Skip to content

Nutitelefonide operatsioonisüsteemid aastal 2013 - täiendus 1

Paar kuud tagasi kirjutasin nutitelefonide operatsioonisüsteemidest sel aastal. Nüüd on erinevaid teemakohaseid uudiseid:

  • Nokia avaldas täna oma Asha pea-aegu-nuti-telefonde OS'i uue graafilise liidese, mis hämmastaval kombel laenab välimuse ja loogika hiljuti lõpetatud Meego'lt - saame näha, kas see on Nokia poolt tõsine katse leida hästimüüvat alternatiivi kehvade tulemustega Lumia (Windows Phone) telefonide kõrvale
  • Firefox OS'iga esimesed kaks mobiiltelefoni müüdi läbi tundidega, aga nüüd on uus partii Geeksphone poes müügil
  • suurootjate Firefox OS'iga telefonid ilmuvad juba suve alguses
  • Tizen OS'iga Samsungi telefonid ilmuvad sügise alguses
  • Jolla esimene telefon Sailfish OS'iga ilmub lähinädalatel

Debian Wheezy on valmis saanud

Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat ja kolm kuud töös olnud uus versioon järjenumbriga 7.0 ja koodnimega Wheezy. Viimane Debian toimib ametlikult üheksal raudvara-platvormil, mille hulgas leidub sobilikke nii taskuseadmetele kui supearvutitele ning igasugustele nende vahele jäävate arvutitele. Uue funktsionaalsusena on mitme arhitektuuri tugi samal arvutil.

Kes tahtis sai ka seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.

Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 36000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:

KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.8.4
GNOME desktop environment 3.4
the Xfce 4.8
LXDE 0.5.5
X.Org 7.7
LibreOffice 3.5.4
GIMP 2.8.2
Iceweasel 10 (Mozilla Firefox)
Icedove 10 (Mozilla Thunderbird)
Chromium 26
PostgreSQL 9.1
MySQL 5.5.30
Linux 3.2
Apache 2.2.22
Samba 3.6.6
Python 2.7.3 ja 3.2.3
Perl 5.14.2
PHP 5.4.4
OpenJDK 6b27 ja 7u3
GNU Compiler Collection 4.7.2

Järgmise Debiani koodnimi on ka paar kuud juba teada ning selleks sai Jessie.

Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon on müügis

Geekphone tehtud esimene Firefox OS-iga telefon (õigemini 2 eri mudelit) on tänasest tootja veebipoes müügis. Esialgne huvi tundub olema piisavalt suur ning teatega "Link to database cannot be established: SQLSTATE[42000] [1203] User xxxx already has more than 'max_user_connections' active connections" sait on sisuliselt kummuli (täpsemalt öeldes tekib viga tellimuse vormistamise hetkel), aga küll nad asja korda saavad.

Suurte tegijate nagu Sony, ZTE ja Alcatel telefonid saavad olema müügis paari kuu pärast. Aeg näitab, kas Firefox OS ja muud sel aastal ilmuvad uued mobiiltelefonidele mõeldud operatsioonisüsteemid (Tizen, Sailfish ja Ubuntu Mobile) saavad olema edukad. Loodetavasti saavad ning kui mitte kõik siis vähemalt mõni neist.

Google teeb oma renderdusmootori

Kohe eilsele Mozilla Servo uudisele järgi on Google teatanud, et lööb oma brauserite (Chromium ja Chrome) renderdusmootorite arenduse lahku Webkit-ist ning koondab selle nime Blink all uueks projektiks. Peapõhjuseks on Webkiti mittesobivus Chromiumi mitmikprotsessi-põhise arhitektuuriga. Lisaks Chromiumile saab Blinki kasutajaks ka Opera ning kindlasti ka Androidi projekt.

Erinevalt Mozilla Servo'st, mis on nullist tehtud arendus, on Blink siiski senise Webkiti projekti haru ja suuri muutusi kasutajad niipea märkama ei hakka. Kindlasti võime eeldada et ka Webkiti asendajad (Apple, Blackberry, Nokia) kasutavad võimalust ning liigendavad ka Webkiti koodi tõhusamaks.

Loomulikult jäävad nii Servo, Blink kui Webkit vaba tarkvara põhimõtteid järgivateks projektideks ning kõik huvilised saavad koodi uurida ning arenduses kaasa lüüa.

Konverteerime kataloogitäie pilte ühest vormingust teise

Sul on näiteks kataloogitäis bmp-faile, mis võtavad asjatult palju ruumi ja neid ei saa veebibrauseriga vaadata. Selline lihtne toiming aitab (kui sul on muud vormingud, siis tee vajalikud asendused ning ära unusta tõstutundlikkust ja loomulikult convert käsule vajalikke võtmeid juurde lisada).

for midagi in *.BMP; do
convert ./"$midagi" ./"${midagi%.BMP}.jpg"
done

Kui convert käsk midagi huvitavat ei tee, siis on ehk imagemagick puudu (või otsiteest väljas) ja "aptitude install imagemagick" lahendab olukorra (midagi sama on ka rpm-distrote jaoks ning leidub ka installikas maci ja windowsi jaoks). Siin on soovitus meelega convert, mitte mogrify käsu kohta (esimene jätab vaikimisi vanad failid alles, teine mitte).

Mozillal uus brauser plaanis

Mozilla üllatas täna täiega, aga siiski mitte brauseriga. Selgub et mõnda aega on koos Samsungiga arendatud uut Servo renderdusmootorit veebibrauserite jaoks (renderdusmootor on brauseri süda, mis serverilt saadud html, css, jne koodi tegelikuks veebileheks kuvab). Loomulikult on esmalt eesmärkideks tõhus, turvaline ja kaasaegne renderdusmootor Androidi-põhistele seadmetele ARM-protsessoritel. Kuid mitte miski ei välista kasutust muudel platvormidel.

