Skip to content

Eesti ID kaardi tarkvara v. 3.11 kasutamine Debianis

Kuutõrvajas on toimiv juhend Eesti ID kaardi tarkvara v. 3.8 kasutamine Debianis 2014 suvel. Sel viisil paigaldatud tarkvara toimib Stretch'is ja Jessie's edasi, kuid paari kiiksuga:

  • viimased Firefox'id eeldavad et laiendused on allkirjastatud ning vastasel juhul laiendused on blokeeritud (kui kasutad ametlikus repos leiduvat Iceweasel'it, siis see on parasjagu 38ESR'i juures ja seal seda olukorda ei teki)
  • BDOC'i tugi on killuke poolik (ilmselt vajalikud uuemad sertifikaadid on puudu)
  • Ubuntu Precise repo on nüüdseks installer.id.ee saidist puudu ning see võib tekitada olukorra kus /var/lib/apt/lists/partial/ kausta hakatakse poolikuid faile kuhjama ning /var või muu partitsioon, kus ta asub, kirjutatakse varem või hiljem triiki täis (kui sa järgnevat uuendust ei plaani teha, siis vähemalt kommenteeri sources.list failist see rida välja -> deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ precise main)

Ubuntule tehtud ID-tarkvara on saadaval hetkel 14.04 ja 15.04 jaoks. Neist esimene on LTS ning eeldatavalt püsib EstEID tugi kuni järgmise LTS'i ehk 16.04 jaoks saavad EstEID pakid tehtud. Mistõttu mina läksin 14.04 teed (järgmised toimingud loomulikult administraatori õigustes):

  • dokumenteerimise mõttes kommeneteeri /etc/apt/sources.list failist välja rida

    # deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ precise main
    ning lisa
    # tänane kuupäev
    deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ trusty main

  • tee tavaline uuendus

    aptitude update
    aptitude safe-upgrade


Jessie puhul ei tohiks tohiks ühtegi probleemi tekkida - EstEID tarkvara uueneb versioonini 3.11.1 ja kõik toimib nagu seni.

Debian testingus aga ei toimi DigiDoc'i klient. Praegune Debian testing (Stretch) on stable'ga (Jessie) võrreldes oluliselt edasi liikunud ning EstEID kontekstis on komistuskiviks libxml-security-c17 puudumine testingus. Olemas on libxml-security-c17v5, aga sellest ei tea EstEID veel midagi.

Lahendus on lihtne: Sikuta Jessie jaoks mõeldid pakk ja paigalda käsitsi (minul konflikte ei tekkinud):
64-bitise paigalduse puhul:

wget http://ftp.ee.debian.org/debian/pool/main/x/xml-security-c/libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_amd64.deb
dpkg -i libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_amd64.deb

32-bitise paigalduse puhul:

wget http://ftp.ee.debian.org/debian/pool/main/x/xml-security-c/libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_i386.deb
dpkg -i libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_i386.deb

ning seejärel uuesti

aptitude safe-upgrade

(või vastav arm'i pakk kui seda kasutad)
ning uuendamata jäänud libdigidocpp-tools, libdigidocpp0 ja libdigidocpp-common saavad ka korda ja EstEID tervikuna töökorda.

Kui arvutis varem EstEID oli puudu, siis Debian stable's ehk Jessie's tee nii:

aptitude install apt-transport-https
wget -O /tmp/ria-public.key https://installer.id.ee/media/install-scripts/ria-public.key
apt-key add /tmp/ria-public.key
echo 'deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ trusty main' >> /etc/apt/sources.list
aptitude update
aptitude install estonianidcard qesteidutil esteidfirefoxplugin

Stretch'i puhul oleks tegevus sama, aga enne paigaldust lisa käsitsi libxml-security-c17 (vt eespool).

Lisaks tavapärasele toele Firefox/Seamonkey brauserites toimib autentimine nüüd ka Chromiumis. Kui kasutad Chromiumi kohustuslike eelseadistuste funktsionaalsust (Managed policies) ja seal ExtensionInstallWhitelist direktiivi, siis lisa ckjefchnfjhjfedoccjbhjpbncimppeg ka loendisse.

