Tihti juhtub, et keegi saadab sulle sadade megabaitide suuruse pdf-faili (minul on suurim olnud 1 TB), mis loodud trükikoja kvaliteediga. Aga sina pole trükikoda, vaid tahad lihtsalt sisu lugeda. Ghostscript tuleb appi: gs -dNOPAUSE -dBATCH -sDEVICE=pdfwrite -dCompatibilityLevel=1.4 -dPDFSETTINGS=/screen -sOutputFile=tulemus.pdf algfail.pdf
Siinjuures olulisim võti on -dPDFSettings, mille väärtused võivad olla (alates lahjemast): /screen, /ebook, /printer, /prepress (nimed räägivad enda eest).
Kirjutasime poolteist aastat tagasi WebM ja vaba veebivideo seisust ning vaatame mis on tänaseks muutunud:
Google sisuliselt lõpetas VP8 arenduse ning keskendus enam kui aasta tagasi VP9 arendusele - eesmärgiks VP8 ja H.264'ga võrreldes 2 korda väiksem ribalaius sama pildikvaliteedi juures (VP9 oleks seega võrreldav videokodek patendialuse H.265'ga)
VP9 bitivoog löödi lukku eelmise aasta jaanipäevaks ning sisuliselt samast ajast suudavad Chrome ja Chromium seda ka mängida
eelmise suve lõpuks asus Google aktiivselt Youtube videosid WebM VP9 varianti ümber kodeerima ning kõik VP8 materjal üle 360p videote eemaldati
kui kasutad youtube.com/html5 mängijat Chrome või Chromiumiga, siis esimene meediaeelistus on WebM VP9-Vorbis
sügisel 2013 lisasid nii libav (tulevases versioon 10's) kui ffmpeg (alates 2.1) VP9 toe oma teekidesse
VLC Media Player mängib VP9't alates versioonist 2.1.2
VP9 ja youtube.com/html5 jaoks vajalik minimaalne MSE tugi jõudis Firefoxi koodi jõulude eel ning on tavakasutajatele kasutatav alates versionist 28 (ilmub märtsis 2014)
konvergeerunud ja mobiilses maailmas (nutitelefonid, tahvelarvutid, nutiteleviisorid) on VP8 küll edenenud - Androidis on dekooder nõutav alates versioonist 2.3.3 ja kodeerimine alates versioonist 4.3 ja paljudesse seadmetesse on jõudnud ka raudvaraline VP8 tugi, kuid VP9 on veel liiga uus et raudvara poolel saadaval (2160p 60fps suutlik RTL sai valmis eelmise aasta lõpus), kuid tarkvaras implementeerituna mängib Androidi Chrome VP9't alates versioonist 29 ning on süsteemse teegina saadaval alates Android 4.4'st (dekodeerimine on 4.4 puhul nõutav)
Google üks plaan oli saada VP9 kiiresti levima seeläbi, et ta tehakse WebRTC üheks kohustuslikuks videokodekiks (nagu opus on üks kohustuslikke audiokodekeid), aga IETF (organisatsioon, mis WebRTC standardiseerimisega tegeleb) pole eri osapoolte vahelises võitluses suutnud videokodeki osas otsust teha
Konkurentide poolel:
on valmis saanud HVEC/H.265 videokodek 2012. aasta lõpuks (sellest ka Google kiirustamine VP9'ga) ning eelmisel aastal standardiseeritud ITU ja ISO/IEC poolt, kuid tegemist on mittevaba videokodekiga (eeldab patendinõuetega arvestamist ja litsentsitasude maksmist)
eelmise aasta jooksul on avaldatud palju erinevaid implementatsioone (sh 4K ja 8K kategooriates), kuid mingit olulist levimist tarbetehnoloogiatesse pole juhtunud
Google pole kuidagi näidanud oma eelistust HVEC/H.265 suunas - seda ei ole lisanudunud ei Androidi spetsifikatsiooni ega Youtube kasutatavate kodekite hulka ning pole võimatu, et see saab ühel hetkel kaalukeeleks turu pöördumisel VP9 suunas
enne sügisest IETF koosolekut, mis pidi otsustama WebRTC kohustusliku videokodeki tegi Cisco radikaalse avalduse, kus lubas maksta kõikide H.264/MPEG-4_AVC kasutajate litsentsitasud (MPEG-LA poolt seatud aastamakse ülempiiri tõttu see summa ei lähe väga ulmeliseks), kuid ka see plaan ei tundu olevat senist olukorda palju muutnud (Firefox lubas küll seda võimalust kasutada)
