Mozilla arendajad on pikemat aega vaeva näinud HTML5 standardisse kavandatava video-elemendi toe lisamisega oma toodetesse. Nüüd ollakse nii kaugel, et enam ei pea mässama lähtekoodiga ja paikadega, vaid alates 31.07.2008 sisaldavad Firefoxi igaöised arendusversioonid järgnevaid uusi funktsionaalsusi:
audio- ja video-elemendi renderdamine
Ogg Theora videokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Ogg Vorbis audiokodeki dekodeerimine vahetult brauseri renderdusmootori poolt
Nii nagu Opera arendajate ajaveebis kirjutatakse ning WebKit'i arendajate ajaveebis räägitakse, siis on nad esimestena saanud hakkama järjekordse brauseriarendajate küpsustestiga ehk ACID3 testiga. Mingi vahe on ka selles, et WebKit'i puhul kasutati selleks avaldatud testversiooni, kuid Opera puhul sisemist testversiooni. Konkurents kahe brauseriarendusmeeskonna vahel läks sedavõrd naljakaks, et avalike teadete ilmumisel blogisse oli napp pooletunnine vahe. Eks näis kumb neist esimesena korrektse avaliku ja ametliku brauseriversiooni teeb.
Ehk teisisõnu - hetkel arendamisel oleva järgmine Opera versioon 9.5 ja Safari ning Konquerori (WebKit on nende renderdusmootoriks) järgmised versioonid suudavad järgida paljusid uusi ja keerukaid veebistandardeid.
Nagu mitu korda varem olen kirjutanud, siis Mozilla Firefox'i arendad on lisamas HTML5 standardi järgset video-elemendi tuge Firefox'ile. Praktikas tähendab see, et brauser näitab videopilti ilma väliste abivahenditeta (teate ju küll mida kõike peab masinasse lisaks brauserile paigaldama paljude veebide kasutamiseks; ja siis hiljem peab kõike seda veel uuendama).
Paar kuud tagasi korjati HTML5 video-elemendi spetsifikatsioonist välja otsene nõue Theora videokodeki kasutamiseks (sinna ei jäänud ka ühtegi muud kohustuslikku kodekit). Väidetevalt toimus see nii mõnegi suurfirma survel, kelle huvides pole vabade videokodekite levi. Kusjuures suurimaks ettekäändeks sai see, et "Theora on küll litsentsi- ja patendivaba videokodek, kuid meie oma jälle on kõvasti parem ning üleüldse me ju ei tea kas kusagilt põranda alt võib ilmuda välja mõni patendinõue Theora suhtes". Continue reading "HTML5, Firefox ja video element - natuke muutunud strateegia aga eesmärk on ikka sama"
Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.
Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.
Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat.
Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"
Pealkiri kõlab ju ägedalt, aga nii see ongi. Mitmel veebilehel nagu näiteks Valitsuse briifinguruum, Eesti juubeliaasta materjalid või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval e-Eesti konverents 2008 veebiülekanne on maksumaksjate raha eest toodetud videomaterjalid sellises andmevormingus, millele ei ole kõigil kodanikel vaba ja tasuta ligipääsu.
