Skip to content

WebM - vaba veebivideo kaks aastat hiljem

Kaks aastat tagasi avaldas Google VP8 kodeki vaba tarkvara litsentsi all ning pani aluse WebM projektile. Aasta tagasi lubas Google oma Chrome veebibrauserist eemaldada H.264 toe. Suure hooga asus Google ka kõiki Youtube videosid WebM vormingusse kodeerima. Vaba ja avatud veebivideo tulevik tundus helge.

Mis on muutunud kahe viimase aastaga?

  • H.264 on siiani Google Chrome's alles
  • Firefox, kes seni on rangelt vabade kodekite joont ajanud ning vaid Theora ja Webm kodeerimist pakkunud on lubanud lähiajal võimaldada mis iganes kodekite kasutamist, mida operatsioonisüsteem toetab (arvestades et H.264 on automaatselt kaasas Windows 7'ga oleks tegemist märgatava võiduga selle kodeki pooldajatele)
  • senini puudub raudvaraline dekoodeerimine tarbeelektroonikas (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, jne) - Google küll õnneks on kahe aasta jooksul sellega kõvasti tööd teinud ning WebM-toega kivid leiduvad nii mõnelgi silikooniarendajal (Rockchip, Huawei, ST-Ericsson) ja küllap pole tegelikud seadmed ka enam kaugel
  • libvpx (levinuim WebM kodeki tarkvaraline implementatsioon) on arenduses jõudnud versioonini 1.1, kuid reaalajas koderimine vajab rajumapoolset raudvara - viimati libav'ga katsetades FullHD 25 fps kodeerimine toimis Inteli i7-2600 protsessoriga vaid siis kui kõik 8 lõime olid kasutusel
  • Youtube kõik materjalid pole siiani WebM vormingus saadaval - seda on kerge testida, kui keerad oma Firefoxil või Operal flashi kinni, sätid siit www.youtube.com/html5 html5 video aktiivseks ning üritad oma lemmikvodeosid või viimast moodsat kraami vaadata
  • kui muud veebivideot pakkuvad saidid loovad flashi kõrvale alternatiivi, siis on see pigem H.264, kui WebM (sh. Eestis)
  • alates versioonist 2.3.3 mängib Android tarkvaraliselt WebM-faile (praeguse Androidi ostutempoga on see 900000 uut seadet päevas)

Debian Wheezy: Apt arvab, et vaadata tuleb suures koguses tõlkeid

Kes on puhtalt lehelt hiljuti Debian Wheezy'it paigaldanud, siis on kindlasti märganud, et apt-get või aptitude üritab sikutada pakkide loendit keelte kohta mida enda teada masinas pole. Lugedes Debiani vastavat veakirjeldust selgub, et polegi viga vaid funktsionaalsus.

Nojah. Õnneks saab apt'i tavapärasesse olekusse kergesti:

apt-get update -o Acquire::Languages=none
apt-get update

Kus on veebibrauser Chromium kompileerituna?

Googlele vist väga ei meeldi, kui keegi kasutab Chrome asemel Chromiumi. Igal juhul google otsing "chromium nightly build" viitab juba enam kui aasta aega valesse kohta. Õige koht kipub mõnikord muutuma ning hetkel leidub kõik vajalik siin: chromium nightly builds.

Kes veel ei tea, siis väga hea brauser Google Chrome põhineb vaba tarkvara projektil Chromium ning ainus oluline vahe on see, et Chromiumis on puudu kõik see liigne kasutaja tegevuse jälgimine, mis Google Chrome's leidub.

Briefly in english: nightly builds for chromium browser are here.

Internetivabaduse teesidest võiks saada Eesti Vabariigi põhiseaduse 16. peatükk

Internetivabaduse teesid (algne variant) kirjeldavad nii mõndagi, mis Eesti Vabariigi Riigikogul ja Valitsusel kipuvad pidevalt meelest minema. Tegelikult on nad väärt seda, et lisada piltlikult öeldes Eesti Vabariigi põhiseadusesse 16. peatükk. Praktikas tähendaks see mõnede paragrahvide ümbersõnastamist interneti kontekstiga arvestades ning katmata teeside kohta uute paragrahvide lisamist sobivatesse peatükkidesse. Lõpptulemusena oleksid teeside kõik 13 punkti meie põhiseadusega vaieldamatult kaetud.

Nii lihtne see ongi.

Andrus Ansip lõikas Reformierakonna ära oma noortest valijatest

Andrus Ansip teatas eile Riigikogus, et ACTA on õige selle üle muretsema ei pea. Seega peab peaminister õigeks, et ilma kohtu otsuseta võivad eraõiguslikud organisatsioonid meie tegevust internetis jälgida. Sellega lõikas peaminister Reformierakonna sujuvalt ära suure osa oma noortest valijatest. Internetivabadust oluliseks pidajad sellist rumalust järgmisteks valimisteks juba ei unusta.

