Kirjutisi seinal

Kuutõrvajas on toimiv juhend Eesti ID kaardi tarkvara v. 3.8 kasutamine Debianis 2014 suvel. Sel viisil paigaldatud tarkvara toimib Stretch'is ja Jessie's edasi, kuid paari kiiksuga:

• viimased Firefox'id eeldavad et laiendused on allkirjastatud ning vastasel juhul laiendused on blokeeritud (kui kasutad ametlikus repos leiduvat Iceweasel'it, siis see on parasjagu 38ESR'i juures ja seal seda olukorda ei teki)
  
• BDOC'i tugi on killuke poolik (ilmselt vajalikud uuemad sertifikaadid on puudu)
  
• Ubuntu Precise repo on nüüdseks installer.id.ee saidist puudu ning see võib tekitada olukorra kus /var/lib/apt/lists/partial/ kausta hakatakse poolikuid faile kuhjama ning /var või muu partitsioon, kus ta asub, kirjutatakse varem või hiljem triiki täis (kui sa järgnevat uuendust ei plaani teha, siis vähemalt kommenteeri sources.list failist see rida välja -> deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ precise main)
  

Ubuntule tehtud ID-tarkvara on saadaval hetkel 14.04 ja 15.04 jaoks. Neist esimene on LTS ning eeldatavalt püsib EstEID tugi kuni järgmise LTS'i ehk 16.04 jaoks saavad EstEID pakid tehtud. Mistõttu mina läksin 14.04 teed (järgmised toimingud loomulikult administraatori õigustes):

• dokumenteerimise mõttes kommeneteeri /etc/apt/sources.list failist välja rida
  
# deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ precise main
ning lisa
# tänane kuupäev
deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ trusty main

  
• tee tavaline uuendus
  
aptitude update
aptitude safe-upgrade

  

Jessie puhul ei tohiks tohiks ühtegi probleemi tekkida - EstEID tarkvara uueneb versioonini 3.11.1 ja kõik toimib nagu seni.

Debian testingus aga ei toimi DigiDoc'i klient. Praegune Debian testing (Stretch) on stable'ga (Jessie) võrreldes oluliselt edasi liikunud ning EstEID kontekstis on komistuskiviks libxml-security-c17 puudumine testingus. Olemas on libxml-security-c17v5, aga sellest ei tea EstEID veel midagi.

Lahendus on lihtne: Sikuta Jessie jaoks mõeldid pakk ja paigalda käsitsi (minul konflikte ei tekkinud):
64-bitise paigalduse puhul:

wget http://ftp.ee.debian.org/debian/pool/main/x/xml-security-c/libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_amd64.deb
dpkg -i libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_amd64.deb

32-bitise paigalduse puhul:

wget http://ftp.ee.debian.org/debian/pool/main/x/xml-security-c/libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_i386.deb
dpkg -i libxml-security-c17_1.7.2-3+b1_i386.deb

ning seejärel uuesti

aptitude safe-upgrade

(või vastav arm'i pakk kui seda kasutad)
ning uuendamata jäänud libdigidocpp-tools, libdigidocpp0 ja libdigidocpp-common saavad ka korda ja EstEID tervikuna töökorda.

Kui arvutis varem EstEID oli puudu, siis Debian stable's ehk Jessie's tee nii:

aptitude install apt-transport-https
wget -O /tmp/ria-public.key https://installer.id.ee/media/install-scripts/ria-public.key
apt-key add /tmp/ria-public.key
echo 'deb https://installer.id.ee/media/ubuntu/ trusty main' >> /etc/apt/sources.list
aptitude update
aptitude install estonianidcard qesteidutil esteidfirefoxplugin

Stretch'i puhul oleks tegevus sama, aga enne paigaldust lisa käsitsi libxml-security-c17 (vt eespool).

Lisaks tavapärasele toele Firefox/Seamonkey brauserites toimib autentimine nüüd ka Chromiumis. Kui kasutad Chromiumi kohustuslike eelseadistuste funktsionaalsust (Managed policies) ja seal ExtensionInstallWhitelist direktiivi, siis lisa ckjefchnfjhjfedoccjbhjpbncimppeg ka loendisse.

Peale aastapikkust vaikust on korraga vabade videokodekite kohta tulnud palju häid uudiseid:

• Cisco on avaldanud oma majasisese Thor-kodeki vaba tarkvara litsentsi all. Tegemist on nn järgmise põlvkonna videokodekiga. Võiks ju arvata, et tegemist on konkurendiga Xiph'i ja Mozilla arendatavale Daala'le, kuid Opuse-nimelise audiokodeki ajalugu räägib vastupidist - too loodi ka mitme firma arendustöö liitmise tulemusena (Xiph'i CELT ja Skype'i Silk) ning tulemus sai muljetavaldav. Nii Daala kui Thor on kaasatud ka suvel algatatud IETF'i NETVC standardiseerimisprojekti.
  
• 01.09.15 teatasid Amazon, Cisco, Google, Intel Corporation, Microsoft, Mozilla ja Netflix Alliance for Open Media (AOMedia) projekti algatamisest. Selle eesmärgiks on luua järgmise põlvkonna meediakodekeid ja vorminguid ning teha seda viisil, et kasutajate jaoks ei teki nõudeid ei patentide ega tasuliste litsentside kontekstis (royalty free media codecs). Kõik tarkvara saab olema avaldatud Apache 2.0 litsentsi alusel. Keskendutakse nii tegelikule arendustööle kui patendi-uuringutele. Projekti toovad osalised nii Daala, Thor'i kui VP9/VP10. Saame näha kuhu see kõik viib ja kaua tegelike tulemusteni jõudmine aega võtab (räägitakse natuke enamast kui aastast). Projektiga liitunud firmade valik on väga hea - sisaldab nii enamusi suuri brauseritootjaid, suuri veebivideo-firmasid ning kaht olulist tehnoloogiafirmat.
  
• Seni on vabade meediakodekite arendusest eemale hoidnud 2 olulist firmat - Apple ja Microsoft. Selles mõttes oli väga hea üllatus, et AOMedia'ga liitunute hulgas on ka Microsoft. Ja et sõnad päris tühjalt ei kõlaks, on Microsoft asunud ka reaalsetele tegudele. Alates üle-eilsest on Edge baruseri arenduse teekaardil märgitud et VP9 implementatsioon on töös ja Opuse+Vorbise oma tööde järjekorras.
  
• Vabade kodekite suurim konkurent on patendialune HEVC/H.265 videokodek. Sellele on tekkinud kaks patendiorganisatsiooni (MPEG-LA ja HEVC Advance). Neist viimane on avaldanud nüüd ka oma hinnakirja ning nende arutult kallid tingimused on sisuomanikud ja suured tehnoloogiakasutajad pannud mõtlema vabade alternatiivide peale. Et pilt segasem oleks, siis on HEVC/H.265 jaoks ka kolmas patendiorganisatsioon loomisel.