Miks kasutab maksumaksjate rahast ülal peetav Eesti Raadio saadete veebipõhiseks edastamiseks mittestandardseid ja kinniseid lahendusi (eeldavad arvutis RealPlayer'i või Windows Media Player'i olemasolu ning üldjuhul ei ole kasutatavad mujal kui Windows operatsioonisüsteemides).
Samal ajal on suurematel konkurentidel nagu Trio LSL (Kuku Raadio, Raadio Uuno, Raadio Elmar) ja Sky Media (Raadio 3, Sky Plus, Energy FM, Sky Radio, Russkoje Radio) on olemas ka vabavaralised ja avatud lahendused (nt Ogg Vorbis põhine striiming). Sellisel juhul ei ole netipõhine kuulajaskond seotud ühe arvutiplatvormiga ning mõne kindla meediatarkvaraga (Ogg Vorbis striimingut suudavad mängida kümned eri meediamängijad, mis on tasuta saadaval Windows, Mac, Linux ja muudes keskkondades).
Ei saa ka märkimata jätta et vastavad vabavaralised serverpoolsed lahendused on töökindlad ja tasuta saadaval (Icecast, Shoutcast, jne) ning kodekite kasutamisel puuduvad litsentsitasud (Ogg Vorbis).
Maksumaksja raha eest teenuse pakkumisel eeldaks ikka maksimaalset avatust.
Kui teil eespool näidatud veebiraadiote mängimiseks arvutis tarkvara puudub, siis saate näiteks kasutada vabavaralist ning paljudes operatsioonisüsteemides toimivat VLC Media Player'it või Windows'is töötavat Winamp'i.
Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.
Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.
Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:
mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
millel puuduvad litsentsinõuded
Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:
andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks
Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.
Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).
Firefoxi arendaja Chris Double on nüüd välja pannud SVG+Theora demo, kuidas Firefox'i arendusvariant renderdab SVG's tehtud lehte ning dekodeerib Ogg Theora videot ning võimaldab samal ajal nende videofailidega üsna suvaliselt ringi käia.
Vägagi vahva tulemus ning nii vaadates võiks öelda et milleks meile veebivideo mängimiseks kümned brauseripluginad, flash, java ja silver-mis-iganes-ta-oli, kui sama asja suudab veebibrauser ise ära teha. Praeguse sisuga tundub, et Mozilla Foundation ja Opera kavatsevad selle video-elemendi parsimise väga kiiresti juurutada (alates Firefox 3.0 ja Opera 9.5 versioonidest). Eks näis mida Microsoft oma IE osas siis ette võtab.
Kuna Ogg-konteineris Theora videokodek vaikimisi käib koos Vorbis audiokodekiga, siis lisaks tähendaks selline lahendus ka et nendesse baruseritesse lisanduks ka Vorbis'e dekodeerimise võimalus... koos sellest tulenevate rakendustega.
Singapore Airlines (SQ) alustab esimese lennufirmana Airbus A380 lende ning neist esimene toimub 25.10.2007 Singapur-Sydney liinil ning selle ja järgneva tagasilennu piletid on SQ pannud eBay oksjonile.
Kui vaadata hetkel kuvatavat infot, siis ühe suuna pakkumised algavad turistiklassi 3,80 USD piletitest kuni 11000,00 USD maksva sviidi piletiteni ning vahepeale jäävad ka kuni 10100,00 USD maksvad äriklassi piletid. Missugusteks hinnad oksjonil lõpuks kujunevad selgub loetud päevade jooksul. Kõik kogutud raha läheb heategevuseks.
Ahhh jaa ... nagu panite tähele siis esimese klassi asemel on hotellidest tuttav sviit Päris tegelikult ei ole ka - kui tegemist on senise SkySuite nimelise tootega, siis on see siiski veel lihtsalt üks väga korralik esimese klassi tool koos vastava teenindusega. Aga mine tea mida nad A380 jaoks on välja mõelnud.
05.09.2007 Täiendus
eBay pakkumise süsteem on kuidagi imelik - neid odavamaid 3,80 USD hindu küll eBay loendis küll kuvatakse, kuid tihti nendele tegelikult pakkumisi teha ei saa. Hetkel vaadates oli soodsaim hind millele reaalselt sai oma pakkumist esitada 10.50 USD.
Mul on Vormsil vaja netiühendust. Seni oli abiks GPRS, aga see teadagi on hullult aeglasevõitu (minu kasutataval operaatoril pole seal EDGE võimalust).
