Kirjutisi seinal

Kes Soulis käinud on, on ilmselt ka linnasüdames jalutanud Cheonggye jõe (청계천) kaldal. Algselt Gaecheon'ina tuntud 10-kilomeetrine vooluveekogu on Souli südalinna läbinud tuhandeid aastaid. Selle ääres on pesu pestud ja lapsi ujutatud ning tehtud mida iganes voolava vee ääres saab teha. Kuival aastaajal oli ta pea-aegu olematu ning mussooni ajal uputas üle kallaste.

Linna kasvuga oli ta aegamööda muutunud sopaojaks ning kaldad lobudike-linnakuks. 1950-ndate aastate lõpus hakati piinlikuks muutunud vaatamisväärsust betoonplaatidega kinni katma ning 1970-ndate keskpaigaks rajati sinna kohale betoonsammastel maantee.

2003. aastal leiti et kalki linnaruumi tuleb elu tagasi tuua ja algatati jõe taastamisprojekt. Korealiku tõhususega said tööd tehtud kahe aastaga ning septembris 2005 avatud uus jõe-äärne linnaruum on kõigiti edukas projekt. Betoondžunglis voolab puhas ja elav vesi, jões elavad kalad ning pervedel toimetavad linnud, kaldad on mattunud rohelusse ja jalutusteede äär on täis erisugust kunsti. Kontrast pilvelõhkujatega avatud jõe alguses on vapustav.


Sellises ruuumis jalutades tekib tallinlasel kiiresti küsimus, et miks ei võiks sama teha Härjapea jõega. Tallinna linnal tegelikult puudub "suur ja põnev idee", mida linnaruumis korda saata (Tallinn-Helsingi tunnel on Eesti "suur ja põnev idee"). Sarnase ajalooga Härjapea jõe osaline või täielik avamine võiks selliseks aga olla küll. Jõe täieliku avamise puhul lisandub väikese boonusena veel see, et kaovad hoovihmade-aegsed üleujutused Ahtri tänava kandis.

Peastaabi tiikidest kuni Tiigiveski tammini oleks Härjapea jõe taastamine kergelt tehtav (Kalevi staadioni juures läheb niikuinii ehitamiseks ja saaks mitu asja teha ühe tervikuna). Kohe Tiigiveski tammi taga on killuke vana jõesängi veel näha ja sealt maalt läheb linn tihedamaks ning ehitamine keerukamaks, kuid midagi võimatut selle juures ei ole.

Linnade maksevõime on küll erinev ja Cheonggyecheon'i taastamisprojekti 280-miljoni dollariline kulu võib ju tunduda 600-miljoni eurose Tallinna eelarve jaoks liiga suur number, kuid ka projekti mastaabi vahe on siiski selline, et ka Tallinn saaks sellega soovi korral hakkama.

Väikese mälestusmärgi asemel siin 59.434682, 24.760307, võiks elavas linnas olla elav veekogu, mis linnakodanike ja külaliste meeli rõõmustab ja ümbritsevat ruumi rikastab.

Selline tore toode nagu Google Trends võimaldab teha suhtelisi võrdlusi erinevate Google otsingute populaarsuse kohta ning võrrelda neid , nagu näiteks Tallinn, Riga, Vilnius ja Estonia, Latvija, Lithuania.

Ja ennäe... selgub et pealinnadest on Riia kohta huvi peajagu teisetest suurem, kuid riikide puhul suurt vahet pole (kui just paar uudispuhangut välja arvata). Aga päringud tulevad eelkõige neist samadest riikidest, seetõttu laiast maailmast lähtuvat huvi on raske võrrelda.

Lõbusaid võrdlusi on teisigi: sex, drugs, rock and roll või strawberry, blueberry, raspberry, cloudberry, bilberry päringuid. Neist esimese puhul on sisukas ka päringute lähteriikide loetelu

Kuulu järgi on Ryanair tahtnud juba pikemat aega Tallinna lendama hakata, kuid meie Tallinna lennujaamatasud pidavat liiga kõrged olema. Võtsin siis ette ja vaatasin viimased numbrid üle ning tegin nendega natuke arvutusi.

