Skip to content

Mobiiltelefon lennukis - ühe ajastu lõpp ja teise algus

Sellest ajast peale, kui mobiiltelefonid massiliselt kasutusele võeti, on nende kasutamine (sisse lülitamine) lennukites keelatud olnud. Ikka põhjusel et see segab lennuki sidesüsteemide tööd.

Nüüdseks on tekkinud 2 suurt ja tugeva tasutaga teenusepakkujat (OnAir ja AeroMobile), kelle on loodud süsteemid võimaldavad lennuki pardalt mobiiltelefonikõnesid teha ning see toimib nii nagu iga tavaline roaming.

Hämmastav on see, et mobiiltelefonid pole oma üldiselt olemuselt muutunud ja kuidas siis nüüd järsku on mobiilkõned lennukis ohutud ;-)

Esimesena lennufirmadest võtab sellise lahenduse täies mahus kasutusele 2007. aasta jaanuaris Emirates. Lisateave ATW Online uudistes.

OpenDocument ehk ODF kohustuslikuks andmevorminguks riigi asjaajamises

Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF) peaks muutuma kohustuslikuks andmevorminguks kogu riigi ja omavalitsuste dokumendivahetuses.

Eesti riigi ja omavalitsuste infovahetuses (nii omavahel kui Eesti elanike ja Eestis tegutsevate organisatsioonidega) peaks kasutatama vormingut, mis:
- on avatud,
- terviklikult dokumenteeritud,
- patendinõuete vaba,
- ei ole seotud ühe konkreetse tarkvaralahendusega
- ja ideaalis ka mõistlike kuludega (või lausa tasuta) loetav/muudetav.

Käesoleval hetkel vastab sellistele nõuetele Open Document Format for Office Applications (OpenDocument, ODF), kinnitatud ISO ja IEC standardina ISO/IEC 26300.

Kirjeldatud lahendus võimaldaks arvutikasutajatel valida neile sobiliku tarkvara vahel. On vaid oluline et kasutatav tarkvarapakett suudaks kirjeldatud vormingut lugeda ja salvestada. Juba praegu, paar kuud peale standardi kinnitamist leidub erinevate operatsioonisüsteemide (Windows, Mac OS X, erinevad Linuxi-põhised ning Unixi-laadsed süsteemid) jaoks mitmeid tasuta ja tasulisi tarkvaralahendusi (OpenOffice, StarOffice, Microsoft Word vastava lisaprogrammi abil, Writely, jne) ODF lugemiseks ja salvestamiseks.

Lisateave vormingu kohta:
OASIS, standardi koostaja - http://www.oasis-open.org
Teemakohane artikkel Wikipedias - http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument

Täiendatud 16.10.2006
Idee on nüüd konkreetse ettepanekuna kirjas ka Täna Otsustan Mina portaalis.

Arvuti igale lapsele, ka Eestis

Maailmas jõudsalt edeneb selline projekt nagu One Laptop per Child - eesmärgiks odavate 100-150 USD maksvate sülearvutite võimaldamine igale lapsele.

Mida võiks selline ettevõtmine Eesti puhul tähendada?

Kui võtame aluseks, et:
- programm võiks katta lapsi vanuses 4-18 aastat (15 "aastakäiku")
- igas vanuses on keskmiselt 15000 last
- ja arvuti maksumus oleks 2000 krooni
- siis oleks esialgse investeeringuna vaja 450 miljonit krooni
- ja igal järgneval aastal 30 miljonit krooni

Tegelikult oleks summa väiksem, sest programm oleks tõenäoliselt vabatahtlik ja kõik lapsed (lapsevanemad) ei pruugi arvutit soovida (näiteks peres on arvutid juba olemas). Eesti 75-miljardise eelarvemahu juures on see igal juhul vägagi reaalne ettevõtmine.

