Skip to content

Vabad andmevormingud

Posted by pj on
Tihtipeale räägitakse vabast tarkvarast (free as speech, not free as beer), kuid vähem sellest mida tehakse nende andmetega, mida vaba tarkvara kasutab ja genereerib ning kuidas neid hoitakse.

Siinkohal tulevadki mängu vabad andmevormingud. Sellisteks võib lugeda vormingud:
  • mille spetsifikatsioon (kirjeldus) on tervikuna avaldatud
  • mis on standardiseeritud (kinnitatud rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt)
  • millel puuduvad patendinõuded või kui need on olemas, siis on patendiomanik nende jõustamisest pöördumatult loobunud
  • millel puuduvad litsentsinõuded

Miks on sellised vormingud olulised? Eks paljudel põhjustel, kuid minu jaoks on oluline:
  • andmetele ning nende kasutamisele on kõigil vaba ligipääs
  • info on ka tulevikus loetav ning ei sõltu ühe või mõne tarkvaratootja tegevusplaanidest (näiteks kui suletud vormingu kasutamine on lubatud vaid mõne programmi abil, siis selle uuendamise ja levitamise lõpetamine võib teha võimatuks vanade failide kasutamise)
  • vabasid vorminguid saab tavaliselt luua ja kasutada paljude tarkvarapakettide abil ning see üldiselt ei ole piiratud ühe või mõne operatsioonisüsteemiga
  • enamuse vabade vormingute jaoks on olemas kas tasuta tarkvara või vabavara nende loomiseks ja kasutamiseks

Näiteks maksumaksjana eeldaksin et saan riigi ja omavalitsuse dokumente lugeda ja kasutada OpenDocument või mõnedel juhtudel ka PDF vormingus ning Eesti Raadio arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid kuulata Ogg Vorbis ja Eesti Televisooni arhiivist avaldamiseks mõeldud saateid vaadata Ogg Theora+Ogg Vorbis vormingutes. Seda enam et nendes näidetes toodud vormingutes failide tegemiseks on kvaliteetsed vabavaralised vahendid olemas.

Vaataks nüüd neist olulisemaid (sulgudes on näidatud failide laiendid).

Kontoritöö
  • OpenDocument ehk ODF (.odt tekstifailid, .ods tabelarvutuse failid, .odp esitlusfailid, .odb andmebaasifailid, .odg graafikafailid, .odf valemifailid)
  • LaTeX
  • Portable Document Format (.pdf) - suur enamus vormingust
  • tekstipõhised andmefailid (.csv)

Multimeedia konteinervormingud

Multimeedia loendid (playlisti vormingud)

Videokodekid
  • Theora (.ogg ja tulevikus .ogv)
  • Tarkin
  • Dirac
  • Snow

Audiokodekid

Graafika

Veeb
  • html ja xhtml
  • xml
  • css
  • rss (osa vorminguid) ja atom

Arhiveerimine ja pakkimine
  • 7zip (.7z)
  • gzip (.gz)
  • tar (.tar)
  • bzip2 (.bz2)


Kui tunned huvi meediafailide vabade andmevormingute vastu, siis vaata Spread Open Media veebilehte.

Kõu ja internetiühendus Vormsil

Posted by pj on
Mul on Vormsil vaja netiühendust. Seni oli abiks GPRS, aga see teadagi on hullult aeglasevõitu (minu kasutataval operaatoril pole seal EDGE võimalust).

Seega valikud on:

  • jääda GPRS'i juurde - turu parim pakkumine hinnaga alates 99 kr/kuus hind on vägagi mõistlik, kuid kiirus lootusetu

  • küsida Elionilt mõnda traadipõhist ühendust (ADSL) - sain vastuseks et teie külla vabu paare pole ning uusi ei panda

  • Levira või Elioni WiMax - sain vastuseks et peate enda juurde tohutu väliantenni üles panema ning siis ka ei tea kui hästi see toimib

  • Vormsi valla poolt hallatav küla-wifi - sain valla-ametnikult selle kohta andekaid vastuseid nagu "see on vaid teie arvamus et praegune tugijaama asukoht küla servas ja nõlva all vallavanema maja peal pole mõistlik" ning "ega te ometi ei arva et vald tuleb teie ja teiste küla keskel asuvate majade jaoks wifi leviala parandama" ning "teie arvutis wifi ühendus ei saagi toimida kuna teil on nimeserverid seadistamata" ning loomulikult jäi edasine asjaajamine katki

  • Televõrkude Kõu - tundus eelinfo põhjal kõikidele eelmistele mõistliku alternatiivina ning otsustasin seda proovida



Senised kogemused Kõu'ga:

  • kasutan Accesteli välist CDMA-modemit

  • vahemaa Haapsalu mastist meie majani on linnulennult 19 kilomeetrit ning põhimõtteliselt toimib ühendus juba maja esimesel korrusel (välja tugevus üldjuhul punane ning ühendus latentne ning mõnikord katkendlik)

  • loomulikult paraneb levi ning ühenduse kvaliteet oluliselt pannes modemi teisele korrusele (välja tugevuse näitaja on oranž)

  • oluliselt paraneb ühenduse kvaliteet kui kasutada vanast veneaegsest telekaantennist tehtud lisaantenni; et seda modemiga ühendada selleks võtsin modemi ja antenni kaasa, astusin sisse Tallinnas asuvasse Oomipoodi ning mulle otsiti välja kolm vajalikku vahejuppi

  • ühenduse kiirus võrgust on tavaliselt 200 kbit/s ning heal juhul kuni 400 kbit/s; olen sama modemit ka Tallinnas ja mitmes kohas Harjumaal kasutanud ning siis on kiirused rahulikult ulatunud kuni 1Mbit/s

  • ühenduse kiirus võrgu suunas on lootusetu ja igasugune materjalide üles laadimine võtab aega

  • keskmine ping'i aeg põhiliste eesti serveriteni on 150 ms ning see on paljuvõitu

  • pruukides välist antenni muutub ka ssh ja mstsc/rdp kasutamine talutavaks

  • Kõu's on hetkel võimalik kasutada ainult väliseid dünaamilisi ip-aadresse Televõrgu 77.233.64.0 - 77.233.79.255 netblock'ist ning nende lease-time tundub olema lühikesevõitu

  • olen ka paar korda helistanud Kõu kasutajatoe telefonil ning nende tegutsemine on olnud asjalik - mulle pole aetud suvalist "kas te oma arvutile restarti tegite" juttu vaid on suudetud alati öelda mis olukord on võrgus olnud (seda just siis kui juuli alguses oli paras pusa ühendustega) ning vastatud minu konkreetsetele küsimustele