Skip to content

Nokia ja Microsofti strateegiline liit nutitelefonide turul

Kaks päeva tagasi sõlmisid Nokia ja Microsofti strateegiline liidu ühiseks tegevuseks nutitelefonide turul. Lihtsalt öeldes andis Nokia ära kõik, mis võimalik ja Microsoft sai ilmselt kõik mida soovis.

Vaatame fakte Nokia poolt:

  • Nokia võtab kõikide uute nutitelefonide jaoks kaustusele vähelevinud Windows Phone 7 operatsioonisüsteemi (mille senine turuosa on alla 2%)
  • Nokia loobub Symbiani (senine turuosa on alla 28%) kasutamisest nutitelefonide operatsioonisüsteemina
  • Nokia lööb organisatsiooni siseselt väga lahku tavatalefonide ja nutitelefonide äri ning mingis mõttes hakkab iseendaga konkureerima (osalist sisemise konkurentsi mudelit on Nokia juba aastaid kasutanud)
  • tekkivas vähemalt aastapikkuses tootevaakumis kaotab Nokia nutitelefondie turuosa märgatavalt (Android on juba selle aasta alguses Symbianist möödumas ning tekiv edu kasvab nüüd ilmselt veel kiiremini)
  • Meego muutub platvormist uurimisprojektiks (ja kuigi seda välja ei öelda, siis ka tuleviku jaoks vajalikuks kindlustuseks)
  • Nokia loobub oma Ovi rakendustepoest (seni suurusel 2. mobiilirakenduste pood) ja liidab selle Microsofti sama lahendusega
  • Nokia toob kaasa oma ülilaia lepingutepagasi operaatoritega, mis võimaldab klientidel maksta rakenduste eest operaatorilepingute alusel (sarnast süsteemi pole eriti kellelgi)
  • Nokia annab ühiskasutusse Navteq'i (kaardirakenduste tootja, mille ta 4 aastat tagasi ostis 8.1 miljardit dollari eest)
  • Nokia sisuliselt loobub QT-arendusplatvormist ning sellega juba teab mitmes kord vihastab välja suure arendajate kogukonna, kellest enamus ilmselt ei kavatse .Net kasutajaks hakata
  • Nokia teeb oma filosoofias ja sisemises töökorralduses 180-kraadise pöörde senisest "Meie ei ole Microsoft" suhtumisest, mis peale 15-aastast ajalugu pole kindlasti lihtne

Vaatame fakte Microsofti poolt:

  • Microsoft leiab oma WP7 platvormile turu suurima kliendi ning pikemas mastaabis ilmselt kaotab senised väiksemad kliendid (Samsung ja HTC, kes WP7 telefone tegid osana oma "laia labida strateegiast")
  • Bing otsingumootori osakaal taskuseadmete turul kasvab märgatavalt
  • Microsofti reklaamiplatvormi osakaal tasuseadmete turul kasvab märgatavalt
  • mobiilseadtemete turule surutakse peale Microsofti arendusvahendid ja keskkonnad (.Net , Silverlight, jne)
  • tuleviku mõttes ohtlik konkurent Meego kõrvaldatakse mobiilseadtemete turult
  • Xbox-mänguplatvormile (eelkõige Xbox Live) leitakse mugavat kasvu mobiilirakenduste maailmast


Nokial tegelikult oli tulevikku vaatavas eduvalemis vaid 2 viga: vähene edu USA turul ja ülim aeglus viimastel aastatel loodud strateegia elluviimisel. See tehing USA turul ei aita aga kuidagimoodi - seal nimelt on olulised mitte telefoni platvorm vaid ülihead suhted telefone subsideerivate võrguoperaatoritega. Ning kui aeglus uue platvormi ja neil põhinevate toodete loomisel on olnud probleemiks, siis kuidas vähemalt aasta aega kestev täielik platvormivahetus seda parandada saab?

Piltlik võrdlus on selline - kui sul hammas valutab, siis sa lähed peene puuriga hambaarsti juurde, mitte aga ei hakka ehitusel kasutatavat suruõhuvasarat otsima.