Kui vaadata siin olevat kaarti, siis on mõnest Eesti ametiasutusest juba projekti vastu konkreetset huvi avaldatud. Põnev oleks teada, kui kaugel see plaan tegelikkuses on :-)

ISO tõhusus Serbia ja Montenegro näitel

ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) tegevus on märgatavalt paranenud ;-)

Selle aasta kevadel (03.06.2006) kuulutas Montenegro välja iseseisvuse (Eesti oli esimesete hulgas kes seda tunnustas ja esimene kes sõlmis diplomaatilised suhted). Läks mööda kõigest neli kuud, kui 26.09.2006 suutis ISO välja anda Montenegrole ja Serbiale eraldi riigikoodid:
- Montenegro - ME / MNE
- Serbia - RS /SRB

See on ikka märgatavalt tõhusam, kui nende tegevus 2003 aastal, kui eelmise riikliku muutuse fikseerimiseks kulunud kuus kuud (kuupäevad vastavalt 04.02.2003 ja 23.07.2003).

Miks see kõik oluline on? Näiteks:
- ISO Alpha-2 code on kasutusel ka maa TLD'na (mõlemad riigid kasutavad senini .yu domeeni ja nüüd kulub veel märgatavalt aega enne kui nad saavad vastavalt .me ja ja .rs kasutusele võtta)
- tuhandetes statistika, kaubavahetuse ja reisiäri andmebaasides on oluline riike riigikoodide alusel eristada

Ogg vorbis pleier

Hakkasin otsima kas leiduks välkmälu või kõvaketast andmekandjana kasutavat muusikapleierit, mis mängiks Ogg Vorbis vormingus muusikafaile. Eesti veebipoodides valik oli olematu (va Samsung ja Swissbit) ning laia ilma poodidest leitu põhjal sain kokku sellise loetelu:

iRiver U10 (2 GB)
iRiver T30 (1 GB)
Cowon iAudio X5 (20 GB)
Cowon A2 (20/30 GB)
Samsung YH-820 (5 GB)
Samsung YH-J70 (20 GB)
Rio Karma (20 GB)
Aigo E858 (2 GB)
Swissbit Victorinox (2 GB)

Cowon iAudio X5 tundus nende hulgast ka muu funktsionaalsuse mõttes kõige äkilisem ja kallim olema. Muud siis vastavalt lihtsamad ja odavamad.

Tundub, et vaid mingi kitsas ring tootjaid soovib sellist head ja patendivaba vormingut nagu Ogg oma oma seadmetes kasutada. Kui ma veel sooviks et ka teistes patendivabades vormingutes nagu flac või mpc faile saaks mängida siis oleks pilt ilmselt täitsa lootusetu ;-)

Täiendatud 30.10.2006:
Teadaolevalt Ogg Vorbis vormingut toetava raudvara loetelu on olemas ka vormingu loojate veebis: taskupleierid ja muud pleierid.

Opera "user-agent spoofing" tegelikkuses

Teadaolevalt saab veebibrauseri tunnusväärtust (user-agent string) suvaliselt muuta ja hämada (spoofing). Tavaliselt on see tavakasutaja jaoks piisavalt keeruliseks tehtud, kuid Opera, Konqueror'i ja K-Meleon'i puhul on see aga vägagi lihtne.

Kuna just sai tehtud brauserite turu ülevaade, siis sama materjali pealt oli kerge vaadata kuidas kasutajad on oma Opera'd seadnud:

Olen Opera ja ütlen et olen Opera (a) - 50,75%
Olen Opera aga ütlen seda läbi lillede (b)+(c) - 49,25%

Mõned näited ka Opera 9.0 user-agent väärtustest Windows XP all:
(a) Identify as Opera - Opera/9.00 (Windows NT 5.1; U; en)
(b) Identify as Mozilla - Mozilla/5.0 (Windows NT 5.1; U; en) Opera 9.00
(c) Identify as Internet Explorer - Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en) Opera 9.00
(d) Mask as Mozilla - Mozilla/5.0 (Windows NT 5.1; U; en; rv:1.7.5) Gecko/20041110
(e) Mask as Internet Explorer - Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en)

Nagu näha saab kolmel esimesel juhul tuvastada et tegemist Opera'ga, kahel viimasel aga mitte. Õnneks lisandus selline võimalus alles versioonis 9.0 ja jääb vaid loota et see liiga laialt pole levinud.

Brauserite turg, suvi 2006

Kui juba operatsioonisüsteemide analüüs tehtud, siis järgmine loogiline tegevus oli brauserite turu analüüs.