Tõeliselt huvitav. Samal ajal kui Opera loobub oma renderdusmootori loomisest ja Webkiti-põhised tooted kipuvad natuke eest ära jooksma ei ole Mozilla maganud ja on edukat tulevikku plaaninud. Aeg näitab kas tegemist saab olema Nokia Webkit2-tüüpi katsetusega või pikema eduloo algusega.

Tallink Takso - rahvuslik taksofirma

Täna on teadagi Priiuse põlistumise päev ja hommikul oli tore kodumajast välja astuda ning näha kuidas trikoloor lehvib. Üle linna muidugi nii kena pilt ei avanenud - nii Tallinna linn kui enamus majaomanikke olid sujuvalt tänase päeva mõtte ära unustanud. Küll aga rõõmustas silma Tallink Takso, kelle kõikidel autodel lehvisid uhkelt kaks trikoloori. Äge, nüüd on rahvusliku lennufirma kõrval ka rahvuslik taksofirma.

Kes ei teadnud, siis täna oli ka Dokumendivabaduse päev - päev millal rõhutakse avatud ja vabade andmevormingute kasutamise vajadust nii internetis kui dokumendihalduses. Näiteks kõik on ju teadlikud, et Youtube videote vaatamiseks pole flashi vaja.

Maailma arvutiturg 2012. aastal... ja Eesti elu

Eelmise aasta arvutiturg mõõdetuna uute seadmete müügis oli radikaalselt teistsugune, kui me veel paar-kolm aastat tagasi harjusime nägema:

  • nutitelefonid 700 miljonit seadet (75% Android, 18% iOs, 7% muud)
  • tahvelarvutid 150 miljonit seadet (49% Android, 49% iOS, 1% muud)
  • laua-arvuti ja sülearvutid 350 miljonit seadet (80% Windows, 19% OS X, 1% Linuxilised)

See tähendab, et kokku müüdi 1,2 miljardit uut arvutit ning neist vaid 23% olid Windowsiga.

Ja nüüd vaatame Eesti riigi rahulikku magamist turu täielikul muutumisel. Kus on riigi ja omavalitsuste saidid väikse ekraaniga seadmetele? Kus on lahendused ID-tuvastuseks mobiilses maailmas (eraalgatuslik Mobiil-ID ei tule arvesse ja SMS'i põhised rakendused ka mitte)? Kus on täielik loobumine Microsofti andmevormingutest ja ainult vabade ja avatud standardite ja vormingute kasutamine?

Vastus on lihtne - mitte kusagil. Maksumaksjana tekib mõnikord tunne miks me magavatele ametnikele palka maksame.

Kas arvuti protsessor saab hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga?

Uute ja vanade arvutite installimisel selline küsimus ju ikka tekib. Inteli ja AMD tavakasutuse protsessorite puhul on Linuxis vastus ka lihtne. Valikuid on õigemini mitu. Käsurealt (ei pea olema ruudu õigustes) anna selline käsk:
lscpu
mille vastuses arhitektuur näitab missugune süsteem on hetkel kasutusel (i686 on 32-bitine ja x86_64 64-bitine) ning op-mode näitab mida ta suudab.
Või selline käsk:
cat /proc/cpuinfo
mille vastuse flags-real pead leidma lm-märke selleks, et protsessor saaks hakkama 64-bitise operatsioonisüsteemiga.

Windowsi kohta ei oska öelda, aga selline levinud tarvik nagu CPU-Z peaks asjakohast teavet ikka kuvama. ARM-protsessorite puhul on aga 64-bitilisus alles oma tee alguses ja oskan kommenteerida, kui sellist kivi mõnes arvutis näen. Kõige muuga (SPARC, MIPS, jne) tavakasutaja aga ilmselt kokku puutu.

Opera loobub oma renderdusmootorist ja hakkab kasutama Webkit-i

Kuu jagu päevi tagasi teatas brauserivalmistaja Opera, et loobub oma brauseri mobiiltelefonide ja tahvelarvutite versioonis oma renderdusmootori Presto kasutamisest. Eks see põhjus oli lihtne kah - Apple iOS+Android moodustavad absoluutse enamuse uutest müüdavatest seadmetest (ja märgatava osa kõikidest kasutuses olevatest seadmetest) ning seal on WebKit ja V8 süsteemsete teekidena olemas (ja lisaks iOS-i puhul ei tohi muud kasutada). Eks ta siis oli paratamatu käik.

Eile selgus, et see plaan puudutab tegelikult ka laua- ja sülearvutite Opera versioone. Mobiilivarianti näevad huvilised juba kuu lõpus Barcelonas MWC'l. Teine variant ilmub aasta jooksul.

Mis muutub? Kasutajate jaoks pigem läheb läheb paljude saitidega majandamine paremaks ja kiiremaks. Veebiarendajad ei pea enam ühe brauseri kiiksudega arvestama. Aga kaob ka killuke veebiajalugu. Ning Opera loobub sellest mis tema põhitoodet konkurentidest eristab ning kaotab suutlikkuse üksi oma tootearendust suunata (WebKit-i projekti tulevikku määravad Apple ja Google).

Mis brauserid veel kasutavad WebKit renderdusmootorit (ja tihti ka V8 mootorit javascripti jaoks)? Loomulikult Google Chrome ja Crhromium. Aga ka Andrioidi, BlackBerry ja Symbiani S60 brauserid mobiilsetes arvutites ja rekonq, Midori, Epiphany (uue nimega Web), Safari, OmniWeb, iCab muudes arvutites.