Skip to content

WebM, Daala ja konkurendid - vaba veebivideo 2014. aasta alguses

Posted by pj on
Kirjutasime poolteist aastat tagasi WebM ja vaba veebivideo seisust ning vaatame mis on tänaseks muutunud:

  • Google sisuliselt lõpetas VP8 arenduse ning keskendus enam kui aasta tagasi VP9 arendusele - eesmärgiks VP8 ja H.264'ga võrreldes 2 korda väiksem ribalaius sama pildikvaliteedi juures (VP9 oleks seega võrreldav videokodek patendialuse H.265'ga)
  • VP9 bitivoog löödi lukku eelmise aasta jaanipäevaks ning sisuliselt samast ajast suudavad Chrome ja Chromium seda ka mängida
  • eelmise suve lõpuks asus Google aktiivselt Youtube videosid WebM VP9 varianti ümber kodeerima ning kõik VP8 materjal üle 360p videote eemaldati
  • kui kasutad youtube.com/html5 mängijat Chrome või Chromiumiga, siis esimene meediaeelistus on WebM VP9-Vorbis
  • sügisel 2013 lisasid nii libav (tulevases versioon 10's) kui ffmpeg (alates 2.1) VP9 toe oma teekidesse
  • VLC Media Player mängib VP9't alates versioonist 2.1.2
  • VP9 ja youtube.com/html5 jaoks vajalik minimaalne MSE tugi jõudis Firefoxi koodi jõulude eel ning on tavakasutajatele kasutatav alates versionist 28 (ilmub märtsis 2014)
  • konvergeerunud ja mobiilses maailmas (nutitelefonid, tahvelarvutid, nutiteleviisorid) on VP8 küll edenenud - Androidis on dekooder nõutav alates versioonist 2.3.3 ja kodeerimine alates versioonist 4.3 ja paljudesse seadmetesse on jõudnud ka raudvaraline VP8 tugi, kuid VP9 on veel liiga uus et raudvara poolel saadaval (2160p 60fps suutlik RTL sai valmis eelmise aasta lõpus), kuid tarkvaras implementeerituna mängib Androidi Chrome VP9't alates versioonist 29 ning on süsteemse teegina saadaval alates Android 4.4'st (dekodeerimine on 4.4 puhul nõutav)
  • Google üks plaan oli saada VP9 kiiresti levima seeläbi, et ta tehakse WebRTC üheks kohustuslikuks videokodekiks (nagu opus on üks kohustuslikke audiokodekeid), aga IETF (organisatsioon, mis WebRTC standardiseerimisega tegeleb) pole eri osapoolte vahelises võitluses suutnud videokodeki osas otsust teha

Konkurentide poolel:

  • on valmis saanud HVEC/H.265 videokodek 2012. aasta lõpuks (sellest ka Google kiirustamine VP9'ga) ning eelmisel aastal standardiseeritud ITU ja ISO/IEC poolt, kuid tegemist on mittevaba videokodekiga (eeldab patendinõuetega arvestamist ja litsentsitasude maksmist)
  • eelmise aasta jooksul on avaldatud palju erinevaid implementatsioone (sh 4K ja 8K kategooriates), kuid mingit olulist levimist tarbetehnoloogiatesse pole juhtunud
  • Google pole kuidagi näidanud oma eelistust HVEC/H.265 suunas - seda ei ole lisanudunud ei Androidi spetsifikatsiooni ega Youtube kasutatavate kodekite hulka ning pole võimatu, et see saab ühel hetkel kaalukeeleks turu pöördumisel VP9 suunas
  • enne sügisest IETF koosolekut, mis pidi otsustama WebRTC kohustusliku videokodeki tegi Cisco radikaalse avalduse, kus lubas maksta kõikide H.264/MPEG-4_AVC kasutajate litsentsitasud (MPEG-LA poolt seatud aastamakse ülempiiri tõttu see summa ei lähe väga ulmeliseks), kuid ka see plaan ei tundu olevat senist olukorda palju muutnud (Firefox lubas küll seda võimalust kasutada)

Samal ajal kui ISO/IEC MPEG ja ITU-T VCEG on üritanud tulevikuks läbi suruda HVEC/H.265 videokodekit ning Google ajanud oma vaba VP9 kodeki liini on Xiph (Vorbise ja Theora arendaja ning Opuse üks arendaja) ja Mozilla Foundation (Firefoxi arendaja) võtnud hoopis teise suuna:

  • Xiph'i poolt teoreetiliselt välja pakutud ülejärgmise põlvkonna videokodeki Daala arendus on suure hooga käima lükatud
  • eesmärgiks sama pildikvaliteedi juures väiksem ribalaius, kui tänaste moodsate videokodekite HVEC ja VP9 puhul
  • kui algoritmi mõttes on kõik senised MPEG-1, MPEG-2, MPEG-5, HVEC ning VP6, Theora, VP8, VP9 väga sarnased ning lähtuvad "teeme pildi ruutudeks ja siis üritame seda optimeerida" loogikast (ja on seetõttu patentide mõttes suur miiniväli), siis Daala aluseks on signaalitöötluse "lapped transform" lähenemine, mida on sama seltskond edukalt kasutanud nii Vorbis kui Opus audiokodekite juures - ei imestaks, kui selle arenduse esimesi beeta-tulemusi näeme juba sellel aastal
  • toimivat lahendust lubatakse 2015. aastaa lõpuks