Sama valimi põhjal oli tulemus renderdusmootorite järgi:
Trident (MS Internet Explorer) - 78,10%
Gecko (Firefox, Mozilla Suite, Seamonkey, jne) - 19,29%
Presto (Opera) - 1,89%
KHTML/WebCore - (Safari, Konqueror) - 0,62%
Muud - 0,10%

Ning brauserite kaupa oleks esiviisik selline:
Microsoft Internet Explorer -78,10%
Mozilla Firefox - 17,86%
Opera - 1,89%
Mozilla Suite - 0,98%
Safari - 0,47%

Olulised kommentaarid:
- tegemist on unikaalsete kasutajate, mitte tavapärase lehevaadete põhise struktuuriga (nagu Analog, Webalizer jmt teevad), see on autoriseerimist mittekasutava veebi puhul lähim vaste reaalsetele kasutajatele
- Gecko-põhiste brauserite populaarsus on enam-vähem sarnane muu Euroopaga
- Opera on Eestis populaarsem kui arvata võiks (analüüsis sai arvestatud reaalseid Opera ua-väärtusi)
- sisuliselt on ära kadunud traditsiooniline Netscape ja Internet Explorer for Mac

Operatsioonisüsteemide turg, suvi 2006

Nädala alguses avaldas OneStat ülevaate netikasutajate arvutites olevate operatsioonisüsteemide turust.
Loetust tekkis mõte vaadata, missugune on turu seis Eestis.
Selleks:
- võtsin ette ühe eestikeelse veebilehe rakenduselogi, mis fikseerib eraldi kasutajad (cookie-põhiselt, nagu ikka)
- ajaperioodiks 2 viimast kuud (et arvutite võimalik uuendamine ei mõjutaks)
- eemaldasin veebirobotite, rss-lugejate, monitooringuagentide, jmt kirjed
- jätsin sisse erinevate mobiilsete seadmetega seotud kirjed
- valimiks järgi jäi 66000 unikaalse kasutajaga seotud kirjet (ei ole just Eesti mõistes teab mis suur sait, aga pisike ka mitte)

Nende andmete põhjal siis järgnev struktuur:
1. Windows - 98,01%
2. Linux - 1,21%
3. Mac - 0,61%
4. Muu - 0,17%

Ettearvatult on globaalne turg sama kui Eestis. Natuke üllatav oli see, et Linux tundub Eestis olevat Mac'ist populaarsem.

Kui üritada Onestat'i näidatud detailsemat TOP 8 laadset loetelu teha, siis on tulemus selline:
1. Windows XP - 82,94%
2. Windows 2000 - 7,41%
3. Windows 98 - 5,65%
4. Windows 2003 - 1,42%
5. Linux - 1,21%
6. Mac OS X - 0,57%
7. Windows 95 - 0,24%
8. Windows NT 4.0 - 0,21%

Eks need lõpuosa numbrid on sellised, et neid tõsiselt võtta ei saa. Ootamatu on siin loendis serveritele mõeldud Windows 2003 esinemine, kuid andmeid üle kontrollides tundus kõik õige olema.

Tallinn, Riia ja Kaunas - lennujaamamaksude võrdlus odavlennufirmade kontekstis

Kuulu järgi on Ryanair tahtnud juba pikemat aega Tallinna lendama hakata, kuid meie Tallinna lennujaamatasud pidavat liiga kõrged olema. Võtsin siis ette ja vaatasin viimased numbrid üle ning tegin nendega natuke arvutusi.

Et kirjeldus selgem oleks, siis vaatame üldistatult millest koosnevad niiöelda lennujaamaga seotud kulud:
- lennujaamatasud (maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, turvatasu - moodustavad kogu loetelust 25-30%)
- lennujuhtimistasu (ülelennutasu ja/või terminali navigatsioonitasu)
- maapealse teeninduse kulud (check-in, pagasi ja kauba käsitlus, lennuki teenindus, jne)
- pardatoitlustusega seotud kulud
- kütuse tankimisega sotud kulud

Tegelikult on sellest loetelust Eesti puhul vaid riigi mõjutada kaks esimest ning seejuures tuleb arvestada nii rahvusvahelisi kokkuleppeid kui head tava.