Jessie ehk Debian 8 on ilmunud

Kaheaastase arendustöö järel ilmus eile Debiani uus stabiilne versioon koodnimega Jessie ning järjenumbriga 8. Suurte uuendustena on süsteemihalduse ja juhtimise ülekolimine systemd peale ning 64-bitise ARM platvormi lisandumine.

Kokku on Jesssie's 43000 erinevat tarkvarapakki ning neist olulisemad on :

Apache 2.4.10
Asterisk 11.13.1
GIMP 2.8.14
GNOME 3.14
GNU Compiler Collection 4.9.2
Icedove 31.6.0 (Thunderbirdi variant)
Iceweasel 31.6.0esr (Firefoxi variant)
KDE Plasma Workspaces + KDE Applications 4.11.13
LibreOffice 4.3.3
Linux 3.16.7
MariaDB 10.0.16
MySQL 5.5.42
Nagios 3.5.1
OpenJDK 7u75
Perl 5.20.2
PHP 5.6.7
PostgreSQL 9.4.1
Python 2.7.9 + 3.4.2
Samba 4.1.17
Tomcat 7.0.56 + 8.0.14
Xen Hypervisor 4.4.1
Xfce 4.10

Järgmise Debiani versiooni nimi on juba teada ja selleks on Stretch.

Et Linuxi-nädal oleks täielik, siis ilmus paar päeva tagasi uus Ubuntu 15.04 Vivid Vervet (ning ka nemad kasutavad nüüd init'i jaoks systemd'd).

Linuxile on saadaval uue renderdusmootoriga Opera

Teatavasti loobus Opera enam kui aasta tagasi oma renderdusmootorist ning võttis kasutusele WebKit'ist kahvlisse aetud Blink'i. Samaga ilmusid ka uued Opera versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele (Opera versioonid alates 15'st). Opera Linuxi variant jäi aga Presto-põhise 12.16 juurde.

Selle aasta alguses võeti ka Opera Linuxi-arendus jälle ette ning eile ilmus esimene Opera versioon Linuxile (v 26). Arendajad ise ütlevad et toimib vaid Ubuntus, kuid minul töötab probleemitult ka Debianis ning ilmselt ka muudes .deb põhistes distributsioonides (näiteks Mint). Kes tunneb huvi, siis asi hargneb siit deb.opera.com. Kui seni tuli installida pakk nimega opera, siis nüüd on nimeks opera-stable ning praktikas tähendab see et uus ja vana Opera saavad Linuxis kõrvuti eksisteerida (vana versiooni kasutamine pole turvalisuses mõttes küll hea idee).

Kui varem pole olemas polnud, siis paigalduse käigus lisatakse süsteemi ka pepperflashplugin-nonfree, mis on wrapper-skript PPAPI-põhise flashi plugina lisamiseks (laeb alla Google Chrome ning pakib sealt lahti vaid flashi plugina).

Debian Wheezy on valmis saanud

Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat ja kolm kuud töös olnud uus versioon järjenumbriga 7.0 ja koodnimega Wheezy. Viimane Debian toimib ametlikult üheksal raudvara-platvormil, mille hulgas leidub sobilikke nii taskuseadmetele kui supearvutitele ning igasugustele nende vahele jäävate arvutitele. Uue funktsionaalsusena on mitme arhitektuuri tugi samal arvutil.

Kes tahtis sai ka seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.

Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 36000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:

KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.8.4
GNOME desktop environment 3.4
the Xfce 4.8
LXDE 0.5.5
X.Org 7.7
LibreOffice 3.5.4
GIMP 2.8.2
Iceweasel 10 (Mozilla Firefox)
Icedove 10 (Mozilla Thunderbird)
Chromium 26
PostgreSQL 9.1
MySQL 5.5.30
Linux 3.2
Apache 2.2.22
Samba 3.6.6
Python 2.7.3 ja 3.2.3
Perl 5.14.2
PHP 5.4.4
OpenJDK 6b27 ja 7u3
GNU Compiler Collection 4.7.2

Järgmise Debiani koodnimi on ka paar kuud juba teada ning selleks sai Jessie.

