Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat töös olnud uus versioon järjenumbriga 6.0 ja koodnimega Squeeze. Nüüdsest ei saa enam ühesena kasutada Debian GNU/Linux mõistet, sest lisaks on kõrvale ilmunud Debian GNU/kFreeBSD (FreeBSD tuumaga Debiani variant). Debian toimib üheksal raudvara-platvormil.
Kes tahtis sai seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.
Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 29000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:
KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.4.5
kohendatud GNOME desktop environment 2.30
the Xfce 4.6
LXDE 0.5.0
X.Org 7.5
OpenOffice.org 3.2.1
GIMP 2.6.11
Iceweasel 3.5.16 (Mozilla Firefox)
Icedove 3.0.11 (Mozilla Thunderbird)
PostgreSQL 8.4.6
MySQL 5.1.49
Linux 2.6.32
Apache 2.2.16
Samba 3.5.6
Python 2.6.6, 2.5.5 and 3.1.3
Perl 5.10.1
PHP 5.3.3
OpenJDK 6b18
Tomcat 6.0.18
Debian on üks olulisemaid ja levinumaid Linuxi distributsioone, mille alusele on muu hulgas ehitatud Ubuntu (levinuim Linuxi distributsioon).
Google on teatanud, et selle aasta jooksul eemaldatakse Chrome veebibrauserist HTML5 video-elemendi H.264 videokodeki tugi. Suure tõenäosusega tähendab see ka et Youtube lõpetab videote kodeerimise H.264 kodekiga ning tulevane HTML5-põhine Youtube jääb kasutama WebM-vormingut (vp8 video+vorbis audio).
Selline otsus saabki vist olema veebivideo tulevikku määravaks kaalukeeleks - patentide ja litsentsidega piiratud H.264 ei saa olema veebivideo põhivorminguks. Selle rolli täidab WebM.
Turujaotus videokodekite vahel on peale nimetatud otsuse teostamist selline:
Firefox - Theora ja WebM (WebM alates versioonist 4)
Chrome ja Chromium - Theora ja WebM
Opera - Theora ja WebM
Safari - H.264, Theora ja WebM (ehk mida iganes QT parasjagu oskab mängida)
Internet Explorer - H.264 (vaikimisi) ja WebM (kui kodek on paigaldatud)
Lisaks on ülioluline, et enamus olulisemaid kiibistiku- ja protsessoritootjaid on lisanud või lisamas WebM tuge oma raudvarale ning see tähendab, et tulevased meediakeskused, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid ning muud sarnased seadmed suudavad WebM videot mängida seda raudvaraliselt dekodeerides (ehk võimalikult ressursisäästlikult).
Aastalõpu toimetustes jäi üles kirjutamata vahva uudis. President Putin on kirjutanud alla ukaasile, millega peavad kõik Venemaa ametiasutused 2012. aasta teises kvartalis kasutusele võtma Linuxi-põhised lauaarvutid (ülemineks uuele tarkvarala kestab 2015.aastani) ja failivorminguna pruukima vaba OpenDocument vormingut. Kui pealik otsustas siis Venemaal ilmselt nii ka tehakse.
On vast vastuolu - mittevaba Venemaa riigiasutused on muutumas vabade operatsioonisüsteemide ja vabade dokumendivormingute esikasutajaks.
OpenOffice.org Community eestvedajad ei ole hakanud ootama mida Oracle plaanib OpenOffice.org tarkvaraprojektiga teha, vaid on selle lihtsalt kahvlisse ajanud ning pannud sama koodibaasi põhjal püsti LibreOffice ning loonud The Document Foundation nimelise fondi selle uue projekti juhtimiseks. On eriti vahva kuulda, et senise olulisima OpenOffice.org derivaadi Go-oo kood on juba LibreOffice'sse kaasatud ning LibreOffice esimene Beta ka saadaval.Go-oo teatavasti sisaldas hulka asjalikke muudatusi, mida Sun ei tahtnud OpenOffice.org põhipuus näha.
Kui vaatame The Document Foundation teotejate loendit, siis see näeb välja kui vaba tarkvara "Who is Who" - FSF, OSI, Google, Red Hat, Canonical, jne. Kogu ettevõtmine tundub olema ka nii tehtud, et Oraclel oleks võimalik oma nägu päästes selle mänguga ka kaasa tulla.
