Skip to content

The future of free and open web video - AOMedia, libaom ja av1 (avx)

Alliance for Open Media (AOMedia) was launched in the beginning of last autumn as an effort of Amazon, Cisco, Google, Intel, Microsoft, Mozilla and Netflix (silently also Xiph) to create future-proof videocodec for web and other applications that is open, fast and royalty-free.

After a quiet winter there are news on the same subject:

  • AMD, ARM ja NVIDIA have joined AOMedia and in the contect of hardware implementations that is only good (I'd hope Qualcomm to sign up soon and maybe even Apple to rethink its position)
  • actual development has started and everyone can follow the commits over web
  • Google's libvpx is the starting-point of development
  • the name of core library will be libaom insted of libvpx
  • format will be called AOMedia instead of WebM
  • the generic name of videocodec will be avx instead of vpx
  • the first generation of videocodec will be called av1 (as vp8, vp9 and vp10 have been until now)
  • the first release called v0.1.0 "AOMedia Codec 1" is in the pipeline
  • the headings of commits show some inclusion of Daala
  • file container still seems to be mkv-based and audiocodecs are Vorbis and Opus

Veebivideo tulevik - AOMedia, libaom ja av1 (avx)

Sügise hakul kirjutasin Alliance for Open Media (AOMedia) projekti algatamisest. Nüüd on samal teemal ka sisulisi uudiseid:

  • AMD, ARM ja NVIDIA on liitunud AOMedia'ga ning arvestades et raudvaras tehtud implementatsioonid on üliolulised, siis see on väga hea uudis (Qualcomm'i loodaks ka samas pundis näha)
  • tegelik arendustöö on hooga käima läinud ja tulemusi saavad huvilised veebis jälgida
  • arenduse aluseks on võetud Google libvpx kood
  • uueks teegi nimeks libvpx asemel on libaom
  • vormingu uueks nimeks saab WebM asemel AOMedia
  • videokodeki üldistatud nimi vpx asemel on avx
  • videokodeki esimeseks konkreetseks nimeks saab vp8, vp9, vp10 asemel av1
  • ilmumas on esimene versioon v0.1.0 "AOMedia Codec 1"
  • commit'ide pealkirjade järgi on näha Daala koodi kaasamist
  • failikonteiner tundub olema jätkuvalt mkv-põhine ja audiokodekiteks opus ning vorbis


English version of this entry The future of free and open web video - AOMedia, libaom ja av1 (avx)

Olulised muutused vabade videokodekite arengus

Peale aastapikkust vaikust on korraga vabade videokodekite kohta tulnud palju häid uudiseid:

  • Cisco on avaldanud oma majasisese Thor-kodeki vaba tarkvara litsentsi all. Tegemist on nn järgmise põlvkonna videokodekiga. Võiks ju arvata, et tegemist on konkurendiga Xiph'i ja Mozilla arendatavale Daala'le, kuid Opuse-nimelise audiokodeki ajalugu räägib vastupidist - too loodi ka mitme firma arendustöö liitmise tulemusena (Xiph'i CELT ja Skype'i Silk) ning tulemus sai muljetavaldav. Nii Daala kui Thor on kaasatud ka suvel algatatud IETF'i NETVC standardiseerimisprojekti.
  • 01.09.15 teatasid Amazon, Cisco, Google, Intel Corporation, Microsoft, Mozilla ja Netflix Alliance for Open Media (AOMedia) projekti algatamisest. Selle eesmärgiks on luua järgmise põlvkonna meediakodekeid ja vorminguid ning teha seda viisil, et kasutajate jaoks ei teki nõudeid ei patentide ega tasuliste litsentside kontekstis (royalty free media codecs). Kõik tarkvara saab olema avaldatud Apache 2.0 litsentsi alusel. Keskendutakse nii tegelikule arendustööle kui patendi-uuringutele. Projekti toovad osalised nii Daala, Thor'i kui VP9/VP10. Saame näha kuhu see kõik viib ja kaua tegelike tulemusteni jõudmine aega võtab (räägitakse natuke enamast kui aastast). Projektiga liitunud firmade valik on väga hea - sisaldab nii enamusi suuri brauseritootjaid, suuri veebivideo-firmasid ning kaht olulist tehnoloogiafirmat.
  • Seni on vabade meediakodekite arendusest eemale hoidnud 2 olulist firmat - Apple ja Microsoft. Selles mõttes oli väga hea üllatus, et AOMedia'ga liitunute hulgas on ka Microsoft. Ja et sõnad päris tühjalt ei kõlaks, on Microsoft asunud ka reaalsetele tegudele. Alates üle-eilsest on Edge baruseri arenduse teekaardil märgitud et VP9 implementatsioon on töös ja Opuse+Vorbise oma tööde järjekorras.
  • Vabade kodekite suurim konkurent on patendialune HEVC/H.265 videokodek. Sellele on tekkinud kaks patendiorganisatsiooni (MPEG-LA ja HEVC Advance). Neist viimane on avaldanud nüüd ka oma hinnakirja ning nende arutult kallid tingimused on sisuomanikud ja suured tehnoloogiakasutajad pannud mõtlema vabade alternatiivide peale. Et pilt segasem oleks, siis on HEVC/H.265 jaoks ka kolmas patendiorganisatsioon loomisel.

Opus - uus vaba audiovorming veebi jaoks

Mingis mõttes ootamatu kooslus (Skype/Microsoft, Xiph Foundationi ja Mozilla töötajad) on oma paari-aastase tööga valmis saanud - täna kinnitas IETF Opus helivormingu internetistandardina RFC 6716.

Opus on teadlikult internetikasutuseks tehtud helivorming, mis sobib nii kitsaribaliste VoIP lahenduste kui laiaribalise muusikaedastuse jaoks ning kõigele muule, mis sinna vahele jääb. Teist sarnaselt laia spektriga vormingut hetkel sisuliselt pole (6 kuni 510 kbit/s, sämplimissagedusega 8 kuni 48 kHz) ning latentsus on ka võimalikult madalaks seatud. Tehnilises mõttes sisaldab vorming kahte eri audiokodekit (üks on arendatud Skype SILK-i baasil ning teine Xiph-i CELT-i baasil) ning kõik implementatsioonid peavad neid lõppkasutajale läbipaistvalt pruukima. Vormingukonteineriks on Ogg ning failid võivad olla kas .opus või .ogg laiendiga.

Praeguseks on tugi olemas juba Firefoxi (alates versioonist 15) ja Seamonkey (alates 2.12) brauserites, VLC meediamängijas (alates 2.0.4) ning mõlemas olulisemas meediaraamistikus (FFmpeg/Libav ja GStreamer). Ilmselt võtab ka Skype Opuse oma VoIP-kõnede jaoks kasutusele. Kes kasutab Debian Wheezy't, siis libopus0 ja opus-tools pakid lisavad arvutile selle audiovormingu toe ja mõned tarvikud.

Kõike olulisem uudis on aga see, et WebRTC spetsifikatsioon näeb ette Opuse kohustuslikku kasutamist (G.711 kõrval). WebRTC saab lähiaastatega kasvama suurimaks tehniliseks lahenduseks (standardiks), mis võimaldab veebibrauserite-vahelist suhtlust.

Opus audiovorming on avaldatud BSD-stiilis litsentsi all ning kodekitega seotud patendid on omanike poolt antud vabaks kasutamiseks.