Debian Wheezy: Apt arvab, et vaadata tuleb suures koguses tõlkeid

Kes on puhtalt lehelt hiljuti Debian Wheezy'it paigaldanud, siis on kindlasti märganud, et apt-get või aptitude üritab sikutada pakkide loendit keelte kohta mida enda teada masinas pole. Lugedes Debiani vastavat veakirjeldust selgub, et polegi viga vaid funktsionaalsus.

Nojah. Õnneks saab apt'i tavapärasesse olekusse kergesti:

apt-get update -o Acquire::Languages=none
apt-get update

Debian Squeeze on valmis saanud

Täna öösel ilmus Debianist 2 aastat töös olnud uus versioon järjenumbriga 6.0 ja koodnimega Squeeze. Nüüdsest ei saa enam ühesena kasutada Debian GNU/Linux mõistet, sest lisaks on kõrvale ilmunud Debian GNU/kFreeBSD (FreeBSD tuumaga Debiani variant). Debian toimib üheksal raudvara-platvormil.

Kes tahtis sai seekord jälgida väljalaskeprotsessi kogu eilse päeva jooksul kas Debiani IRC kanalil või identi.ca/debian vahendusel.

Mis Debianis sisaldub? Kokku üle 29000 valmis tarkvarapaki, sealhulgas:

  • KDE Plasma Workspaces and KDE Applications 4.4.5
  • kohendatud GNOME desktop environment 2.30
  • the Xfce 4.6
  • LXDE 0.5.0
  • X.Org 7.5
  • OpenOffice.org 3.2.1
  • GIMP 2.6.11
  • Iceweasel 3.5.16 (Mozilla Firefox)
  • Icedove 3.0.11 (Mozilla Thunderbird)
  • PostgreSQL 8.4.6
  • MySQL 5.1.49
  • Linux 2.6.32
  • Apache 2.2.16
  • Samba 3.5.6
  • Python 2.6.6, 2.5.5 and 3.1.3
  • Perl 5.10.1
  • PHP 5.3.3
  • OpenJDK 6b18
  • Tomcat 6.0.18

Debian on üks olulisemaid ja levinumaid Linuxi distributsioone, mille alusele on muu hulgas ehitatud Ubuntu (levinuim Linuxi distributsioon).

Kiireim veebibrauser Linuxis

Pilt räägib enam, kui pikem seletamine. Testkeskonnaks on Futuremark Peacekeeper ja sisuks Javascripti erineva funktsionaalsuse testid. Arvuti on paari aasta vanune sülearvuti (Intel Pentium Dual Core T2330 @ 1.60 GHz, 2 GB RAM), operatsioonisüsteemiks Debian Squeeze 2.6.32 kerneliga.

Dirac – uus vaba videokodek

Tarkvara maailm on ikka vahva. Pole uute lahenduste kasutusele võtmisega veel ühele poole saanud, kui juba uued ja paremad on välja mõeldud.

Xiph Foundation'i poolt arendatav Theora videokodek pole veel jõudnud esimese 1.x versioonini, kuid on olnud aastaid kasutatav ja täiesti toimiv lahendus, kui on soov või vajadus kasutada patendi-, litsentsi- ja muude piirangute vaba videokodekit.

Samal ajal on BBC alustanud samade põhimõtete alusel loodud Dirac videokodeki arendamist. Ettevõtmine on toimunud suurema kärata ning nüüdseks ollakse nii kaugel, et peale nelja-aastast arendust on arendustöö lõpuni jõudnud ja 21.01.2008 avaldati lõplik kodeki versioon. Erinevalt Theorast minnakse ka veel kaugemale ning kodek standardiseeritakse SMPTE's ja ka see protsess on üsna hoolega edenenud. Standardiseerimise edukalt lõppedes on heal lapsel mitu nime ja temast saab SMPTE VC-2 kodek (Microsofti WMV9 on VC-1). Põhiline autorite meeskond on BBC'st ja kuulsa teleorganisatsiooni mõju on ka tunda – kodekist on kaks spetsifikatsiooni ning üks neist arvestab teletootmise spetsiifikat. Continue reading "Dirac – uus vaba videokodek"