofti sama lahendusega
Nokia toob kaasa oma ülilaia lepingutepagasi operaatoritega, mis võimaldab klientidel maksta rakenduste eest operaatorilepingute alusel (sarnast süsteemi pole eriti kellelgi)
Nokia annab ühiskasutusse Navteq'i (kaardirakenduste tootja, mille ta 4 aastat tagasi ostis 8.1 miljardit dollari eest)
Nokia sisuliselt loobub QT-arendusplatvormist ning sellega juba teab mitmes kord vihastab välja suure arendajate kogukonna, kellest enamus ilmselt ei kavatse .Net kasutajaks hakata
Nokia teeb oma filosoofias ja sisemises töökorralduses 180-kraadise pöörde senisest "Meie ei ole Microsoft" suhtumisest, mis peale 15-aastast ajalugu pole kindlasti lihtne
Vaatame fakte Microsofti poolt:
Microsoft leiab oma WP7 platvormile turu suurima kliendi ning pikemas mastaabis ilmselt kaotab senised väiksemad kliendid (Samsung ja HTC, kes WP7 telefone tegid osana oma "laia labida strateegiast")
Bing otsingumootori osakaal taskuseadmete turul kasvab märgatavalt
Microsofti reklaamiplatvormi osakaal tasuseadmete turul kasvab märgatavalt
mobiilseadtemete turule surutakse peale Microsofti arendusvahendid ja keskkonnad (.Net , Silverlight, jne)
tuleviku mõttes ohtlik konkurent Meego kõrvaldatakse mobiilseadtemete turult
Xbox-mänguplatvormile (eelkõige Xbox Live) leitakse mugavat kasvu mobiilirakenduste maailmast
Nokial tegelikult oli tulevikku vaatavas eduvalemis vaid 2 viga: vähene edu USA turul ja ülim aeglus viimastel aastatel loodud strateegia elluviimisel. See tehing USA turul ei aita aga kuidagimoodi - seal nimelt on olulised mitte telefoni platvorm vaid ülihead suhted telefone subsideerivate võrguoperaatoritega. Ning kui aeglus uue platvormi ja neil põhinevate toodete loomisel on olnud probleemiks, siis kuidas vähemalt aasta aega kestev täielik platvormivahetus seda parandada saab?
Piltlik võrdlus on selline - kui sul hammas valutab, siis sa lähed peene puuriga hambaarsti juurde, mitte aga ei hakka ehitusel kasutatavat suruõhuvasarat otsima.
Kokkuvõte:
Nokia paneb suure osa oma põhitegevuse tulevikust ühele kaardile, samas Microsofti jaoks on tegemist vahva eduga ühes kõrvaltegevuses
Nokia sisuliselt loobub suurest osast tarkvaraarendusest ja sisuteenuste pakkumisest ning taandub vaid raudvaraprojekteerijaks ning valmiskarbikesi liigutavaks logistikakorraldajaks
Õnneks jäävad alles Nokia kaubamärk ja tohutu intellektuaalse omandi portfell.
Loodetavasti on Nokia seda otsust tehes õppinud ajaloost (Microsofti koostöö IBM'i, Apple, Motorola, Sendo ja Palm'iga)
Ilmselt on Nokia arvestanud lihtsa matemaatikaga, et Windows Phone kasutavad telefonitootjad saavutavad nutitelefoni kohta kuni 10%-lise katte samal ajal kui vabu platvorme (nagu Android) või oma platvorme (Apple iOS, RIM BlackBerryOS, HP WebOS) kasutavad tootjad võivad arvestada 30-50%-lise kattega.
Turu kohene reaktsioon toiminule oli ühene: esimesel päeval langes Nokia aktsia kurss sõltuvalt börsist kuni 14% (ja seda väga märgatava kauplemismahu pealt).
Muud mõjutused:
Google ja Apple hingavad kergendatult, sest Nokiast ei ole mõnda aega nende kasvu ohustajat
kui just mõni muu tootja mahakukkunud palli üles ei võta, siis jaeturule Meego-põhist telefoni ei tule
Meego arendus seisma ei jää ning ta leiab kindlasti kasutust IVI- ja IFE-süsteemides (IVI - autode infosüsteemid, IFE - lennureisijate meelelahutussüteemid), tahvelarvutite turul ning TV-liidestes
tõeliselt arendajasõbraliku ja multiplatvormse QT tulevik pole ehk nii hele, kui seni loota võis, kuid kuna QT on vaba litsentsi all, siis kui Nokia hakakb arendust pidurdama saab vajadusel projekti kahvlisse võtta