Mida on tehtud:
nende videote kodeerimisel on kasutatud Windows Media Video ja Windows Media Audio kodekeid
see tähendab, et nimetatud videofaile saavad vaadata vaid need, kellel on arvutis operatsioonisüsteemiks mõni Windows või Mac tooteperekonda kuuluv operatsioonisüsteem
mõlemad operatsioonisüsteemid on tasulised ehk riik sunnib kodanikke tegema täiendavaid kulutusi nende samade kodanike raha eest toodetud infole ligipääsuks
see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata Linuxi või *BSD kasutajad
see tähendab, et nimetatud videofaile ei saa vaadata need kes mingitel põhjustel eelistavad vaba tarkvara ja vabasid andmevorminguid
lisaks usaldab riik oma info sellisesse vormi, mille kasutamise võimalikkus sõltub vaid ühest tarkvaratootjast ning võimalusest, et see sama tarkvaratootja otsustab nimetatud kodekite toe lõpetada just nii nagu ta seda paar kuud tagasi tegi mõnede vanade kontoritarkvara failivormingutega
Windows Media Video ja Windows Media Audio kasutamise õiguse eest on kas otse või kaudselt maksumaksjata rahaga makstud litsentsitasusid
Mida peaks infovabadust tähtsaks pidav Valitsus tegema:
pakkuma neid videomaterjale vabas andmevormingus, milleks hetkel parim valik oleks Ogg Theora + Ogg Vorbis
pakkuma lisaks neid videosid veel mõnes muus video- ja audiovormingus, kui tootmiseks on maksumaksja raha mõttekas kulutada (näiteks kasvõi seesama Windows Media Video+Audio)
Missugused on vabade andmevormingute eelised:
Theora + Vorbis kodekitega tehtud videod on tasuta vahenditega vaadatavad praktiliselt kõikides levinud personaalarvutite operatsioonisüsteemides - selleks sobib näiteks laialt levinud VLC Media Player või mõni muu videotarkvara või tarkvaralahendus
mõlemad kodekid on tasuta - nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada
kodeerimiseks vajalikud vahendid on tasuta saadaval - ka nende kasutamiseks ei ole vaja maksumaksja raha kulutada (algmaterjalist videofailide tegemisega saavad kindlasti hakkama ka nimetatud organisatsioonide IT-töötajad)
need andmevormingud on tervikuna dokumenteeritud - kui ajaloohuvilistel on vaja, siis saab ka paarikümne aasta pärast need faile loetavaks teha
nende kasutamise eest ei küsita mitte mingeid litsentsi- ja patenditasusid
... ja otseloomulikult toetaks see infovabadust kui laiemat põhimõtet
Norra valitsus on otsustanud et kõik kuningriigi valitsusasutused peavad alates 01.01.2009 kasutama dokumendivormingutena HTML-, PDF- või ODF-vormingut ehk vabasid ja avatud dokumendivorminguid. Selel kohta pole muud öelda kui "Way to go" ja "Heia Norge!"
Millal küll mõtlemine Eestis samas suunas läheb? Minu ODF-teemaline ettepanek küll ei viinud mingite tulemusteni
Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.
Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:
mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
millel puuduvad litsentsinõuded
Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:
andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks
Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.
Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).
Mul on Vormsil vaja netiühendust. Seni oli abiks GPRS, aga see teadagi on hullult aeglasevõitu (minu kasutataval operaatoril pole seal EDGE võimalust).
Seega valikud on:
jääda GPRS'i juurde - turu parim pakkumine hinnaga alates 99 kr/kuus hind on vägagi mõistlik, kuid kiirus lootusetu
küsida Elionilt mõnda traadipõhist ühendust (ADSL) - sain vastuseks et teie külla vabu paare pole ning uusi ei panda
Levira või Elioni WiMax - sain vastuseks et peate enda juurde tohutu väliantenni üles panema ning siis ka ei tea kui hästi see toimib