Seega valikud on:
jääda GPRS'i juurde - turu parim pakkumine hinnaga alates 99 kr/kuus hind on vägagi mõistlik, kuid kiirus lootusetu
küsida Elionilt mõnda traadipõhist ühendust (ADSL) - sain vastuseks et teie külla vabu paare pole ning uusi ei panda
Levira või Elioni WiMax - sain vastuseks et peate enda juurde tohutu väliantenni üles panema ning siis ka ei tea kui hästi see toimib
Vormsi valla poolt hallatav küla-wifi - sain valla-ametnikult selle kohta andekaid vastuseid nagu "see on vaid teie arvamus et praegune tugijaama asukoht küla servas ja nõlva all vallavanema maja peal pole mõistlik" ning "ega te ometi ei arva et vald tuleb teie ja teiste küla keskel asuvate majade jaoks wifi leviala parandama" ning "teie arvutis wifi ühendus ei saagi toimida kuna teil on nimeserverid seadistamata" ning loomulikult jäi edasine asjaajamine katki
Televõrkude Kõu - tundus eelinfo põhjal kõikidele eelmistele mõistliku alternatiivina ning otsustasin seda proovida
Senised kogemused Kõu'ga:
kasutan Accesteli välist CDMA-modemit
vahemaa Haapsalu mastist meie majani on linnulennult 19 kilomeetrit ning põhimõtteliselt toimib ühendus juba maja esimesel korrusel (välja tugevus üldjuhul punane ning ühendus latentne ning mõnikord katkendlik)
loomulikult paraneb levi ning ühenduse kvaliteet oluliselt pannes modemi teisele korrusele (välja tugevuse näitaja on oranž)
oluliselt paraneb ühenduse kvaliteet kui kasutada vanast veneaegsest telekaantennist tehtud lisaantenni; et seda modemiga ühendada selleks võtsin modemi ja antenni kaasa, astusin sisse Tallinnas asuvasse Oomipoodi ning mulle otsiti välja kolm vajalikku vahejuppi
ühenduse kiirus võrgust on tavaliselt 200 kbit/s ning heal juhul kuni 400 kbit/s; olen sama modemit ka Tallinnas ja mitmes kohas Harjumaal kasutanud ning siis on kiirused rahulikult ulatunud kuni 1Mbit/s
ühenduse kiirus võrgu suunas on lootusetu ja igasugune materjalide üles laadimine võtab aega
keskmine ping'i aeg põhiliste eesti serveriteni on 150 ms ning see on paljuvõitu
pruukides välist antenni muutub ka ssh ja mstsc/rdp kasutamine talutavaks
Kõu's on hetkel võimalik kasutada ainult väliseid dünaamilisi ip-aadresse Televõrgu 77.233.64.0 - 77.233.79.255 netblock'ist ning nende lease-time tundub olema lühikesevõitu
olen ka paar korda helistanud Kõu kasutajatoe telefonil ning nende tegutsemine on olnud asjalik - mulle pole aetud suvalist "kas te oma arvutile restarti tegite" juttu vaid on suudetud alati öelda mis olukord on võrgus olnud (seda just siis kui juuli alguses oli paras pusa ühendustega) ning vastatud minu konkreetsetele küsimustele
Meie pere läks eile oma metsa marju korjama. Kohale jõudes oli metsa veerel väike veoauto, kus peal hulk väikeseid kuuskesid ning terve hulk veel auto kõrval ootamas. Samas kõrval oli üks naaberküla mees ning küsimuse peale mida ta siin teeb saime vastuseks et "korjan oma heki jaoks kuuseistikuid" ning meie väite peale et see on eramaa saime vastuseks et "kust kohast mina pidin seda teadma" (olles paari meetri kaugusel piirikupitsast).
Kordaks siinkohal üle mitmeid põhitõed:
sisuliselt kõik maad kuuluvad kellelegi (on see siis eraomanik, omavalitsus või riik)
meil kehtiv traditsiooniline igameheõigus ning selle üleskirjutus seadustes lubab teise omaniku tarastamata maal viibida päikesetõusust päikeseloojanguni
sellisel maal võib näiteks korjata marju ja seeni
sellisel maal ei tohi telkida, istikuid korjata ega puid langetada
Päris tegelikult ei ole ka - kui tegemist on senise SkySuite nimelise tootega, siis on see siiski veel lihtsalt üks väga korralik esimese klassi tool koos vastava teenindusega. Aga mine tea mida nad A380 jaoks on välja mõelnud.