Kolmes nimetatud lennujaamas on lennujaamatasud järgnevad:

TasuÜhikTallinnRiiaKaunas
ReisijatasuEUR/väljuv reisija9,9012,1812,00
MaandumistasuEUR/MTOW tonn10,908,1215,10
ParkimistasuEUR/MTOW tonn/24h1,551,063,02
NäideB737-800 EUR/turnaround236125133001
Näide võimaliku allahindlusega 60%B737-800 EUR/turnaround141715071801
Vedajale hinnavõitB737-800 EUR/aastas902255
9604361147032


Juurde on toodud ka tüüpiline näide nende hindadega, kusjuures on kasutatud Ryanair B737-800 lennukit 189 kohaga, 83% täituvusega (Ryanair keskmine lennukite täituvus viimase 12 kuu jooksul).

Tegelikkus on aga see, et kõikides lennujaamades, kuhu Ryanair lendab on ta kaubelnud välja mahulepingud, mis muudavad seda pilti märgatavalt. Kaunase Lennujaama mahulepingu teavet ma kusagilt ei leidnud, Riia oma seevastu on niisugune:

Väljuvate reisijate arv aastasAllahindlus (%)
kuni 250000.0
2500010
5000020
7500030
10000040
12500050
15000060
20000070
25000080


Eeldada võib, et ka Tallinnas rihib Ryanair sarnaseid allahindlusi. Meedia andmetel on Ryanair lubanud Tallinna tuua 300000 reisijat, aga kuna pole kirjas kas on juttu reisijatest kokku või ainult väljuvatest reisijatest, siis võib olla mängus nii 60% kui 80% allahindlus. Lihtsuse mõttes on eelneva hinnanäite puhul arvestatud 60% allahindlusega (kuigi Riias on see ilmselt 80%).

Tabelis on toodud ka võimalik kuludesääst vedajale aastas (arvestades 150000 väljuva reisijaga). Tegelikkuses on see lennufirma sääst ja lennujaama käibe kaotus nii Riia kui Kaunase puhul ilmselt suurem (lisaks on sarnane allahindlus Leedu ja Läti navigatsiooniteenuste tasudest).

Tähtis on rõhutada, et vähegi läbipaistva süsteemi puhul saavad samadest allahindlustest osa ka senised vedajad - Tallinna Lennujaama puhul peaks Estonian Air saama 80% allahindlust, Finnair/Aero 60%, SAS, KL, Lufthansa 30-40%.

Miks lennujaamafirmad sellist tohutute allahindluste ja tihti oma senise käibe lõikamise teed lähevad:
- lootuses reisijate kriitilist massi juurde saada
- lootuses osa teenuste kaotatud käivet uute lennufirma muude teenustega tagasi teenida
- lootuses et suurenenud reisijate arv kasvatab lennujaama mittelennundustulusid (kaubandus, parkimine, jne)
- Kaunases oli üldse oluline lennujaamana Vilniuse kõrval püsima jäämine
- Riias oli oluline teha kõike et rõhutada oma keskset rolli Baltikumis

Olen üritanud ka veebist leida kommentaare, kas selline tegevus tagantjärgi analüüsides ka ennast õigustanud on. Ja kuidas rahastatakse kõiki vajalikke ülipikaajalisi investeeringuid. Aga tedagi... sellisel teemal keegi ei kipu sõna võtma. Ainus oluline vihje on see, et kõik suured lennujaamad millegipärast on hiidallahindlusi vältinud :-)

Maailma suurimad autorendifirmad

Nii nagu hiljuti tekkis huvi suurimate hotellikettide vastu, siis samamoodi tahtsin selgust saada suurimatest autorendifirmadest. Pilt peaks olema selline:


Firma (Kaubamärk)OmanikRendkohtiRiike
HertzHertz Corporation7400142
EnterpriseEnterprise Rent-A-Car Company65005
AvisCendant Car Rental Group & Avis Europe4900164
SixtSixt Group350071
NationalVanguard Car Rental300084
EuropcarVolkswagen Group (müügis)2825143
BudgetCendant Car Rental Group2700106
EasyCarEasyGroup200047
Payless Car RentalAvalon Global Group150017
ThriftyDollar Thrifty Automotive Group107157
AlamoVanguard Car Rental100054
DollarDollar Thrifty Automotive Group400 46
Rent-A-WreckMBFG3505
Advantage Rent-A-CarARC Venture Holding17834
ACE Rent-A-CarACE Rent-A-Car11214
Fox Rent-A-CarFox Rent-A-Car4113