Kirjutisi seinal

Kuulujuttudel on tihtipeale siiski kindel põhjus. Nii õnneks ka seekord - Google avaldab moodsa ja tänapäevase VP8 videokodeki sellisel viisil, et mitte ühelegi kasutajale ei teki Google poolt patendi- ja litsentsinõudeid. Litsentsiks on ülivaba BSD-stiilis litsents.

Nagu kodekist veel vähe oleks, on samadel tingimustel avaldatud ka WebM konteinervorming (VP8 video + Vorbis audio, kusjuures konteinerivormingu aluseks on teada-tuntud Матрёшка formaat, seda on lihtsalt veebi jaoks optimeeritud ja koondatud .webm faili). Kogu projekti nimi on ka WebM.

Kuigi uudis on vaid loetud arv tunde vaba, siis rong juba kihutab enam kui kiiresti:

• avaldatud on SDK
  
• olemas on esimesed vahendid kodeerimiseks (paik ffmpeg jaoks, directshow filter + mõned kommertstarvikud)
  
• kohe lisandub moodul GStreameri jaoks
  
• Chromiumi, Opera ja Firefoxi igaöised arendusversioonid juba oskavad WebM faile ka dekodeerida
  
• nagu imeväel on Youtube beetavarianti tekkinud hulk WebM videoklippe
  
• ma ei imestaks, kui loetud nädalate jooksul on nii kodeerimise kui dekodeerimise vahendis juba ilmunud ka lõppversioonidena
  
• Androidi tuge lubatakse juba selle aasta lõpus
  
• WebM projekti liikmeteks ja toetajateks on lisaks Googlele muude hulgas paarkümmend raud- ja tarkvarahiiglast (Oracle, Sype, Adobe, AMD, ARM, Texas Instruments, Qualcomm, jne) ning see näitab projekti mastaapi
  

Ühe sõnaga öeldes - suurepärane!
Mitme sõnaga öeldes - vabadus videot toota ja edastada jääb kõigile huvilistele alles ning suurem H.264 lock-in jääb ilmselt ära!

Sikutan nüüd alla Chromiumi viimase versiooni ja vaatan seda Youtube beetavarianti

Lisatud 20.05.2010 00:24

Chromiumi viimane build 47700ei saanud veel WebM'ga hakkama. Firefox aga küll. Vaatasin youtube.com/html5 beetat ja filmide kvaliteet oli korralik ning enam kui piisav veebivideo jaoks. Isegi arvestades seda et nii kodeerimine kui dekodeerimine tehti toore ja optimeerimata tarkvaraga.

Lisaks on Microsoft muutnud oma eelmisel nädalal avaldatud seisukohta ning teatanud, et IE9 tunnistab html5 video puhul ka WebM faile, kui vastav DirectShow filter on paigaldatud. Küü ikka toimub kõik kiiresti. Apple poolt on veel vaikus ja eks näis, kui kauaks

HTML5 videost olen varemgi kirjutanud. Selleks kevadeks on osapoolte eesmärgid enam-vähem selgeks saanud.

Brauserid:

• Firefox ja Seamonkey oskavad kuvada video- ja audio elemente ning ilma välise abita renderdada ja dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  
• Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab hakkama video- ja audio elementidega ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot, lisaks on Google ostnud Chrome jaoks ka H.264 litsentsi
  
• Webkit'il põhinev Apple Safari saab hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
  
• Opera oskab ilma välise abita alates versioonist 10.50 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  
• Microsoft on teatanud et arendusjärgus olev Internet Exploreri 9 saab oskama video- ja audio elementide kuvamisega, kuid videokodekina tunnistab vaid H.264 videot ning kuna ei kasuta Windowsi platvormi kodekiteekie, siis muid kodekeid lisada ei saa
  
• seega IE 60% + Chrome 7% + Safari 5% ehk 72% turust toetab vaid patentide ja litsentsidega kaetud H.264 videot ja Firefox 25% + Chrome 7% + Opera 2% ehk 34% turust toetab vaba ja avatud Theora videot
  

Continue reading "HTML5 video tulevik otsustatakse kevadel 2010"

Pilt räägib enam, kui pikem seletamine. Testkeskonnaks on Futuremark Peacekeeper ja sisuks Javascripti erineva funktsionaalsuse testid. Arvuti on paari aasta vanune sülearvuti (Intel Pentium Dual Core T2330 @ 1.60 GHz, 2 GB RAM), operatsioonisüsteemiks Debian Squeeze 2.6.32 kerneliga.