Kokkuvõte:

  • Nokia paneb suure osa oma põhitegevuse tulevikust ühele kaardile, samas Microsofti jaoks on tegemist vahva eduga ühes kõrvaltegevuses
  • Nokia sisuliselt loobub suurest osast tarkvaraarendusest ja sisuteenuste pakkumisest ning taandub vaid raudvaraprojekteerijaks ning valmiskarbikesi liigutavaks logistikakorraldajaks
  • Õnneks jäävad alles Nokia kaubamärk ja tohutu intellektuaalse omandi portfell.
  • Loodetavasti on Nokia seda otsust tehes õppinud ajaloost (Microsofti koostöö IBM'i, Apple, Motorola, Sendo ja Palm'iga)
  • Ilmselt on Nokia arvestanud lihtsa matemaatikaga, et Windows Phone kasutavad telefonitootjad saavutavad nutitelefoni kohta kuni 10%-lise katte samal ajal kui vabu platvorme (nagu Android) või oma platvorme (Apple iOS, RIM BlackBerryOS, HP WebOS) kasutavad tootjad võivad arvestada 30-50%-lise kattega.


Turu kohene reaktsioon toiminule oli ühene: esimesel päeval langes Nokia aktsia kurss sõltuvalt börsist kuni 14% (ja seda väga märgatava kauplemismahu pealt).

Muud mõjutused:

  • Google ja Apple hingavad kergendatult, sest Nokiast ei ole mõnda aega nende kasvu ohustajat
  • kui just mõni muu tootja mahakukkunud palli üles ei võta, siis jaeturule Meego-põhist telefoni ei tule
  • Meego arendus seisma ei jää ning ta leiab kindlasti kasutust IVI- ja IFE-süsteemides (IVI - autode infosüsteemid, IFE - lennureisijate meelelahutussüteemid), tahvelarvutite turul ning TV-liidestes
  • tõeliselt arendajasõbraliku ja multiplatvormse QT tulevik pole ehk nii hele, kui seni loota võis, kuid kuna QT on vaba litsentsi all, siis kui Nokia hakakb arendust pidurdama saab vajadusel projekti kahvlisse võtta

Debian Squeeze on valmis saanud

Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat töös olnud uus versioon järjenumbriga 6.0 ja koodnimega Squeeze. Nüüdsest ei saa enam ühesena kasutada Debian GNU/Linux mõistet, sest lisaks on kõrvale ilmunud Debian GNU/kFreeBSD (FreeBSD tuumaga Debiani variant). Debian toimib üheksal raudvara-platvormil.

Kes tahtis sai seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.

Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 29000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:

  • KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.4.5
  • kohendatud GNOME desktop environment 2.30
  • the Xfce 4.6
  • LXDE 0.5.0
  • X.Org 7.5
  • OpenOffice.org 3.2.1
  • GIMP 2.6.11
  • Iceweasel 3.5.16 (Mozilla Firefox)
  • Icedove 3.0.11 (Mozilla Thunderbird)
  • PostgreSQL 8.4.6
  • MySQL 5.1.49
  • Linux 2.6.32
  • Apache 2.2.16
  • Samba 3.5.6
  • Python 2.6.6, 2.5.5 and 3.1.3
  • Perl 5.10.1
  • PHP 5.3.3
  • OpenJDK 6b18
  • Tomcat 6.0.18

Debian on üks olulisemaid ja levinumaid Linuxi distributsioone, mille alusele on muu hulgas ehitatud Ubuntu (levinuim Linuxi distributsioon).

Google Chrome loobub H.264 toest HTML5-videos

Google on teatanud, et selle aasta jooksul eemaldatakse Chrome veebibrauserist HTML5 video-elemendi H.264 videokodeki tugi. Suure tõenäosusega tähendab see ka et Youtube lõpetab videote kodeerimise H.264 kodekiga ning tulevane HTML5-põhine Youtube jääb kasutama WebM-vormingut (vp8 video+vorbis audio).

Selline otsus saabki vist olema veebivideo tulevikku määravaks kaalukeeleks - patentide ja litsentsidega piiratud H.264 ei saa olema veebivideo põhivorminguks. Selle rolli täidab WebM.

Turujaotus videokodekite vahel on peale nimetatud otsuse teostamist selline:

  • Firefox - Theora ja WebM (WebM alates versioonist 4)
  • Chrome ja Chromium - Theora ja WebM
  • Opera - Theora ja WebM
  • Safari - H.264, Theora ja WebM (ehk mida iganes QT parasjagu oskab mängida)
  • Internet Explorer - H.264 (vaikimisi) ja WebM (kui kodek on paigaldatud)

Lisaks on ülioluline, et enamus olulisemaid kiibistiku- ja protsessoritootjaid on lisanud või lisamas WebM tuge oma raudvarale ning see tähendab, et tulevased meediakeskused, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid ning muud sarnased seadmed suudavad WebM videot mängida seda raudvaraliselt dekodeerides (ehk võimalikult ressursisäästlikult).

