Kirjutisi seinal

Eilse tormi järel linnas kõndides oli näha olukordi, kus tuul oli mõne Tuule külili lükanud. Kes veel ei teadnud, siis Tuul on eestlaste arendatud ja toodetud e-tõukeratas.

15 aastat tagasi tutvustas Last.fm muusikahuvilistele mõistet scrobbling. Olemuselt tähendab see teenust, mis märgib üles sinu kuulatud muusika, teeb sellest sinu eelistuste profiili ning tekitab selle alusel sulle ja sinu sõpradele muusikasoovitusi.

Ega selles idees midagi nii väga uut polnudki. Näiteks Soulseek tegi sama asja aastaid varem. Lihtsalt Last.fm+Audioscrobbler ostutusid edukamaks.

Last.fm teenus eestikeelsena saadaval ei ole. Küll aga on tal korralik API olemas ja selle pihta on kümned muusikamängijad liidestuse teinud. Need muusikamängijad aga on ka eesti keelde tõlgitud ning tekibki küsimus, et mis võiks olla mõiste scrobbling eestikeelne vaste.

Ma ei olnud rahul Clementine eestikeelse tõlkega ning võtsin ette selle kordategemise. Ning nüüd vaatab sealt vastu midagi taolist:

• Scrobble tracks that I listen to - Kraasi lugusid mida ma kuulan
  
• Show the scrobble button in the main window - Näita põhiaknas kraasimisnuppu
  
• Your scrobbles - Sinu kraasmed
  

Esmalt mõtlesin, et leiutan midagi uut nagu näiteks skroobeldamine, aga siis leidsin et pigem puhuks uut elu sisse vanale ja toredale mõistele nagu kraasimine. Seda enam et isegi tegevus ise on ka mingis mõttes sarnane.

Rein Taagepera artikkel Terve Eesti on muutunud Välis-Eestiks peaks kuuluma kohustusliku kirjanduse hulka kõikides Eesti koolides kohe esimesel koolipäeval peale täna alanud koolivaheaega.

Anto Veldre kirjutas kaks aastat tagasi hea artiklisarja "Infoühiskonnast hereetiliselt". Selle kolmas osa käsitles eesti keele tulevikku moodsa infomaailma kontekstis. Artikli lõpus on asjalik ja konkreetne tegevuskava, mis kindlasti viiks meid sinnapoole, et eesti keel paarikümne aasta pärast oleks enamat kui köögikeel.

Sattusin seda täna uuesti lugema ning pean kurbusega tõdema, et mitte midagi pole paari aastaga muutunud. Avalikku meediaruumi jälgides ei tule mulle meelde et mõnigi neist ettepanekutest oleks teoks saanud ning artiklis toodud negatiivsed näited poleks enam asjakohased.

Kuulu järgi on Keelevara ÕS tasuta loetavaks teinud. Kontrollida seda hetkel ei saa, sest veeb ei kipu vastama. Küllap on kasutajate huvi sedavõrd suur olnud, et serveri jõudlusest jääb puudu.

Õnneks on Eesti Keele Instituudil juba ka ÕS 2006 materjalid üleval. Loodame et see jääb edaspidigi kõigile kasutamiseks - oleks see ju maksumaksjate raha eest tehtud töö puhul loogiline.

Lisaks ei saa märkimata jätta et EKI on oma veebi juba mõni aeg tagasi lisanud väga korraliku keelte ja kooditabelite otsingumootori.