Arvutitehnoloogiamaastik pööratakse vahelduseks natuke sassi. HP teatas et ostab Palm Inc'i 1,2 miljardi dollari eest. Viimase kuu jooksul liikus sellel teemal igasuguseid kuulujutte (HTC, Lenovo, ehk isegi Google) aga praegune käik on enam kui huvitav.

Kogu kauba sisuks on tõenäoliselt Palmi poolt loodud Linuxil ja paljudesl muudel vaba tarkvara projektidel põhinev webOS ehk uuenduslik operatsioonisüsteem mobiiltelefonidele. Ja vaadates HP tooteportfelli, siis tõenäoliseks eesmärgiks on kasutada seda taskuarvutites, tahvelarvutites ja mis iganes muudes moodsates seadmetes. Ja see saab kindlasti elavdama konkurentsi samas segmendis pusavate webOS'i ja kõigi konkurentide vahel (Android, iPhone OS, MeeGo, natuke ka Symbian).

Pikem jutt Palmi blogis ja HP lehel.

I have a number of KDE4 (currently 4.3.2) workstations and in one of them a strange bug pops up once a while. Namely sometimes seemingly at random processor load jumps to full load (in ksysguard visible as Xorg taking 100% and top showing Xorg at 1). It is pretty disturbing - PC slows down and cooling makes a lot of noise. It may well be related to using ATI Radeon X300SE (RV370) with dual-head displays on that PC. But may be not.

Of course you can log out of KDE and get it fixed this way, but if you have a lot of windows open then the fastest way is to restart kwin with issuing this in command-line "kwin --replace &".

Should also KDE4 background and toolbar(s) (altogether called Plasma) be lost with this kwin restart, then run "plasma-desktop &" from command-line.

If Plasma is not lost, but just unresponsive, then you can do "kbuildsycoca4 && kquitapp plasma-desktop && kstart plasma-desktop"

Teinekord on vaja omavahel võrrelda erinevaid andmebaasiservereid. Olen selleks kasutanud näiteks selliseid lehti:

• enamus põhilistest andmebaasidest
  
• MySQL, Postgresql, SQL Server
  

Selle mingis mõttes olulise uudise on Eesti veebimeedia küll üsna maha maganud. Google hakkas pidama avalikku nimeserveriteenust ja seega on kõigil huvilistel võimalik oma arvutis määrata nimeserveriteks:
8.8.8.8
8.8.4.4

Kuna keskmine pingi-aeg nende serverite pihta Eestist on 40-45 ms ja kohalikud serverid on kättesaadavad 3x kiiremini, siis sellele ehk suurt praktilist rakendust siinmail pole. Maailmas reisivatel sülearvutikasutajatel võiks need küll igaks juhuks arvutisse üles märgitud olla - kunagi ei tea kui kusagil WIFI levialas nimelahendus ei toimi ja siis on töötavad nimeserverid abiks. Või märkige üks neist oma arvuti võrguseadistustes kohe kolmandale järjekorrale ja siis ei pea midagi eraldi leiutama hakkama.

Google on ka oma nimelahendusteenusele koostanud eraldi väga mõistliku privaatuspoliitika ning selles osas ei tohiks kellelgi kohest suure venna muret tekkida. Võrgumaailma tuleviku üle mõtisklejaid aga huvitab see, et mis siis on järgmine oluline võrguteenus, mida Google pakkuma hakkab ning kuhu see järgemööda välja viib

Aasta on möödunud minu eelmistest teemakohastest artiklitest. Mis on selle ajaga muutunud?

