Skip to content

Leidsin mõned E621-vabad lihatooted

Ühel päeval astusin Rimisse ja vaatasin riiulist 10 juhuslikku suitsuvorsti, sinki ja keeduvorsti (i.e. 30 toodet). Neist vaid ühes (Rakvere Doktorivorst) ei leidunud E621'te. Teinekord vaatasin Selverisse ja sealt leidus "Karni Triinu viiner" ja "Oskari e-vaba lihaviiner". Kui Rakvere Doktorivorstis oli üsna pikk loetelu muid E-sid, siis mõlemad viinerid olid täitsa E-vabad. Neist kahest leidus Oskari viineris rohkem liha (76%) ja ta oli ka maitsvam.

E-riigi tiigrist pudeneb jälle karvu ehk Andmevara teenus ei toimi

Tänane Postimees (Tarbija24.ee) kirjutab et

Äriühingud saavad vabalt küsida inimeste aadresse oma kauba otsepostituseks rahvastikuregistrist kui inimene pole oma aadressi edastamist keelanud.
...
Rahvastikuregistrist andmete väljastamise alused tulevad rahvastikuregistri seadusest.
...
Juhul, kui isik ei soovi sellist otsepostitust saada, on tal õigus oma aadressandmetele juurdepääs sulgeda, selleks tuleb pöörduda registri volitatud töötleja ASi Andmevara poole.


Alustuseks ei saa ma aru sellest et kes on koostanud ja vastu võtnud seaduse, mis ei arvesta inimeste privaatsusega ning vaikimisi eeldab, et kõik tahavad rämpsposti saada. Õige oleks ju see, et vaikimisi ei väljastata mitte kellegi andmeid ja kes seda soovib peab soovist teada andma.

Mind on sellised asjatud postitused alati tüüdanud ja võtsin Andmevara telefoni ja helistasin neile. Võttis vastu sekretär, kuulas soovi ära ja suunas edasi. Suunatud kõne võttis vastu töötaja, kes ütles et see pole tema asi ja andis uue numbri. Uuel numbril ei reageerinud mitte keegi. Helistasin uuesti sekretärile. Ta oli nõus lahkelt suhtlema ja arvas et äkki on tööpäev läbi ja kõik on koju läinud (kell oli siis 16:25). Ta üritas veel kolleege otsida ja siis peale ootamist pakkus et ma helistagu esmaspäeval uuesti. Küsisin, kas Kodanikuportaalis saab vastavat keeldumistoimingut teha ning sekretär ütles ausalt et ta ei tea. Vaatasin samal ajal ka ise Kodanikuportaali ja märksõnaotsing rahvastikuregister sellist võimalust välja ei pakkunud. Küsisin sekretärilt et kas ma maksumaksjana sain ka hea teenuse ja vastust ma ei saanud.

Tegelikkus on see, et Eesti riik on selles osas seadused ülikehvalt loonud ning Andmevara selle alusel veel kehvemalt oma töö korraldanud. Ma eeldaksin sellise lihtsa toimingu teostamist mõne minutiga. Kui minu töökoht oma kliente nii kehvalt teenindaks, siis poleks meil mitte ühtegi klienti ning firma oleks ammu pankrotis.

Asjatu toidulisand E621 ehk naatriumvesinikglutamaat ehk maitsetugevdaja

Viimati Soomes käies muu hulgas vaatasin ühes juhuslikus toidupoes ringi ja ostsin Snellmani pakendatud liha- ja vorstiviile. Silma jäi ta sellega, et kõikidel pakenditel oli kirjas "Ei sisalda E621 toidulisandit". Hiljem kodus proovides selgus, et kõik nad olid väga maitsvad ning kadusid külmkapist kiiremini kui oleks eeldanud.

E621 ehk naatriumvesinikglutamaat on ülilaialt kasutatav maitsetugevdaja, mille ainus eesmärk on tekitada olukord, et klientidele jääks mulje "kui lõhn on tugev, siis kindlasti maitseb ka hästi". Tegelikult on tegemist täiesti asjatu toidulisandiga, mis tekitab lisakulusid, sogab ära toiduainete loomulikud lõhnaomadused ning mõnede uuringute alusel võib olla seotud terviseriskidega.

Millal tekib esimene Eesti lihatootja või muu toiduainetetootja, mis teadlikult jätab senikasutatud E621 oma toodetest välja?

Visitestonia.com-nimelised tasuta WiFi levialad 50 Euroopa linna

Viimases ajakirjas/ajalehes Diplomaatia esitab Cyrus Farivar idee, et Eesti võiks oma turismiturunduse jaoks teha mõnedesse Euroopa linnadesse EstoniaWifi nimelised tasuta WiFi levialad, mis kutsuks huvilisi Eestisse külla või äri tegema või teadust tegema.

Idee on fantastiline, lihtsalt levialade nimi võiks olla Visitestonia.com ning selliseid linnu võiks olla näiteks 50 (sh 25 tähtsamat Euroopa ülikoolilinna).

Mida see maksma läheb? Eeldaks, et enamuses linades on saada 8 Mbit/s ühendusi hinnaga 1000 krooni kuus, lisame sellele 800 krooni seadme rendiks, hooldusteenuseks, monitooringuks ning asukoha rendiks, lisaks 200 krooni kuus veebisaidile, kuhu kasutajad vaikimisi suunatakse. Korrutame 2000 krooni läbi 12 kuu ja 50 linnaga ja saame 1,2 miljonit krooni aastas.