Et kirjeldus selgem oleks, siis vaatame üldistatult millest koosnevad niiöelda lennujaamaga seotud kulud:
- lennujaamatasud (maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, turvatasu - moodustavad kogu loetelust 25-30%)
- lennujuhtimistasu (ülelennutasu ja/või terminali navigatsioonitasu)
- maapealse teeninduse kulud (check-in, pagasi ja kauba käsitlus, lennuki teenindus, jne)
- pardatoitlustusega seotud kulud
- kütuse tankimisega sotud kulud

Tegelikult on sellest loetelust Eesti puhul vaid riigi mõjutada kaks esimest ning seejuures tuleb arvestada nii rahvusvahelisi kokkuleppeid kui head tava.

Kolmes nimetatud lennujaamas on lennujaamatasud järgnevad:

Tasu	Ühik	Tallinn	Riia	Kaunas
Reisijatasu	EUR/väljuv reisija	9,90	12,18	12,00
Maandumistasu	EUR/MTOW tonn	10,90	8,12	15,10
Parkimistasu	EUR/MTOW tonn/24h	1,55	1,06	3,02
Näide	B737-800 EUR/turnaround	2361	2513	3001
Näide võimaliku allahindlusega 60%	B737-800 EUR/turnaround	1417	1507	1801
Vedajale hinnavõit	B737-800 EUR/aastas	902255	960436	1147032

Juurde on toodud ka tüüpiline näide nende hindadega, kusjuures on kasutatud Ryanair B737-800 lennukit 189 kohaga, 83% täituvusega (Ryanair keskmine lennukite täituvus viimase 12 kuu jooksul).

Tegelikkus on aga see, et kõikides lennujaamades, kuhu Ryanair lendab on ta kaubelnud välja mahulepingud, mis muudavad seda pilti märgatavalt. Kaunase Lennujaama mahulepingu teavet ma kusagilt ei leidnud, Riia oma seevastu on niisugune:

Väljuvate reisijate arv aastas	Allahindlus (%)
kuni 25000	0.0
25000	10
50000	20
75000	30
100000	40
125000	50
150000	60
200000	70
250000	80

Eeldada võib, et ka Tallinnas rihib Ryanair sarnaseid allahindlusi. Meedia andmetel on Ryanair lubanud Tallinna tuua 300000 reisijat, aga kuna pole kirjas kas on juttu reisijatest kokku või ainult väljuvatest reisijatest, siis võib olla mängus nii 60% kui 80% allahindlus. Lihtsuse mõttes on eelneva hinnanäite puhul arvestatud 60% allahindlusega (kuigi Riias on see ilmselt 80%).

Tabelis on toodud ka võimalik kuludesääst vedajale aastas (arvestades 150000 väljuva reisijaga). Tegelikkuses on see lennufirma sääst ja lennujaama käibe kaotus nii Riia kui Kaunase puhul ilmselt suurem (lisaks on sarnane allahindlus Leedu ja Läti navigatsiooniteenuste tasudest).

Tähtis on rõhutada, et vähegi läbipaistva süsteemi puhul saavad samadest allahindlustest osa ka senised vedajad - Tallinna Lennujaama puhul peaks Estonian Air saama 80% allahindlust, Finnair/Aero 60%, SAS, KL, Lufthansa 30-40%.

Miks lennujaamafirmad sellist tohutute allahindluste ja tihti oma senise käibe lõikamise teed lähevad:
- lootuses reisijate kriitilist massi juurde saada
- lootuses osa teenuste kaotatud käivet uute lennufirma muude teenustega tagasi teenida
- lootuses et suurenenud reisijate arv kasvatab lennujaama mittelennundustulusid (kaubandus, parkimine, jne)
- Kaunases oli üldse oluline lennujaamana Vilniuse kõrval püsima jäämine
- Riias oli oluline teha kõike et rõhutada oma keskset rolli Baltikumis

Olen üritanud ka veebist leida kommentaare, kas selline tegevus tagantjärgi analüüsides ka ennast õigustanud on. Ja kuidas rahastatakse kõiki vajalikke ülipikaajalisi investeeringuid. Aga tedagi... sellisel teemal keegi ei kipu sõna võtma. Ainus oluline vihje on see, et kõik suured lennujaamad millegipärast on hiidallahindlusi vältinud