Brauserid:

• nii nagu arendajad lubasid, siis Firefox oskab ilma välise abita alates versioonist 3.5 renderdada video- ja audio elemente ning dekodeerida Theora videot ning Vorbis audiot
  
• samaga saab korralikult hakkama Seamonkey 2.0 beeta ning ilmselt ka muud brauserid, mis põhinevad Gecko 1.9.1.0 ja uuematel versioonidel
  
• Webkit'il põhinev Chromium ja Google Chrome saab alates 3.0.198 (beeta)versioonist hakkama video- ja audio elementidega, kuid Theora ja Vorbise renderdamine toimib puhtalt vaid Chromiumis ning Chromes siis kui operatsioonisüsteem seda toetab (näiteks Linuxis)
  
• Webkit'il põhinev Apple Safari saab alates Webkiti versioonist 525 hakkama video- ja audio elementidega, kuid toetab vaid MPEG4 video renderdamist ja OS X all ka Vorbis/Theora renderdamist, kui XIPH-QT on paigaldatud
  
• Opera on teinud vaid ühe vanapoolse (aasta-taguse) testversiooni, mis renderdab video- ja audio elemente ning dekodeerib Theora videot ning Vorbis audiot; igasugune täpsem teave järgnevate plaanide kohta on puudu (kohe ilmuvas Opera 10's ei ole sisse-ehitatud videotuge)
  
• Microsoft on Internet Exploreri osas hoidnud madalat profiili ja pole oma plaane üldse kommenteerinud
  

Sisu ehk veebilehed:

• nagu arvata võis, siis Wikipedia kasutab ainult Theora videot ja Vorbis audiot
  
• Youtube, kui suurim videoveeb on aktiivselt asunud video-elementi ja javascripti põhist liidest testima, kuid kasutab seal MPEG4 videokodekit: www.youtube.com/html5
  
• Üks suuremaid Youtube taga-ajajaid Dailymotion on teinud puhta Theora/Vorbis põhise veebi openvideo.dailymotion.com ja www.dailymotion.com/openvideodemo
  
• Lisandunud on palju pisikesi veebe, mid kasutavad html5 video-elementi ning Theora/Vorbis kodekeid, kuid igasuguse kriitilise massini on veel pikk maa minna
  

Äri ja tehnoloogia:

• Xiph Foundation on aktiivselt Theora videokodekit edasi arendanud – Thusnelda projektil põhinev lähikuudel beetast välja saav Theora 1.1 on täiesti võrreldav konkureerivate videokodekitega
  
• Google on teatanud ON3 ostmisplaanidest. ON3 on suurim sõltumatu videokodekitootja – nende tehtud on VP6 (levinud kodek Flash Videos) ja VP3 (sellel põhineb vaba Theora videokodek). Google ei ole mitte mingilgi viisil teada andnud oma ostujärgsetest plaanidest.
  
• Dirac'i - teise olulise vaba videokodeki arendajad (BBC ja partnerid) on avalikkuse ees olnud tagasihoidlikud
  

Oma kogemus:

• Olen katsetanud nii Firefox 3.5, Seamonkey 2.0 kui Google Chrome 3.x/4.x brausereid
  
• Neist kaks esimest mängivad Theora videot probleemideta, Google Chrome kipub veel kokku jooksma ja on uimasevõitu (aga tema on ka veel arendusjärgus)
  
• Minu töökohas on firma-sisene videoarhiiv Theora/Vorbis videos ja see on Firefoxiga väga mugavalt kasutatav; keskmiselt 1000 kbit/s kodeeritud PAL-mõõtu videod on probleemitult Firefoxis mängitavad (kaasa arvatud edasi-tagasi kerimine); eks laivõrgus peab videote bititihedust vähendama (300-400 kbit/s 2/3 PAL mõõtu video jaoks võiks juba paras olla)
  

Sa oled esimest korda ssh serverisse logides kindlasti märganud sellist teadet:

The authenticity of host 'aaa.bbb.ccc.ddd' can't be established.
RSA key fingerprint is 00:11:22:33:44:55:66:77:aa:bb:cc:dd:ee:ff:gg:hh.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)?

Kuidas saad kontrollida, et see sõrmejälg õige on?

Sa kas oled eelnevalt saanud administraatorilt õige sõrmejälje või kui serverile on füüsiline ligipääs olemas, siis vaatad ise järgi. Ssh serveris hoitakse võtmeid /etc/ssh kaustas ja avalikud võtmed (.pub laiendiga failid) on kõigile ka loetavad. Käsuga ssh-keygen saad neid ka uurida ja muu hulgas leida ka vajaliku sõrmejälje (väikeseks muigeks võid lisada vahele ka -v võtme):

ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_rsa_key.pub
ssh-keygen -l -f /etc/ssh/ssh_host_dsa_key.pub

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.