Vormsi valla poolt hallatav küla-wifi - sain valla-ametnikult selle kohta andekaid vastuseid nagu "see on vaid teie arvamus et praegune tugijaama asukoht küla servas ja nõlva all vallavanema maja peal pole mõistlik" ning "ega te ometi ei arva et vald tuleb teie ja teiste küla keskel asuvate majade jaoks wifi leviala parandama" ning "teie arvutis wifi ühendus ei saagi toimida kuna teil on nimeserverid seadistamata" ning loomulikult jäi edasine asjaajamine katki
Televõrkude Kõu - tundus eelinfo põhjal kõikidele eelmistele mõistliku alternatiivina ning otsustasin seda proovida
Senised kogemused Kõu'ga:
kasutan Accesteli välist CDMA-modemit
vahemaa Haapsalu mastist meie majani on linnulennult 19 kilomeetrit ning põhimõtteliselt toimib ühendus juba maja esimesel korrusel (välja tugevus üldjuhul punane ning ühendus latentne ning mõnikord katkendlik)
loomulikult paraneb levi ning ühenduse kvaliteet oluliselt pannes modemi teisele korrusele (välja tugevuse näitaja on oranž)
oluliselt paraneb ühenduse kvaliteet kui kasutada vanast veneaegsest telekaantennist tehtud lisaantenni; et seda modemiga ühendada selleks võtsin modemi ja antenni kaasa, astusin sisse Tallinnas asuvasse Oomipoodi ning mulle otsiti välja kolm vajalikku vahejuppi
ühenduse kiirus võrgust on tavaliselt 200 kbit/s ning heal juhul kuni 400 kbit/s; olen sama modemit ka Tallinnas ja mitmes kohas Harjumaal kasutanud ning siis on kiirused rahulikult ulatunud kuni 1Mbit/s
ühenduse kiirus võrgu suunas on lootusetu ja igasugune materjalide üles laadimine võtab aega
keskmine ping'i aeg põhiliste eesti serveriteni on 150 ms ning see on paljuvõitu
pruukides välist antenni muutub ka ssh ja mstsc/rdp kasutamine talutavaks
Kõu's on hetkel võimalik kasutada ainult väliseid dünaamilisi ip-aadresse Televõrgu 77.233.64.0 - 77.233.79.255 netblock'ist ning nende lease-time tundub olema lühikesevõitu
olen ka paar korda helistanud Kõu kasutajatoe telefonil ning nende tegutsemine on olnud asjalik - mulle pole aetud suvalist "kas te oma arvutile restarti tegite" juttu vaid on suudetud alati öelda mis olukord on võrgus olnud (seda just siis kui juuli alguses oli paras pusa ühendustega) ning vastatud minu konkreetsetele küsimustele
Spämmikogus, mis veebis liigub on tohtu kuid õnneks saavad enamus mailiservereid selle filtreerimisega hakkama. Aegamööda on aga tekkinud uus jama, mis sama teemaga üheselt seotud ning kasvab väga järjekindlalt.
Vaadates oma firma mailiserveri logisid on veel lisaks veel selline loetelu kirju, mis pärit spämmaritelt ning aadress on vigane (eesnimi.perenimi@firma.ee asemel erenimi@firma.ee, jne). Tekkinud on nad ilmselt sellest et spämmarid on omavahel aadressiliste ostnud-müünud ning sadade miljonite kirjete kopeerimise käigus on mingi pinu vigaselt edasi antud. Ja loomulikult mitte keegi neid vigaseid maililiste ei korrasta.
No ja siis postiserverid saadavad (pigem üritavad saata) neid edasi-tagasi, kuni mingi hetk ära korjavad - sest botnettides olevad arvutid, kes põhisaatjateks on, ei reageeri ju sissetulevate SMTP ühenduste peale. Võiks ju niisugused kirjad rahumeeli kustutada, aga siis läheks samaga vasakule ka reaalsed kliendikirjad, kuhu aadress ekslikult valesti on kirjutatud.
Viimati vaatasin, siis oli meie pisikesel firmal selliseid kirju 1500 päevas. Ilmselt see number on sadades või tuhandetes kordades suurem veebimaili pakkujate juures
Tore niššibrauser Opera on tegemas seda jälle Esinedes ühel SVWebBuilder üritusel demonstreeris Opera CTO Håkon Wium Lie kuidas veebibrauser võiks mängida videofaile ilma väliste abiprogrammideta. Vorminguks vaba Ogg Theora videovorming. Selle kohta Youtube film1 ja film2. Asja iroonia on muidugi see, et toodud näidetes kasutatava Flash Video väljatõrjumine oleks selle ettevõtmise üks tulemusi.
Kes tahab teada, kuidas veebistandardite loomise köögipoolest üks osa toimib, siis täpselt sama teema kohta leidub WHATWG listis paar jutulõnga siin ja siin kah.
