Kirjutisi seinal

ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) tegevus on märgatavalt paranenud

Selle aasta kevadel (03.06.2006) kuulutas Montenegro välja iseseisvuse (Eesti oli esimesete hulgas kes seda tunnustas ja esimene kes sõlmis diplomaatilised suhted). Läks mööda kõigest neli kuud, kui 26.09.2006 suutis ISO välja anda Montenegrole ja Serbiale eraldi riigikoodid:
- Montenegro - ME / MNE
- Serbia - RS /SRB

See on ikka märgatavalt tõhusam, kui nende tegevus 2003 aastal, kui eelmise riikliku muutuse fikseerimiseks kulunud kuus kuud (kuupäevad vastavalt 04.02.2003 ja 23.07.2003).

Miks see kõik oluline on? Näiteks:
- ISO Alpha-2 code on kasutusel ka maa TLD'na (mõlemad riigid kasutavad senini .yu domeeni ja nüüd kulub veel märgatavalt aega enne kui nad saavad vastavalt .me ja ja .rs kasutusele võtta)
- tuhandetes statistika, kaubavahetuse ja reisiäri andmebaasides on oluline riike riigikoodide alusel eristada

Kuulu järgi on Ryanair tahtnud juba pikemat aega Tallinna lendama hakata, kuid meie Tallinna lennujaamatasud pidavat liiga kõrged olema. Võtsin siis ette ja vaatasin viimased numbrid üle ning tegin nendega natuke arvutusi.

Et kirjeldus selgem oleks, siis vaatame üldistatult millest koosnevad niiöelda lennujaamaga seotud kulud:
- lennujaamatasud (maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, turvatasu - moodustavad kogu loetelust 25-30%)
- lennujuhtimistasu (ülelennutasu ja/või terminali navigatsioonitasu)
- maapealse teeninduse kulud (check-in, pagasi ja kauba käsitlus, lennuki teenindus, jne)
- pardatoitlustusega seotud kulud
- kütuse tankimisega sotud kulud

Tegelikult on sellest loetelust Eesti puhul vaid riigi mõjutada kaks esimest ning seejuures tuleb arvestada nii rahvusvahelisi kokkuleppeid kui head tava.

Kolmes nimetatud lennujaamas on lennujaamatasud järgnevad:

Tasu	Ühik	Tallinn	Riia	Kaunas
Reisijatasu	EUR/väljuv reisija	9,90	12,18	12,00
Maandumistasu	EUR/MTOW tonn	10,90	8,12	15,10
Parkimistasu	EUR/MTOW tonn/24h	1,55	1,06	3,02
Näide	B737-800 EUR/turnaround	2361	2513	3001
Näide võimaliku allahindlusega 60%	B737-800 EUR/turnaround	1417	1507	1801
Vedajale hinnavõit	B737-800 EUR/aastas	902255	960436	1147032

Juurde on toodud ka tüüpiline näide nende hindadega, kusjuures on kasutatud Ryanair B737-800 lennukit 189 kohaga, 83% täituvusega (Ryanair keskmine lennukite täituvus viimase 12 kuu jooksul).

Tegelikkus on aga see, et kõikides lennujaamades, kuhu Ryanair lendab on ta kaubelnud välja mahulepingud, mis muudavad seda pilti märgatavalt. Kaunase Lennujaama mahulepingu teavet ma kusagilt ei leidnud, Riia oma seevastu on niisugune:

Väljuvate reisijate arv aastas	Allahindlus (%)
kuni 25000	0.0
25000	10
50000	20
75000	30
100000	40
125000	50
150000	60
200000	70
250000	80

Eeldada võib, et ka Tallinnas rihib Ryanair sarnaseid allahindlusi. Meedia andmetel on Ryanair lubanud Tallinna tuua 300000 reisijat, aga kuna pole kirjas kas on juttu reisijatest kokku või ainult väljuvatest reisijatest, siis võib olla mängus nii 60% kui 80% allahindlus. Lihtsuse mõttes on eelneva hinnanäite puhul arvestatud 60% allahindlusega (kuigi Riias on see ilmselt 80%).

