Kuu jagu päevi tagasi teatas brauserivalmistaja Opera, et loobub oma brauseri mobiiltelefonide ja tahvelarvutite versioonis oma renderdusmootori Presto kasutamisest. Eks see põhjus oli lihtne kah - Apple iOS+Android moodustavad absoluutse enamuse uutest müüdavatest seadmetest (ja märgatava osa kõikidest kasutuses olevatest seadmetest) ning seal on WebKit ja V8 süsteemsete teekidena olemas (ja lisaks iOS-i puhul ei tohi muud kasutada). Eks ta siis oli paratamatu käik.
Eile selgus, et see plaan puudutab tegelikult ka laua- ja sülearvutite Opera versioone. Mobiilivarianti näevad huvilised juba kuu lõpus Barcelonas MWC'l. Teine variant ilmub aasta jooksul.
Mis muutub? Kasutajate jaoks pigem läheb läheb paljude saitidega majandamine paremaks ja kiiremaks. Veebiarendajad ei pea enam ühe brauseri kiiksudega arvestama. Aga kaob ka killuke veebiajalugu. Ning Opera loobub sellest mis tema põhitoodet konkurentidest eristab ning kaotab suutlikkuse üksi oma tootearendust suunata (WebKit-i projekti tulevikku määravad Apple ja Google).
Mis brauserid veel kasutavad WebKit renderdusmootorit (ja tihti ka V8 mootorit javascripti jaoks)? Loomulikult Google Chrome ja Crhromium. Aga ka Andrioidi, BlackBerry ja Symbiani S60 brauserid mobiilsetes arvutites ja rekonq, Midori, Epiphany (uue nimega Web), Safari, OmniWeb, iCab muudes arvutites.
Võiks ju arvata nutitelefonide operatsioonisüsteemide [edasipidi OS] (müügi)turg sai eelmise aasta lõpuks ära jagatud lihtsa valemi alusel: 75% - 18% - 7% (vastavalt Android, iOS, ja kõik muud), kuid tundub, et sellel aastal me näeme väga erinevaid katsetusi, mis võivad olukorda muuta:
RIM (uue nimega BlackBerry) alustas eilsest oma uue BlackBerry 10 OS aktiivset turundust ning alustab täna uute telefonide müüki - viimase paari aastaga kogu oma turuosa kaotanud ja nutitelefonide turu plahvatusliku kasvu maha maganud firma jaoks on see ainus võimalus vanade klientide jaoks tagasi tulla ja uusi juurde võita
Jolla kuulutas kaks kuud tagasi välja oma uue Sailfish OS ning ilmselt jõuab uute telefonidega turule õige pea - see Meegost inspireeritud ning Mer'il põhinev ja oma graafilise liidesega platvorm on juba enne avaldamist leidnud endale lojaalse fänniseltskonna ja see võib ka lõpuks tegelikuks müügiks vormuda; kuna firma on olulise sihtturuna märkinud Hiinat, siis oleks eeldanud et esimesed telefonid on kuukalendri uueks aastaks valmis (sel aastal 10.02), kuid pigem tundub et seda ei juhtu ja uudised tulevad märksa hiljem sel aastal
Inteli ja Samsungi poolt arendatav Tizen tundub olema õnnestumisele määratud juba enne ilmumist - lisaks Samsungile on Tizenit plaanimas kasutada ka HTC, Huawei ja NEC ning projekti taga on sellised telekomi-maailma suurtegijad nagu NTT Docomo, Orange, SK Telecom, Sprint Vodafone ja KT
Mozilla Foundationi poolt arendatav odavamale turuosale mõeldud Firefox OS - projektist on huvitatud sellised telekomi-hiiud nagu Deutsche Telekom ja Telefónica ning tootjatena on esimesena ZTE lubanud veebruari lõpus esitleda oma Firefox OS telefone Barcelonas MWC messil
ühe levinuima Linuxi distributsiooni Ubunto põhale tehtud Ubuntu Mobile saab olema saadaval juba veebruaris - kes ja kuidas teda kasutama hakkavad, seda näitab lähitulevik
hiinlaste poolt arendatavad ja Hiina turule mõeldud Andriodi derivaadid Baidu Yi ja Aliyun OS võivad ka saada edukaks kui üks kolmest suurest Hiina telekomist nad üles korjab
Windows Phone 8 - Microsofti poolt lõputult uputatavad turundusrahad võivad ju natukene ka mõjuma hakata ja senine 2%-line turuosa võib mõne protsendipunkt jagu tõusta (kuid samas võib ka juhtuda et Windows Phone kahe aasta pikkust pidevad ebaedu näinud telekomid võivad tema müümisest hoopis loobuda)
Miks on see loetelu nii pikk? Põhjus on väga lihtne - nii tootjad kui mobiiltelefonioperaatorid tahavad vältida sõltuvust Google'st (Androidist) ning erinevad turuosalised üritavad haugata tükikest maailma suurimast ja edukamast massitoote turust (ilmselt sel aastal ületab mobiiltelefonide arv maal elavate inimeste arvu).
