Kirjutisi seinal

Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:

• mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
• mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
• millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
• millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:

• andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
• info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
• vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
• enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö

• OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
• LaTeX
• Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
• tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

• Ogg (.ogg ja tulevikus .ogx)
• Matroska (.mkv .mka)

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

• SMIL (.smil)
• XSPF (.xspf)

Videokodekid

• Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
• Tarkin
• Dirac
• Snow

Audiokodekid

• Vorbis (.ogg ja tulevikus ka .oga)
• FLAC (.flac)
• Speex (.spx)
• Musepack (.mpc, .mp+, .mpp)
• Wavpack (.wv)

Graafika

• Portable Network Graphics (.png)
• Multiple-image Network Graphics (.mng)
• Scalable Vector Graphics (.svg)

Veeb

• html ja xhtml
• xml
• css
• rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine

• 7zip (.7z)
• gzip (.gz)
• tar (.tar)
• bzip2 (.bz2)

Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Nii nagu sai ühes hiljutises artiklis mainitud, siis Firefox ja Opera on aktiivselt toetanud video elemendi lisamist HTML5 spetsifikatsiooni.

Firefoxi arendaja Chris Double on nüüd välja pannud SVG+Theora demo, kuidas Firefox'i arendusvariant renderdab SVG's tehtud lehte ning dekodeerib Ogg Theora videot ning võimaldab samal ajal nende videofailidega üsna suvaliselt ringi käia.

Vägagi vahva tulemus ning nii vaadates võiks öelda et milleks meile veebivideo mängimiseks kümned brauseripluginad, flash, java ja silver-mis-iganes-ta-oli, kui sama asja suudab veebibrauser ise ära teha. Praeguse sisuga tundub, et Mozilla Foundation ja Opera kavatsevad selle video-elemendi parsimise väga kiiresti juurutada (alates Firefox 3.0 ja Opera 9.5 versioonidest). Eks näis mida Microsoft oma IE osas siis ette võtab.

Kuna Ogg-konteineris Theora videokodek vaikimisi käib koos Vorbis audiokodekiga, siis lisaks tähendaks selline lahendus ka et nendesse baruseritesse lisanduks ka Vorbis'e dekodeerimise võimalus... koos sellest tulenevate rakendustega.

Kui teil eespool näidatud video mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või valida sobiliku siit Theora tarkvaraliste mängijate loetelust.