Konkurents veebivideo maailmas
MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).
Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.
Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.
Trackbacks
No Trackbacks
The author does not allow comments to this entry
Comments
Display comments as Linear | Threaded
Lembit Kivisik on :
Ma võin eksida, aga see pole nii. Nt YouTube või Vimeo ei maksa MPEG-LA-le H.264 kasutamise eest litsentsitasu, ehkki teenivad oma saitidega raha reklaamide näitamise teel, samuti Vimeo tasuliste kasutajakontode müügist.
Nt see artikkel teemal http://uxd.im/cyyFTS möönab, et litsentsitingimuste tekstid on segased, aga võib vist tõdeda, et kui juba YouTube ei maksa reklaamid+H.264 kombinatsiooni eest, siis sellise ärimudeliga on OK.
Küll aga on omaette teemaks H.264-kodeeritud videoklippide rent/müük lõppkasutajatele. Ma ei suudagi naljalt leida veebist head selget seletust sellise teema kohta, aga ka eelviidatud artikkel mainib, et taolise äri puhul peaks nagu MPEG-LA-le maksma. Kas just seepärast ei kasuta nt Eestis vist esimese pääsukesena taolist äri tegev EPL Ülikool H.264 koodekit..?
pj on :
Me ju ei tea Google ja MPEG-LA vahelise litsentsilepingu tingimusi (mis näiteks katab ka MPEG-4 kasutust Google Chrome's), aga ma ülse ei imestaks, kui Youtube on sellega kaetud.
Lembit Kivisik on :
Antud dokument ütleb selge sõnaga, et interneti kaudu videosisu pakkujad ei pea maksma litsentsitasu, kui nende teenus on lõppkasutajatele tasuta.
Vaadates tingimusi tarkvaraintegraatoritele, näeme, et Google maksab H.264 kasutamise eest Chrome'is tasu tükist, st brauseri installatsioonide arvu pealt. Kuna reaalselt kasutuses olevate "tükkide" arvu täpne mõõtmine on teadupärast võimatu, oleks iseenesest huvitav teada, mis alusel Google ja MPEG-LA tükkide arvu loendavad.
Mind huvitas rohkem veebivideoga, st videosisu äriga seonduv.
Tükikaupa videosisu müümisel – e. siis igasugune videode müük või -laenutus nii päriselus kui interneti kaudu –, tuleb litsentsitasu maksta järgmiselt:
- kuni 12 minuti pikkused klipid on litsentsitasust vabastatud;
- enam kui 12 minutit kestvatelt klippidelt tuleb maksta kas 1) 2 US senti tükilt või 2) 2% lõppkasutaja poolt makstavast tasust – kumb iganes on odavam.
Videosisu tellimuste müümisel, st piiramatult vaatamisi kuus, tuleb litsentsitasu maksta järgmiselt:
- kuni 100 000 tellijat aastas – tasu puudub;
- 100 000 – 250 000 = $25 000;
- 250 000 – 500,000 = $50 000;
- 500,000 – 1 000 000 = $75 000;
- üle miljoni tellija aastas = $100 000;
Saab näha, kui kiiresti äsja uuendatud litsentsitingimused ka MPEG-LA veebi jõuavad. Lisaks ülalviidatud PDF-ile on siin lk-l http://uxd.im/aNVBcM saadaval ka PPT-formaadis lühikokkuvõte.