Samal ajal kui ISO/IEC MPEG ja ITU-T VCEG on üritanud tulevikuks läbi suruda HVEC/H.265 videokodekit ning Google ajanud oma vaba VP9 kodeki liini on Xiph (Vorbise ja Theora arendaja ning Opuse üks arendaja) ja Mozilla Foundation (Firefoxi arendaja) võtnud hoopis teise suuna:
Xiph'i poolt teoreetiliselt välja pakutud ülejärgmise põlvkonna videokodeki Daala arendus on suure hooga käima lükatud
eesmärgiks sama pildikvaliteedi juures väiksem ribalaius, kui tänaste moodsate videokodekite HVEC ja VP9 puhul
kui algoritmi mõttes on kõik senised MPEG-1, MPEG-2, MPEG-5, HVEC ning VP6, Theora, VP8, VP9 väga sarnased ning lähtuvad "teeme pildi ruutudeks ja siis üritame seda optimeerida" loogikast (ja on seetõttu patentide mõttes suur miiniväli), siis Daala aluseks on signaalitöötluse "lapped transform" lähenemine, mida on sama seltskond edukalt kasutanud nii Vorbis kui Opus audiokodekite juures - ei imestaks, kui selle arenduse esimesi beeta-tulemusi näeme juba sellel aastal
Tänasest on Jolla telefonid klientide kasutuses. Helsingis õhtul kell 1900 algaval üritusel saavad esimesed 450 varast tellijat oma uued telefonid välja osta ning ülejäänud eeltellijatele hakatakse telefone saatma lähipäevadel.
Kui keegi veel ei tea, siis Jolla on Soome mobiiltelefonitootja, kes valmistab operatsioonisüsteemil Sailfish toimivaid telefone. Telefonid sobivad nii neile, kes Andioidi ja Apple iOS'i välimusest ja liidesest on tüdinenud või hindavad Sailfishi platvormiga kaasnevat vabadust, privaatsust ja lõputut häkkimisvõimalust.
Eesti riigi taastamise aegu olid meil suured eesmärgid (stabiilne majandus, EL ja NATO liikmelisus) ning siis võis ju tunduda poliitiliste jõudude mittekillustamine hea idee ning seega 5% valimiskünnise kasutamine ja häälte ümberjagamine mõistlik kompromiss.
Tänaseks aga on need eesmärgid ammu täidetud ning meie riigi ainsaks sisuliseks eemärgiks on Eesti keele, rahva ja kulutuuri säilimine. Ning see eeldab muu hulgas senisest proportsionaalsemat esindatust nii Riigikogus kui kohalike omavalitsuste volikogudes. Seega on käes aeg loobuda 5% valimiskünnisest ja häälte ümberjagamisest ja muuta valmissüsteem lihtsaks - mandaadi saab see, kes iganes saab üksinda või nimekirjaga kvoodi täis.
Loomulikult vastaks me põhiseaduses sõnastatud võrdsuse printsiibile ka see, kui Tallinna valimisringkonnad poleks moodustatud linnaosade alusel, vaid valijaskonna alusel ning kõikides valimisringkondades oleks sama arv valijaid (näiteks saja valija täpsusega).
Ja kui parteide poliitiline masinavärk neid lihtsaid ideesid Riigikogus menetleda ei taha, siis oleks põhjust tõsisemaks rahva-algatuseks.
Hommikused uudised üllatasid meeldivalt. Postimehe tänaseid uudiseid lugedes selgus et Riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula on väitnud, et vabale tarkvarale üleminek on pikas perspektiivis säästlikum lahendus. Loomulikult on see õige. Lisaksin juurde ka, et ka turvalisem lahendus ning vabade dokumendivormingute kasutamist edendav lahendus.
Ise olen selle otsuse teinud enam kui viis aastat tagasi - nii minu kodused kui tööarvutid (+ mõned sugulaste arvutid) on kõik Linuxid. Ja see on teinud arvutite haldamise ning muu sellega seotud ainult lihtsamaks - rohkem aega on jäänud sisulise töö jaoks.
