Kirjutisi seinal

I have a number of KDE4 (currently 4.3.2) workstations and in one of them a strange bug pops up once a while. Namely sometimes seemingly at random processor load jumps to full load (in ksysguard visible as Xorg taking 100% and top showing Xorg at 1). It is pretty disturbing - PC slows down and cooling makes a lot of noise. It may well be related to using ATI Radeon X300SE (RV370) with dual-head displays on that PC. But may be not.

Of course you can log out of KDE and get it fixed this way, but if you have a lot of windows open then the fastest way is to restart kwin with issuing this in command-line "kwin --replace &".

Should also KDE4 background and toolbar(s) (altogether called Plasma) be lost with this kwin restart, then run "plasma-desktop &" from command-line.

If Plasma is not lost, but just unresponsive, then you can do "kbuildsycoca4 && kquitapp plasma-desktop && kstart plasma-desktop"

Sa oled esimest korda ssh serverisse logides kindlasti märganud sellist teadet:

The authenticity of host 'aaa.bbb.ccc.ddd' can't be established.
RSA key fingerprint is 00:11:22:33:44:55:66:77:aa:bb:cc:dd:ee:ff:gg:hh.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)?

Kuidas saad kontrollida, et see sõrmejälg õige on?

Sa kas oled eelnevalt saanud administraatorilt õige sõrmejälje või kui serverile on füüsiline ligipääs olemas, siis vaatad ise järgi. Ssh serveris hoitakse võtmeid /etc/ssh kaustas ja avalikud võtmed (.pub laiendiga failid) on kõigile ka loetavad. Käsuga ssh-keygen saad neid ka uurida ja muu hulgas leida ka vajaliku sõrmejälje (väikeseks muigeks võid lisada vahele ka -v võtme):

ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_rsa_key.pub
ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_dsa_key.pub

Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).

Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes".
Continue reading "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama"

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"

Teatavasti on hetkel paljude Windows Vista ja Windows XP kasutajate jaoks ebamugavust kui palju kuna Microsofti WGA (Windows Genuine Advantage) autentimise serverid tunduvad sassis olevat.

Et erinevate Linuxi distrote kasutajate elu lõbusamaks teha, siis on olemas ka sama teenus ka nende jaoks - Linux Genuine Advantage. Ning ennäe imet, siis sellele ka häkk olemas.

Ärge siis seda juttu niiväga tõsiselt võtke

Maailmas jõudsalt edeneb selline projekt nagu One Laptop per Child - eesmärgiks odavate 100-150 USD maksvate sülearvutite võimaldamine igale lapsele.

Mida võiks selline ettevõtmine Eesti puhul tähendada?

Kui võtame aluseks, et:
- programm võiks katta lapsi vanuses 4-18 aastat (15 "aastakäiku")
- igas vanuses on keskmiselt 15000 last
- ja arvuti maksumus oleks 2000 krooni
- siis oleks esialgse investeeringuna vaja 450 miljonit krooni
- ja igal järgneval aastal 30 miljonit krooni

Tegelikult oleks summa väiksem, sest programm oleks tõenäoliselt vabatahtlik ja kõik lapsed (lapsevanemad) ei pruugi arvutit soovida (näiteks peres on arvutid juba olemas). Eesti 75-miljardise eelarvemahu juures on see igal juhul vägagi reaalne ettevõtmine.

Kui vaadata siin olevat kaarti, siis on mõnest Eesti ametiasutusest juba projekti vastu konkreetset huvi avaldatud. Põnev oleks teada, kui kaugel see plaan tegelikkuses on

Nädala alguses avaldas OneStat ülevaate netikasutajate arvutites olevate operatsioonisüsteemide turust.
Loetust tekkis mõte vaadata, missugune on turu seis Eestis.
Selleks:
- võtsin ette ühe eestikeelse veebilehe rakenduselogi, mis fikseerib eraldi kasutajad (cookie-põhiselt, nagu ikka)
- ajaperioodiks 2 viimast kuud (et arvutite võimalik uuendamine ei mõjutaks)
- eemaldasin veebirobotite, rss-lugejate, monitooringuagentide, jmt kirjed
- jätsin sisse erinevate mobiilsete seadmetega seotud kirjed
- valimiks järgi jäi 66000 unikaalse kasutajaga seotud kirjet (ei ole just Eesti mõistes teab mis suur sait, aga pisike ka mitte)

Nende andmete põhjal siis järgnev struktuur:
1. Windows - 98,01%
2. Linux - 1,21%
3. Mac - 0,61%
4. Muu - 0,17%

Ettearvatult on globaalne turg sama kui Eestis. Natuke üllatav oli see, et Linux tundub Eestis olevat Mac'ist populaarsem.

Kui üritada Onestat'i näidatud detailsemat TOP 8 laadset loetelu teha, siis on tulemus selline:
1. Windows XP - 82,94%
2. Windows 2000 - 7,41%
3. Windows 98 - 5,65%
4. Windows 2003 - 1,42%
5. Linux - 1,21%
6. Mac OS X - 0,57%
7. Windows 95 - 0,24%
8. Windows NT 4.0 - 0,21%

Eks need lõpuosa numbrid on sellised, et neid tõsiselt võtta ei saa. Ootamatu on siin loendis serveritele mõeldud Windows 2003 esinemine, kuid andmeid üle kontrollides tundus kõik õige olema.