Skip to content

Kui palju maksab Estonian Air?

Õigemini kui palju võiksid saada senised Estonian Air'i omanikud aktsiate eest kui need ostaks ära SAS või vastupidi. Millegipärast pole järgnevat lihtsat võrdlust Eesti meedias ilmunud.

Enam kui nädal tagasi, 18.12.2008 teatasid SAS ja Air Baltic, et Air Baltic'u juhtkond ostab 14 miljoni lati (310 miljoni krooni) eest ära seni SAS'ile kuuluvad aktsiad (47% aktsiapakist). Lisaks peab Air Baltic SAS'ile tagastama 33 miljoni lati (731 miljoni krooni) jagu laene. Teada on , et aktsiate eest tuleb tasuda hiljemalt 31.01.2009 ning karta võib, et ka laenu tagasimaksetingimused väga palju lihtsamad ka ei ole. Kogu tehingusumma on seega 47 miljonit latti ehk 1041 miljonit krooni.

On muidugi üsna müstiline, kust sellise MBO jaoks täna raha saadi ja kellele missuguseid lubadusi selles kontekstis anti, kuid pikas mastaabis on ajastus õige. Lennunduse arengutsükkel tundub olevat muu majanduse omast seekord natuke ees ning seega on lennundusturu põhi käes ja edaspidi on tee pigem üles.

Mida tähendab see Estonian Air'i kontekstis? Teame ju et SAS saatis novembri viimastel päevadel EV Valitsusele „kõik või mitte midagi“ stiilis kirja. Mistõttu on ka Eesti riigil põhjust natuke arvutada.

Matemaatika on aga lihtne. Arvestades et firmade ärimahtude ja koduturu suuruste vahe on kahekordne, kasumlikkus lõppeval aastal üsna võrdselt miinusepoolne ning suures osas sama tehingu alusel lennukipargi uuendamine käsil, siis pakuks poolte aktsiate hinnaks 150-200 miljonit krooni ning kui uute lennukite rahastamine toimub Air Baltic'uga sarnasel viisil, siis on mõned sajad miljonid kroonid võlgu ka üleval. Ja need rahad ei tohiks ju üle jõu käivad olla, kui emmal kummal poolel on soov firma üle tugevamat kontrolli saada (SAS'il on ostu puhul veel sedavõrd lihtsam, et endale laenu maksmisega annab vajadusel venitada ja käivet ja kulusid annab muul viisil siirata ning riigile kuulub vaid kolmandik aktsiatest).

Eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud

Viimane suurem sügistorm Läänemerel. Tallinnas on liikluskaos nii maal, merel kui õhus. Stockholmis on ilm veel rahulikult talvine, kuid kuna Estonian Air'i lennukite rotatsioon on lootusetult sassis, siis saavad Tallinna lennule registreerunud lõpuks teada et lend on ära jäänud. Handlinguagendi ja piletiagendi teenust pakkuvad firmad suudavad oma tegevust ka niipalju koordineerida, et kõik 110 reisijat suunduvad pileteid ümber vormistama võimalikele järgmistele lendudele. Kuna piletiagente on sisuliselt üks, siis tekib kassa ette väga pikk ja vabas vormis järjekord. Kuna järjekord moodustub kes ees see mees põhimõttel, siis jääb enamus lastega peresid sujuvalt kõige lõppu (kuna reisitud on läbi Euroopa, siis paljud neist õhtuks juba ka väga väsinud). Kuid ennäe! Mida aeg edasi seda rohkem hakkab järjekorra algusotsast kostuma, et peaks lastega pered esimeseks lubama. Ja nii ka lähebki. See aga tähendab lastele ja nende vanematele võimalust jõuda paar tundi kiiremini õhtusöögile ja lennufirma poolt pakutud täitsa korralikku hotelli. Usun, et kõik need pered olid tolles olukorras väga tänulikud ja kõik pealtnägijad võivad endamisi kinnitada, et eestlased ei ole ükskõiksed ja hoolimatud.

Enamus Riigikogu liikmeid ei mõista avatud andmevormingute sisu ja olemust

Täna oli Riigikogus arutusel otsus "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Eelnõu 374 OE I asub siin. Olukorra iroonia on muidugi see, et avatud vormingute kasutamist edendav eelnõu on koostatud ja avalikkusele esitatud suletud andmevormingus :-)

Oleks ju põhjust Riigikogu kantseleile kirjutada ja küsida, et miks ei suuda nad vormistada omi faile avatud andmevormingutes (OpenDocument või PDF). Või eeldavadki riigiametnikud, et maksumaksja raha eest palgatud avaldavad oma töö tulemusi nii, et nende korrektseks lugemiseks tuleb osta tuhandeid kroone maksev Microsoft Office tarkvara ja kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemi?

Nagu me tulemustest lugeda saame, siis eelnõu ei leidnud heakskiitmist. Usun, et paljude infovabadust toetavate valijate jaoks saab see loend oluliseks spikriks paljudel järgmistel valimistel, kui on vaja otsustada seda kelle poolt oma hääl anda.

Tänane hääletus kinnitas ka muu hulgas, et Eesti IT-tiiger ei ole enam isegi mitte hädine hiireke.