Kirjutisi seinal

Selle artikli järgi on pupulaarsemad telefonide PIN-koodid 1234, 0000, 2580, 1111 ja 5555.

Sul on pinu pdf-faile ja nad on vaja üheks failiks koondada. Pane failidele õige numeratsioon ning ghostscript aitab:

gs -q -sPAPERSIZE=a4 -dNOPAUSE -dBATCH -sDEVICE=pdfwrite -sOutputFile=kolmkokku.pdf 01.pdf 02.pdf 03.pdf write

Kui gs käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk ghostscript puudu ja "aptitude install ghostscript" lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning olemas on ka installikas windowsi jaoks).

Sellest saab arvutinaljade klassika Java versus .NET.

Selle mingis mõttes olulise uudise on Eesti veebimeedia küll üsna maha maganud. Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust ja seega on kõigil huvilistel võimalik oma arvutis määrata nimeserveriteks:
8.8.8.8
8.8.4.4

Kuna keskmine pingi-aeg nende serverite pihta Eestist on 40-45 ms ja kohalikud serverid on kättesaadavad 3x kiiremini, siis sellele ehk suurt praktilist rakendust siinmail pole. Maailmas reisivatel sülearvutikasutajatel võiks need küll igaks juhuks arvutisse üles märgitud olla - kunagi ei tea kui kusagil WIFI levialas nimelahendus ei toimi ja siis on töötavad nimeserverid abiks. Või märkige üks neist oma arvuti võrguseadistustes kohe kolmandale järjekorrale ja siis ei pea midagi eraldi leiutama hakkama.

Google on ka oma nimelahendusteenusele koostanud eraldi väga mõistliku privaatuspoliitika ning selles osas ei tohiks kellelgi kohest suure venna muret tekkida. Võrgumaailma tuleviku üle mõtisklejaid aga huvitab see, et mis siis on järgmine oluline võrguteenus, mida Google pakkuma hakkab ning kuhu see järgemööda välja viib

Spämmikogus, mis veebis liigub on tohtu kuid õnneks saavad enamus mailiservereid selle filtreerimisega hakkama. Aegamööda on aga tekkinud uus jama, mis sama teemaga üheselt seotud ning kasvab väga järjekindlalt.

Vaadates oma firma mailiserveri logisid on veel lisaks veel selline loetelu kirju, mis pärit spämmaritelt ning aadress on vigane (eesnimi.perenimi@firma.ee asemel erenimi@firma.ee, jne). Tekkinud on nad ilmselt sellest et spämmarid on omavahel aadressiliste ostnud-müünud ning sadade miljonite kirjete kopeerimise käigus on mingi pinu vigaselt edasi antud. Ja loomulikult mitte keegi neid vigaseid maililiste ei korrasta.

No ja siis postiserverid saadavad (pigem üritavad saata) neid edasi-tagasi, kuni mingi hetk ära korjavad - sest botnettides olevad arvutid, kes põhisaatjateks on, ei reageeri ju sissetulevate SMTP ühenduste peale. Võiks ju niisugused kirjad rahumeeli kustutada, aga siis läheks samaga vasakule ka reaalsed kliendikirjad, kuhu aadress ekslikult valesti on kirjutatud.

Viimati vaatasin, siis oli meie pisikesel firmal selliseid kirju 1500 päevas. Ilmselt see number on sadades või tuhandetes kordades suurem veebimaili pakkujate juures

Maailmas jõudsalt edeneb selline projekt nagu One Laptop per Child - eesmärgiks odavate 100-150 USD maksvate sülearvutite võimaldamine igale lapsele.

Mida võiks selline ettevõtmine Eesti puhul tähendada?

Kui võtame aluseks, et:
- programm võiks katta lapsi vanuses 4-18 aastat (15 "aastakäiku")
- igas vanuses on keskmiselt 15000 last
- ja arvuti maksumus oleks 2000 krooni
- siis oleks esialgse investeeringuna vaja 450 miljonit krooni
- ja igal järgneval aastal 30 miljonit krooni

Tegelikult oleks summa väiksem, sest programm oleks tõenäoliselt vabatahtlik ja kõik lapsed (lapsevanemad) ei pruugi arvutit soovida (näiteks peres on arvutid juba olemas). Eesti 75-miljardise eelarvemahu juures on see igal juhul vägagi reaalne ettevõtmine.

Kui vaadata siin olevat kaarti, siis on mõnest Eesti ametiasutusest juba projekti vastu konkreetset huvi avaldatud. Põnev oleks teada, kui kaugel see plaan tegelikkuses on