EAS'i selle aasta eelarve on 3,5 miljardit krooni ning see miljonike võiks sinna küll ära mahtuda :-)

The Document Foundation teeb OpenOffice.org põhjal LibreOffice

OpenOffice.org Community eestvedajad ei ole hakanud ootama mida Oracle plaanib OpenOffice.org tarkvaraprojektiga teha, vaid on selle lihtsalt kahvlisse ajanud ning pannud sama koodibaasi põhjal püsti LibreOffice ning loonud The Document Foundation nimelise fondi selle uue projekti juhtimiseks. On eriti vahva kuulda, et senise olulisima OpenOffice.org derivaadi Go-oo kood on juba LibreOffice'sse kaasatud ning LibreOffice esimene Beta ka saadaval.Go-oo teatavasti sisaldas hulka asjalikke muudatusi, mida Sun ei tahtnud OpenOffice.org põhipuus näha.

Kui vaatame The Document Foundation teotejate loendit, siis see näeb välja kui vaba tarkvara "Who is Who" - FSF, OSI, Google, Red Hat, Canonical, jne. Kogu ettevõtmine tundub olema ka nii tehtud, et Oraclel oleks võimalik oma nägu päästes selle mänguga ka kaasa tulla.

Loodame et viisil või teisel saab OpenOffice.org / LibreOffice tulevik olema senisest veelgi rõõmsam ning kasutajaid senisest veelgi enam.

Taaskäivitame KDE graafilise liidese ehk Plasma

Kasutate KDE4 keskkonda ja järsku on teil kogu KDE graafiline liides ehk Plasma kadunud (töölaud, tegumiriba, paneel, jne) või on kogu see graafiline kest asjatult mälu haaranud. Vana pildi või olukorra saate käsurealt tagasi nii:

  • kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma ära "kquitapp plasma-desktop"
  • käivitage Plasma uuesti "plasma-desktop &"


Kui teil parasjagu käsurida polnud avatud, siis vajutage Alt+F2 ja saate suvalisi vajalike käske jagada või programme käivitada.

KDE Plasma 5 puhul toimib see lahendus:

  • kustutage igaks juhuks seni töödanud Plasma 5 ära "killall plasmashell"
  • käivitage Plasma 5 uuesti "plasmashell &"

Online- ja offline-tellimuste kasutajate erinevus veebibaruserite järgi

Võrdlesin meie firma saitide statistikat kasutajate veebibrauserite järgi (lehevaadete alusel). Kui panin kõrvuti online- ja offline-tellimist võimaldavad saidid, siis olid tulemused erinevad. Vahed pole suured, aga väärivad äramärkimist. Numbrite erinevust saab tõlgendada ilmselt mitmel viisil ja selle jätaks esialgu lugejatele.

BrauserOnlineOffline
Internet Explorer51%60%
Firefox33%31%
Safari ja Chrome13%7%
Opera3%2%

Online-tellimine tähendab siinkohal, kus saab teenused broneerida, samast teenindusprotsessis maksta ning samas väljastatakse kohe piletid (klienditeenindaja ei sekku teenindusprotsessi). Offline-tellimine tähendab veebirakendust, kus saab teenused otsida, sirvida ja tellida ning seejärel tegeleb tellimusega klienditeenindaja (vormistab broneeringu, küsib kinnitus, vormistab arve, tehakse eraldi makse, jne).

Linuxi-põhised veebiserverid distributsioonide kaupa

Kuna enamusi Linuxeid ei müüda, siis ei ole turu täpne jagunemine distributsioonide vahel teada. Netcraft on tuntud serverituru analüüsija, aga tema ei avalda turustruktuuri Linuxi distributsioonide kaupa. Sarnast analüüsi teeb ka W3Techs, kuid temal on vastav info olemas.

Numbrid on lihtsad - 3 distrot katavad 75% serveritest (CentOS, Debian, Red Hat) ning 92% on tegelikult 2 puuharu käes (Red Hat, Debian). Aga vaadake tabelit pigem ise.

W3Techs valim on miljoni populaarsemat saiti Alexast. Mõlema firma analüüsi aluseks on saitide http-päringuvastuste Server: kirjed - selles mõttes tasub niisugusse analüüsi alati suhtuda natuke kriitiliselt (minu nimi on Mart, sest ma ise ütlesin et olen Mart). Aga paremat pole ka saada :-)

Konkurents veebivideo maailmas

MPEG-LA, organisatsioon, kes muu hulgas tegeleb MPEG-4 (pika nimega H.264/MPEG-4 Part 10 või teise nimega AVC) videokodeki litsentsimisega on ühtäkki vaikselt teatanud, et senine tähtajaline (31.12.2015) MPEG-4 vabakasutus veebis on nüüdsest tähtajatu. Vabakasutus tähendab siinkohal mitteärilisi veebisaite (kui sul saidis on juba üks reklaam, siis see enam pole mitteäriline ja siis tuleb litsentsileping teha). Kõik kodeerimis- ja dekodeerimis tarkvara ja raudvara on nagu seni litsentsialune (seetõttu ei ole ega saa olema MPEG-4 tuge Firefoxis, Operas ja Chromiumis).

Ütle veel et vabade videokodekite poolt loodud konkurents ei toimi - Google on hoolega edendanud WebM'i ja Xiph arendanud edasi Theora't ja ilmselt patendiomanikud kardavad, et nende MPEG-4 muutub veebikasutuses ebaoluliseks.