Tänasel idufirmade üritusel Helsingis avalikustas Jolla oma Sailfish operatsioonisüsteemi kasutajaliidese. Sailfishi põhi on Meego jätkuarendus Mer ning pealiskiht Qt+QML (SDK peaks ka kohe-kohe olema saadaval). Natuke on funktsionaalsuses ja välimuses laenatud kõigilt telefonidele mõeldud operatsioonisüsteemidelt (Nokia Harmattanist ehk kõige rohkem), kuid üldmuljena on tegemist eristuva süsteemiga. Nagu eeldada, siis ei saa Sailfish OS olema seotud kindla raudvaraga, vaid toimib kõikjal, kus tehnilisi piiranguid pole ees (telefonid, tahvlis, televiisorid, jne).
Esitlusest vilksatas hämamise mõttes sujuvalt läbi ka Androidi logo ning häkkeri hingega kasutajaid kindlasti rõõmustas terminali ikooni paistmine rakenduste loendis.
Jolla müügistrateegia on mitmekihiline ning sisaldab nii omade telefonide tootmist, kui Sailfishi litsenseerimist kõikidele huvilistele. Turgude mõttes võime eeldada, et esimesed telefonid saavad olema saadaval nii Euroopas kui Hiinas, kuid konkreetset aega pole veel teatatud.
Loodetavasti on Jolla ja Sailfishi tulevik helge ning senise Androidi ülemvõimu kõrvale tekib veel alternatiive. Vähemalt on mõtet järgmisel aastal jälgida kuidas Sailfishi ja Tizeni areng kulgeb.
Mingis mõttes ootamatu kooslus (Skype/Microsoft, Xiph Foundationi ja Mozilla töötajad) on oma paari-aastase tööga valmis saanud - täna kinnitas IETF Opus helivormingu internetistandardina RFC 6716.
Opus on teadlikult internetikasutuseks tehtud helivorming, mis sobib nii kitsaribaliste VoIP lahenduste kui laiaribalise muusikaedastuse jaoks ning kõigele muule, mis sinna vahele jääb. Teist sarnaselt laia spektriga vormingut hetkel sisuliselt pole (6 kuni 510 kbit/s, sämplimissagedusega 8 kuni 48 kHz) ning latentsus on ka võimalikult madalaks seatud. Tehnilises mõttes sisaldab vorming kahte eri audiokodekit (üks on arendatud Skype SILK-i baasil ning teine Xiph-i CELT-i baasil) ning kõik implementatsioonid peavad neid lõppkasutajale läbipaistvalt pruukima. Vormingukonteineriks on Ogg ning failid võivad olla kas .opus või .ogg laiendiga.
Praeguseks on tugi olemas juba Firefoxi (alates versioonist 15) ja Seamonkey (alates 2.12) brauserites, VLC meediamängijas (alates 2.0.4) ning mõlemas olulisemas meediaraamistikus (FFmpeg/Libav ja GStreamer). Ilmselt võtab ka Skype Opuse oma VoIP-kõnede jaoks kasutusele. Kes kasutab Debian Wheezy't, siis libopus0 ja opus-tools pakid lisavad arvutile selle audiovormingu toe ja mõned tarvikud.