Lõunamaal siiski tasub napsu võtta

On laialt levinud arvamus, et enamusel lõunamaadel tasub kõhuvaevuste ennetamiseks natuke napsu võtta. Käisin mõni aeg tagasi reisimeditsiiniga tegeleva arsti juures ning rahvatarkus sai ka kinnituse. Doktori sõnad olid: "Meie arstidena ei soovita teil alkoholi tarbida, kuid lõunamaal võite te nii mõnestki kõhuhädast pääseda, kui 5 minutit enne iga söögikorda joote väikese topsi kanget alkoholi ning see pole abstraktne väide, vaid konkreetsel biokeemilistel protsessidel põhiev põhinev fakt."

Sedasi siis. Vaadake siis et te napsusena autoga ei sõida ega ujuma trügi ning väldite vales linnaosas uitamist.

Sinu veebibrauser on oluline

Selge see, et Sinu veebibrauser on oluline.

Microsofti eestvedamisel on tehtud veebisait yourbrowsermatters.org, mis sujuvalt tõestab, et vaid Internet Exploreri versioon 9 on turvaline (skoor 4) ning konkurendid on poole ohtlikumad (Firefox 7 - tulemus 2 ja Chromium 14 - tulemus 2,5) ning Google Chrome 16 ja Opera ei tule üldse arvesse (tulemus puudub).

Kui vaatame testide sisu, siis minu Linuxiline Chrome saab punkte selle eest et toetab Windowsi funktsioonaalsust (Does the browser process utilize Windows Protected Mode or implement a similar mechanism such that browser processes cannot modify parts of the system that it doesn’t have access to? Does the browser benefit from Windows Operating System features that protect against arbitrary data execution? Does the browser benefit from Windows Operating System features that randomize the memory layout to make it harder for attackers to find their target?). Aga see pole ju reaalne! Osa nimetatud funktsionaalsust nagu näiteks ASLR on Linuxi kernelis olnud olemas paar aastat enne Windowsi, kuid vaevalt test seda otseselt kontrollib.

Sait töötab nii, et brauserite tunnus-sõned (user-agent string) ja nende suutlikkus on ette ära seadistatud ning tegelikult mitte ühtegi testi ei tehta - seda on kerge proovida kui Operas määrata brauseri tunnuseks "Mask as Internet Explorer" ja kohe on täispunktid olemas.

Tegemist on tavalise hämamisega ning faktide sobival kujul esitamisega. Ma ei imestaks kui Firefoxi, Chrome ja Opera arendajad teevad kohe veebisaidi, mis vastupidist tõestab.

Meego + LiMo + SLP - Qt + HTML5 = Tizen

Linuxi-põhiseid mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme on aja jooksul tehtud mitu. Ei Nokia Maemo ega Inteli Moblin ei löönud läbi. Intel ja Nokia tegid seepeale neist kahest Meego. Lisaks on siiani olemas operaatorite veetav LiMo, mille põhjaks on Samsung Linux Platform (SLP).

Selle aasta alguses loobus Nokia Meegost ja Intel mõtisklema kuidas edasi minna. See tee on nüüd leitud - täna kuulutati välja uus mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi arendusprojekt Tizen, mille eestvedajateks on Intel ja Samsung ning kuhu kaasatakse Meego ja LiMo projektidest see, mis vaja.

Meego poolelt ohverdatakse Qt ning Tizen keskendub HTML5+Javascript stiils rakendustele (à la WebOS), kuid ühele hetkel lisandub ka oma raamistik (native API). Tizen'i arendus saab toimuma Linux Foundation'i sildi all ning tavapärast vaba tarkvara arendusmudelit järgides. Kogu pinu (stack) saab olema ka vaba tarkvara. Esimene toimiv versioon võiks ilmuda juba kuue kuu pärast. Mis Samsungi puudutab, siis tõenäoliselt loobub ta Bada'st ja jääb kasutama selle asemel Tizen'it. Viimaseks piisaks kuidas Intel Samsungi nõusse sai oli ilmselt Google Motorola-ost.

Meego oli mõeldud kasutuseks mitte ainult mobiiltelefonides, vaid ka autode infosüsteemides, televiisorites, tahvelarvutites ja mujal. Sama loogika jätkub ka Tizeni juures. Ilmselgelt on tekkiva muutuse üle õnnetud GENIVI-ühenduse liikmed - nende arendatav Meego IVI UX oli oma arenduses üsna kaugele jõudnud.

Kas pidevalt suureneva loendi endiste ja ebaõnnestunud Linuxi-põhiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemide pidev liitmine aina uuteks projektideks ka lõpuks turul toimiva tulemuse annab - seda näitab aeg. Visiooniks on ees ju olemas selle aasta uute nutitelefonide müügi turuliider Android - kah Linuxi-põhine ja suures osas vaba tarkvara.

Mis masinad on minu võrgus hetkel töös

Tihti on vaja leida arvutite või muude seadmete ip-aadresse, mis töötavad parasjagu minu võrgus. Võiks ju kirjutada kestaskripti, mis ketrab ping-käsu tsüklis läbi, kuid palju lihtsam on hoopis nmap-i kasutamine.

nmap -n -sP 192.168.10.0/24

Antud juhul skaneerime nmap'iga läbi kogu 192.168.10.0-192.168.10.255 võrgu. Loomulikult võid CIDR'it muutes võrku suuremaks või väiksemaks teha või märkida mõne muud võrgu, mida parasjagu vaja.