Trackbacks

No Trackbacks

Comments

Display comments as Linear | Threaded

Lembit Kivisik on :

Huvitavaid uudiseid ja arenguid on, aga patentide miiniväli hoiab veebivideo sektorit pantvangis ilmselt veel kaua. Kui Google ja MPEG LA patendiühing tegid märtsis '13 diili, mida kajastati kui muretut tulevikku VPx koodekile (kaitse patendi-kohtuasjade eest), siis selle lepingu juures on 2 päris huvitavat detaili:
- Google'ile litsentsitakse patenditud tehnoloogiaid täpselt 1 (ühe) VP8 järglase jaoks;
- lepingusse astusid 11 patendiomanikku 12-st.

Veidi hiljem sai teatavaks, et lepingust väljajääja oli Nokia (MPEG LA ei olnud ametlikult avalikustanud asjaosaliste nimesid), kes teatas IETF-ile resoluutselt, et ei nõustu mitte mingil juhul lubama tasuta kasutust oma 86-le VP8-ga seotud patendile. Sellest on huvitav postitus blogis FOSS Patents*. Kõrvalmärkusena mainin, et isiklikult leian sarnaselt viidatud autorile, et Google'i liigne mõjuvõim on piisavalt ohtlik, et selle torpedeerimine isegi muidu vihatud tarkvarapatentidega on hea asi, samuti on tegelikult väga vaieldav väide, et VPx koodekid on “vabad”…

Aga jätkates (nagu poolteist aastat tagasi) pigem äri ja praktika vaatevinklist, siis olgu HEVC või VP9 – sääst videode hoiu- ja edastuskuludelt oleks suur asi. St ma pean silmas, et kui järgmise põlvkonna koodekitest rääkides kiputakse haipima igasugu 4K ja 8K jms UHD / UHDTV värki (topime samast torust hullupööra paremat pilti läbi), siis täna äriliselt märksa huvitavam stsenaarium oleks kodeerida oma olemasolevat, “tavapärast” max 1080p videot ümber mahult väiksemateks failideks / striimideks. Kuni midagi käega katsuda eriti pole, ei tasuks võib-olla ka väga pühalikult uskuda neid a la 50% parema kompressiooni lubadusi, aga ka 30% või 20% võitu faili- ja edastusmahus on suurte koguste puhul suur hunnik raha. Teisest küljest on igasugune ümberkodeerimine ja uue formaadi toetamine ka suur tüli. Ja veebivideo lahenduste ehitajatel ning ülalpidajatel on hetkel palju muudki, millega tegelda – nt playerite ja kasutajaliideste ümbertegemine HTML5 peale ja järkjärguline loobumine Flashist. Siis veel reklaamindus, DRM, geo-piirangud (3 suurt põhjust, miks Flashi-põhistest pleieritest on raske loobuda).

Hetkel siiski subjektiivne mulje on, et ootused on sektoris pigem HEVC suunal. Kui HEVC litsentsitasude osas saabuks selgus homme, ei oleks Google'il mingit lootust veebivideo okupeerimiseks – VP9 oleks (nagu VP8 oli 3+ a. tagasi) n-ö lahendus mitte-eksisteerivale probleemile.


* http://bit.ly/JSJXj6 – FOSS Patents: Nokia comments on VP8 patent infringement assertions filed with IETF, criticizes Google

Lembit Kivisik on :

MPEG LA patendigrupp avalikustas 16. jaanuaril HEVC / AV H.265 litsentsitingimuste ettepaneku. Veebivideo lõpptarbijate ja sisuloojate ning -vahendajate jaoks on ettepanek parim mõeldavaist: sisu(edastuse)ga seotud makse ei ole. St igasugune HEVC-kodeeritud video pruukimine veebis on tasuta. Tasu soovitakse kasseerida koodekit tõeliselt massiliselt levitada võivate ettevõtete käest ja mõnevõrra enam kui H.264 puhul, ent kuna tõenäolised maksjad on gigandid nagu Apple, Google jt taolised, siis on tegu igati mõistliku plaaniga. Vt lähemalt nt tuntud veebivideo eksperdi Jan Ozeri artiklist StreamingMedia.com saidil: http://bit.ly/1gEQ4an

The author does not allow comments to this entry

Add Comment

Enclosing asterisks marks text as bold (*word*), underscore are made via _word_.
Standard emoticons like :-) and ;-) are converted to images.
E-Mail addresses will not be displayed and will only be used for E-Mail notifications.

To prevent automated Bots from commentspamming, please enter the string you see in the image below in the appropriate input box. Your comment will only be submitted if the strings match. Please ensure that your browser supports and accepts cookies, or your comment cannot be verified correctly.
CAPTCHA

Form options