Loodame et viisil või teisel saab OpenOffice.org / LibreOffice tulevik olema senisest veelgi rõõmsam ning kasutajaid senisest veelgi enam.
Kasutate KDE4 keskkonda ja järsku on teil kogu KDE graafiline liides ehk Plasma kadunud (töölaud, tegumiriba, paneel, jne) või on kogu see graafiline kest asjatult mälu haaranud. Vana pildi või olukorra saate käsurealt tagasi nii:
kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma ära "kquitapp plasma-desktop"
käivitage Plasma uuesti "plasma-desktop &"
Kui teil parasjagu käsurida polnud avatud, siis vajutage Alt+F2 ja saate suvalisi vajalike käske jagada või programme käivitada.
KDE Plasma 5 puhul toimib see lahendus:
kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma 5 ära "killall plasmashell"
Kuna enamusi Linuxeid ei müüda, siis ei ole turu täpne jagunemine distributsioonide vahel teada. Netcraft on tuntud serverituru analüüsija, aga tema ei avalda turustruktuuri Linuxi distributsioonide kaupa. Sarnast analüüsi teeb ka W3Techs, kuid temal on vastav info olemas.
Numbrid on lihtsad - 3 distrot katavad 75% serveritest (CentOS, Debian, Red Hat) ning 92% on tegelikult 2 puuharu käes (Red Hat, Debian). Aga vaadake tabelit pigem ise.
W3Techs valim on miljoni populaarsemat saiti Alexast. Mõlema firma analüüsi aluseks on saitide http-päringuvastuste Server: kirjed - selles mõttes tasub niisugusse analüüsi alati suhtuda natuke kriitiliselt (minu nimi on Mart, sest ma ise ütlesin et olen Mart). Aga paremat pole ka saada
MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).
Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.
Loomulikult olen ma nõus, et muutused vanas .ee domeeni registreerimise korras olid ülivajalikud (näiteks nõue "üks domeen ühe firma kohta" oli ikka ajast-arust). Küll aga minu jaoks domeenireformiga tekkinud arusaamatu korralagedus:
EIS kulude ja domeeni registreerimistasu suur ebaproportsionaalsus
EIS süsteemi kehv, kui mitte öelda olematu läbipaistvus - loodud on ta ju monopoolse lahendusena Eesti riigi nimel ning seega ei saa ta olla hämar ja kõrvaline äriprojekt
aeglane asjaajamine tehniliseks domeeni registreerimiseks ja kasutusele võtuks (tsoonifaile genereeritakse kord päevas, ID-kaardi mittekasutamisel autentimiseks on lisaks veel päevane viide registreerimises)
asjatu dokmendi- ja/või autentimisvajadus (kui domeeni ostmisel juba oli registreerija tuvastatud, siis miks peab nimeserveri kirjete lisamiseks seda uuesti tegema)
Eesti laeiema ineternetikogukonnaga mittearvestamine (EIS olematu suhtlus, .pri.ee juhtum)
IDN domeenide registreerimise võimaluse jätkuv puudumine - põhiseaduse § 6. ütleb, et "Eesti riigikeel on eesti keel" ning täiesti arusaamatu on see, et aastal 2010 ikka veel ei saa kõiki eesti keele tähti domeeninimedes kasutada
Olen enam kui 10 aastat domeene registreerinud, neid registripidajate vahel ümber tõstnud ning nimeservereid seadistanud, kuid nii aeglast, ebatõhusat ning nii kehva hinna- ja kvaliteedisuhtega teenust, nagu .ee domeeni puhul hetkel on, pole mina varem näinud.
alates eilsest on Google Chromes WebM (VP8+Vorbis) tugi (versioon 6.0.422.0-r48573); vaatasin sellega ka youtube.com/html5 lehel ringi (päringute lõppu lisasin &webm=1) ning tavakasutaja jaoks pole flashi ja H.264 videotega mitte mingit vahet ja minu arvates on WebM koht veebivideo tulevik üsna muretu
Google muutis WebM litsentsi lihtsamaks ka kasutab nüüd puhtalt BSD litsentsi
Tänase VP8 vaba litsentsi all avaldamise kontekstis on leidunud ka üks asjalik VP8 ja H.264 videokodekite võrdlus - The first in-depth technical analysis of VP8. Kui te detailset ja pikka juttu ei viitsi lugeda, siis lõpus on lühikokkuvõte. Lisaks on olemas ka konkreetsed näited eri kodekite tulemustest.