Eile toimus Jolla esimese telefoni esitlus. Infot pole küll liiga palju, kuid tundub, et tegemist on asjaliku raudvaraga, hea graafilise liidesega, väga vaba tarkvaraplatvormiga. Hind on 399 eurot. Saadaval alles selle aasta viimases veerandis. Aga huvilistel tasub vist tellida.
Erinevalt hiljutisest Geeksphone Firefox OS turuletulekukesest, ei kukkunud Jolla veebisait kummuli.
Nokia avaldas täna oma Asha pea-aegu-nuti-telefonde OS'i uue graafilise liidese, mis hämmastaval kombel laenab välimuse ja loogika hiljuti lõpetatud Meego'lt - saame näha, kas see on Nokia poolt tõsine katse leida hästimüüvat alternatiivi kehvade tulemustega Lumia (Windows Phone) telefonide kõrvale
Firefox OS'iga esimesed kaks mobiiltelefoni müüdi läbi tundidega, aga nüüd on uus partii Geeksphone poes müügil
suurootjate Firefox OS'iga telefonid ilmuvad juba suve alguses
Tizen OS'iga Samsungi telefonid ilmuvad sügise alguses
Jolla esimene telefon Sailfish OS'iga ilmub lähinädalatel
Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat ja kolm kuud töös olnud uus versioon järjenumbriga 7.0 ja koodnimega Wheezy. Viimane Debian toimib ametlikult üheksal raudvara-platvormil, mille hulgas leidub sobilikke nii taskuseadmetele kui supearvutitele ning igasugustele nende vahele jäävate arvutitele. Uue funktsionaalsusena on mitme arhitektuuri tugi samal arvutil.
Kes tahtis sai ka seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.
Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 36000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:
KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.8.4
GNOME desktop environment 3.4
the Xfce 4.8
LXDE 0.5.5
X.Org 7.7
LibreOffice 3.5.4
GIMP 2.8.2
Iceweasel 10 (Mozilla Firefox)
Icedove 10 (Mozilla Thunderbird)
Chromium 26
PostgreSQL 9.1
MySQL 5.5.30
Linux 3.2
Apache 2.2.22
Samba 3.6.6
Python 2.7.3 ja 3.2.3
Perl 5.14.2
PHP 5.4.4
OpenJDK 6b27 ja 7u3
GNU Compiler Collection 4.7.2
Järgmise Debiani koodnimi on ka paar kuud juba teada ning selleks sai Jessie.
Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon (õigemini 2 eri mudelit) on tänasest tootja veebipoes müügis. Esialgne huvi tundub olema piisavalt suur ning teatega "Link to database cannot be established: SQLSTATE[42000] [1203] User xxxx already has more than 'max_user_connections' active connections" sait on sisuliselt kummuli (täpsemalt öeldes tekib viga tellimuse vormistamise hetkel), aga küll nad asja korda saavad.
Suurte tegijate nagu Sony, ZTE ja Alcatel telefonid saavad olema müügis paari kuu pärast. Aeg näitab, kas Firefox OS ja muud sel aastal ilmuvad uued mobiiltelefonidele mõeldud operatsioonisüsteemid (Tizen, Sailfish ja Ubuntu Mobile) saavad olema edukad. Loodetavasti saavad ning kui mitte kõik siis vähemalt mõni neist.
Kohe eilsele Mozilla Servo uudisele järgi on Google teatanud, et lööb oma brauserite (Chromium ja Chrome) renderdusmootorite arenduse lahku Webkit-ist ning koondab selle nime Blink all uueks projektiks. Peapõhjuseks on Webkiti mittesobivus Chromiumi mitmikprotsessi-põhise arhitektuuriga. Lisaks Chromiumile saab Blinki kasutajaks ka Opera ning kindlasti ka Androidi projekt.
Erinevalt Mozilla Servo'st, mis on nullist tehtud arendus, on Blink siiski senise Webkiti projekti haru ja suuri muutusi kasutajad niipea märkama ei hakka. Kindlasti võime eeldada et ka Webkiti asendajad (Apple, Blackberry, Nokia) kasutavad võimalust ning liigendavad ka Webkiti koodi tõhusamaks.
Loomulikult jäävad nii Servo, Blink kui Webkit vaba tarkvara põhimõtteid järgivateks projektideks ning kõik huvilised saavad koodi uurida ning arenduses kaasa lüüa.