Venemaa ametiasutused võtavad kasutusele OpenDocument vormingu ja hakkavad pruukima Linuxit

Aastalõpu toimetustes jäi üles kirjutamata vahva uudis. President Putin on kirjutanud alla ukaasile, millega peavad kõik Venemaa ametiasutused 2012. aasta teises kvartalis kasutusele võtma Linuxi-põhised lauaarvutid (ülemineks uuele tarkvarala kestab 2015.aastani) ja failivorminguna pruukima vaba OpenDocument vormingut. Kui pealik otsustas siis Venemaal ilmselt nii ka tehakse.

On vast vastuolu - mittevaba Venemaa riigiasutused on muutumas vabade operatsioonisüsteemide ja vabade dokumendivormingute esikasutajaks.

Eestis jäi miljonäre vähemaks.

Rõõmsa valuutavahetuse käigus jäi vähemaks neid, kes said öelda, et neil on arvel üle miljoni rahaühiku või enam kui miljoni rahaühiku eest väärtpabereid. Eestis oli ilmselt ka 100000 kinnisvaramiljonäri (kinnisvara enam kui miljoni rahaühiku jagu). Kui miljonäri-seltskonnast on 5% alles, siis on ju hästi :-)

Head euroaega kõigile.

Leidsin mõned E621-vabad lihatooted

Ühel päeval astusin Rimisse ja vaatasin riiulist 10 juhuslikku suitsuvorsti, sinki ja keeduvorsti (i.e. 30 toodet). Neist vaid ühes (Rakvere Doktorivorst) ei leidunud E621'te. Teinekord vaatasin Selverisse ja sealt leidus "Karni Triinu viiner" ja "Oskari e-vaba lihaviiner". Kui Rakvere Doktorivorstis oli üsna pikk loetelu muid E-sid, siis mõlemad viinerid olid täitsa E-vabad. Neist kahest leidus Oskari viineris rohkem liha (76%) ja ta oli ka maitsvam.

E-riigi tiigrist pudeneb jälle karvu ehk Andmevara teenus ei toimi

Tänane Postimees (Tarbija24.ee) kirjutab et

Äriühingud saavad vabalt küsida inimeste aadresse oma kauba otsepostituseks rahvastikuregistrist kui inimene pole oma aadressi edastamist keelanud.
...
Rahvastikuregistrist andmete väljastamise alused tulevad rahvastikuregistri seadusest.
...
Juhul, kui isik ei soovi sellist otsepostitust saada, on tal õigus oma aadressandmetele juurdepääs sulgeda, selleks tuleb pöörduda registri volitatud töötleja ASi Andmevara poole.


Alustuseks ei saa ma aru sellest et kes on koostanud ja vastu võtnud seaduse, mis ei arvesta inimeste privaatsusega ning vaikimisi eeldab, et kõik tahavad rämpsposti saada. Õige oleks ju see, et vaikimisi ei väljastata mitte kellegi andmeid ja kes seda soovib peab soovist teada andma.

Mind on sellised asjatud postitused alati tüüdanud ja võtsin Andmevara telefoni ja helistasin neile. Võttis vastu sekretär, kuulas soovi ära ja suunas edasi. Suunatud kõne võttis vastu töötaja, kes ütles et see pole tema asi ja andis uue numbri. Uuel numbril ei reageerinud mitte keegi. Helistasin uuesti sekretärile. Ta oli nõus lahkelt suhtlema ja arvas et äkki on tööpäev läbi ja kõik on koju läinud (kell oli siis 16:25). Ta üritas veel kolleege otsida ja siis peale ootamist pakkus et ma helistagu esmaspäeval uuesti. Küsisin, kas Kodanikuportaalis saab vastavat keeldumistoimingut teha ning sekretär ütles ausalt et ta ei tea. Vaatasin samal ajal ka ise Kodanikuportaali ja märksõnaotsing rahvastikuregister sellist võimalust välja ei pakkunud. Küsisin sekretärilt et kas ma maksumaksjana sain ka hea teenuse ja vastust ma ei saanud.

Tegelikkus on see, et Eesti riik on selles osas seadused ülikehvalt loonud ning Andmevara selle alusel veel kehvemalt oma töö korraldanud. Ma eeldaksin sellise lihtsa toimingu teostamist mõne minutiga. Kui minu töökoht oma kliente nii kehvalt teenindaks, siis poleks meil mitte ühtegi klienti ning firma oleks ammu pankrotis.