Tabelis on toodud ka võimalik kuludesääst vedajale aastas (arvestades 150000 väljuva reisijaga). Tegelikkuses on see lennufirma sääst ja lennujaama käibe kaotus nii Riia kui Kaunase puhul ilmselt suurem (lisaks on sarnane allahindlus Leedu ja Läti navigatsiooniteenuste tasudest).

Tähtis on rõhutada, et vähegi läbipaistva süsteemi puhul saavad samadest allahindlustest osa ka senised vedajad - Tallinna Lennujaama puhul peaks Estonian Air saama 80% allahindlust, Finnair/Aero 60%, SAS, KL, Lufthansa 30-40%.

Miks lennujaamafirmad sellist tohutute allahindluste ja tihti oma senise käibe lõikamise teed lähevad:
- lootuses reisijate kriitilist massi juurde saada
- lootuses osa teenuste kaotatud käivet uute lennufirma muude teenustega tagasi teenida
- lootuses et suurenenud reisijate arv kasvatab lennujaama mittelennundustulusid (kaubandus, parkimine, jne)
- Kaunases oli üldse oluline lennujaamana Vilniuse kõrval püsima jäämine
- Riias oli oluline teha kõike et rõhutada oma keskset rolli Baltikumis

Olen üritanud ka veebist leida kommentaare, kas selline tegevus tagantjärgi analüüsides ka ennast õigustanud on. Ja kuidas rahastatakse kõiki vajalikke ülipikaajalisi investeeringuid. Aga tedagi... sellisel teemal keegi ei kipu sõna võtma. Ainus oluline vihje on see, et kõik suured lennujaamad millegipärast on hiidallahindlusi vältinud

Nii nagu hiljuti tekkis huvi suurimate hotellikettide vastu, siis samamoodi tahtsin selgust saada suurimatest autorendifirmadest. Pilt peaks olema selline:

Firma (Kaubamärk)	Omanik	Rendkohti	Riike
Hertz	Hertz Corporation	7400	142
Enterprise	Enterprise Rent-A-Car Company	6500	5
Avis	Cendant Car Rental Group & Avis Europe	4900	164
Sixt	Sixt Group	3500	71
National	Vanguard Car Rental	3000	84
Europcar	Volkswagen Group (müügis)	2825	143
Budget	Cendant Car Rental Group	2700	106
EasyCar	EasyGroup	2000	47
Payless Car Rental	Avalon Global Group	1500	17
Thrifty	Dollar Thrifty Automotive Group	1071	57
Alamo	Vanguard Car Rental	1000	54
Dollar	Dollar Thrifty Automotive Group	400	46
Rent-A-Wreck	MBFG	350	5
Advantage Rent-A-Car	ARC Venture Holding	178	34
ACE Rent-A-Car	ACE Rent-A-Car	112	14
Fox Rent-A-Car	Fox Rent-A-Car	41	13

Üht tööd tehes tekkis vajadus uurida missugused on maailma suurimad hotelliketid. Artikli kirjutamise seisuga oleksid tulemused järgmised:

Hotellikett	Hotelle	Riike
Cendant	6400	-
Choice Hotels	5000	46
Best Western	4065	82
Intercontinental Hotels	3600	100
Accor	3500	90
Hilton	1900	n/a

Lihtsuse mõttes on ühe ketiga seotud eri kaubamärgid koondadud ühte.

Sattusin lugema tänast ATWOnline, kus leidus Ryanairi tegevjuhi tsitaat (tõlgituna), kes kõiges üritab iga hinna eest oma firmat promoda:

Viimase kahe aasta jooksul on kütuse hinnad kasvanud kahekordseks 35 USD'lt 70 USD'ni barreli kohta, samal ajal on British Airways'i kütuse lisatasu ühe segmendi kohta kasvanud 14 korda 2,50 GBP't 35 GBP'ni.

Kui selline jutt ka tegelikkusele vastab, siis tundub et proportsioonid on ikka natuke paigast ära küll.