Kõike olulisem uudis on aga see, et WebRTC spetsifikatsioon näeb ette Opuse kohustuslikku kasutamist (G.711 kõrval). WebRTC saab lähiaastatega kasvama suurimaks tehniliseks lahenduseks (standardiks), mis võimaldab veebibrauserite-vahelist suhtlust.
Opus audiovorming on avaldatud BSD-stiilis litsentsi all ning kodekitega seotud patendid on omanike poolt antud vabaks kasutamiseks.
Firefox, kes seni on rangelt vabade kodekite joont ajanud ning vaid Theora ja Webm kodeerimist pakkunud on lubanud lähiajal võimaldada mis iganes kodekite kasutamist, mida operatsioonisüsteem toetab (arvestades et H.264 on automaatselt kaasas Windows 7'ga oleks tegemist märgatava võiduga selle kodeki pooldajatele)
senini puudub raudvaraline dekoodeerimine tarbeelektroonikas (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, jne) - Google küll õnneks on kahe aasta jooksul sellega kõvasti tööd teinud ning WebM-toega kivid leiduvad nii mõnelgi silikooniarendajal (Rockchip, Huawei, ST-Ericsson) ja küllap pole tegelikud seadmed ka enam kaugel
libvpx (levinuim WebM kodeki tarkvaraline implementatsioon) on arenduses jõudnud versioonini 1.1, kuid reaalajas koderimine vajab rajumapoolset raudvara - viimati libav'ga katsetades FullHD 25 fps kodeerimine toimis Inteli i7-2600 protsessoriga vaid siis kui kõik 8 lõime olid kasutusel
Youtube kõik materjalid pole siiani WebM vormingus saadaval - seda on kerge testida, kui keerad oma Firefoxil või Operal flashi kinni, sätid siit www.youtube.com/html5 html5 video aktiivseks ning üritad oma lemmikvodeosid või viimast moodsat kraami vaadata
kui muud veebivideot pakkuvad saidid loovad flashi kõrvale alternatiivi, siis on see pigem H.264, kui WebM (sh. Eestis)
alates versioonist 2.3.3 mängib Android tarkvaraliselt WebM-faile (praeguse Androidi ostutempoga on see 900000 uut seadet päevas)
Kes on puhtalt lehelt hiljuti Debian Wheezy'it paigaldanud, siis on kindlasti märganud, et apt-get või aptitude üritab sikutada pakkide loendit keelte kohta mida enda teada masinas pole. Lugedes Debiani vastavat veakirjeldust selgub, et polegi viga vaid funktsionaalsus.
Googlele vist väga ei meeldi, kui keegi kasutab Chrome asemel Chromiumi. Igal juhul google otsing "chromium nightly build" viitab juba enam kui aasta aega valesse kohta. Õige koht kipub mõnikord muutuma ning hetkel leidub kõik vajalik siin: chromium nightly builds.
Kes veel ei tea, siis väga hea brauser Google Chrome põhineb vaba tarkvara projektil Chromium ning ainus oluline vahe on see, et Chromiumis on puudu kõik see liigne kasutaja tegevuse jälgimine, mis Google Chrome's leidub.
Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait yourbrowsermatters.org, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).
Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.
Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks "Mask as Internet Explorer" ja kohe on täispunktid olemas.
Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.
Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).
Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.
Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.
Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.
Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.
Tihti on vaja leida arvutite või muude seadmete ip-aadresse, mis töötavad parasjagu minu võrgus. Võiks ju kirjutada kestaskripti, mis ketrab ping-käsu tsüklis läbi, kuid palju lihtsam on hoopis nmap-i kasutamine.
nmap -n -sP 192.168.10.0/24
Antud juhul skaneerime nmap'iga läbi kogu 192.168.10.0-192.168.10.255 võrgu. Loomulikult võid CIDR'it muutes võrku suuremaks või väiksemaks teha või märkida mõne muud võrgu, mida parasjagu vaja.