Kirjutisi seinal

Hakkasin otsima kas leiduks välkmälu või kõvaketast andmekandjana kasutavat muusikapleierit, mis mängiks Ogg Vorbis vormingus muusikafaile. Eesti veebipoodides valik oli olematu (va Samsung ja Swissbit) ning laia ilma poodidest leitu põhjal sain kokku sellise loetelu:

iRiver U10 (2 GB)
iRiver T30 (1 GB)
Cowon iAudio X5 (20 GB)
Cowon A2 (20/30 GB)
Samsung YH-820 (5 GB)
Samsung YH-J70 (20 GB)
Rio Karma (20 GB)
Aigo E858 (2 GB)
Swissbit Victorinox (2 GB)

Cowon iAudio X5 tundus nende hulgast ka muu funktsionaalsuse mõttes kõige äkilisem ja kallim olema. Muud siis vastavalt lihtsamad ja odavamad.

Tundub, et vaid mingi kitsas ring tootjaid soovib sellist head ja patendivaba vormingut nagu Ogg oma oma seadmetes kasutada. Kui ma veel sooviks et ka teistes patendivabades vormingutes nagu flac või mpc faile saaks mängida siis oleks pilt ilmselt täitsa lootusetu

Täiendatud 30.10.2006:
Teadaolevalt Ogg Vorbis vormingut toetava raudvara loetelu on olemas ka vormingu loojate veebis: taskupleierid ja muud pleierid.

Teadaolevalt saab veebibrauseri tunnusväärtust (user-agent string) suvaliselt muuta ja hämada (spoofing). Tavaliselt on see tavakasutaja jaoks piisavalt keeruliseks tehtud, kuid Opera, Konqueror'i ja K-Meleon'i puhul on see aga vägagi lihtne.

Kuna just sai tehtud brauserite turu ülevaade, siis sama materjali pealt oli kerge vaadata kuidas kasutajad on oma Opera'd seadnud:

Olen Opera ja ütlen et olen Opera (a) - 50,75%
Olen Opera aga ütlen seda läbi lillede (b)+(c) - 49,25%

Mõned näited ka Opera 9.0 user-agent väärtustest Windows XP all:
(a) Identify as Opera - Opera/9.00 (Windows NT 5.1; U; en)
(b) Identify as Mozilla - Mozilla/5.0 (Windows NT 5.1; U; en) Opera 9.00
(c) Identify as Internet Explorer - Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en) Opera 9.00
(d) Mask as Mozilla - Mozilla/5.0 (Windows NT 5.1; U; en; rv:1.7.5) Gecko/20041110
(e) Mask as Internet Explorer - Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en)

Nagu näha saab kolmel esimesel juhul tuvastada et tegemist Opera'ga, kahel viimasel aga mitte. Õnneks lisandus selline võimalus alles versioonis 9.0 ja jääb vaid loota et see liiga laialt pole levinud.

Kui juba operatsioonisüsteemide analüüs tehtud, siis järgmine loogiline tegevus oli brauserite turu analüüs.

Sama valimi põhjal oli tulemus renderdusmootorite järgi:
Trident (MS Internet Explorer) - 78,10%
Gecko (Firefox, Mozilla Suite, Seamonkey, jne) - 19,29%
Presto (Opera) - 1,89%
KHTML/WebCore - (Safari, Konqueror) - 0,62%
Muud - 0,10%

Ning brauserite kaupa oleks esiviisik selline:
Microsoft Internet Explorer -78,10%
Mozilla Firefox - 17,86%
Opera - 1,89%
Mozilla Suite - 0,98%
Safari - 0,47%

Olulised kommentaarid:
- tegemist on unikaalsete kasutajate, mitte tavapärase lehevaadete põhise struktuuriga (nagu Analog, Webalizer jmt teevad), see on autoriseerimist mittekasutava veebi puhul lähim vaste reaalsetele kasutajatele
- Gecko-põhiste brauserite populaarsus on enam-vähem sarnane muu Euroopaga
- Opera on Eestis populaarsem kui arvata võiks (analüüsis sai arvestatud reaalseid Opera ua-väärtusi)
- sisuliselt on ära kadunud traditsiooniline Netscape ja Internet Explorer for Mac

Nädala alguses avaldas OneStat ülevaate netikasutajate arvutites olevate operatsioonisüsteemide turust.
Loetust tekkis mõte vaadata, missugune on turu seis Eestis.
Selleks:
- võtsin ette ühe eestikeelse veebilehe rakenduselogi, mis fikseerib eraldi kasutajad (cookie-põhiselt, nagu ikka)
- ajaperioodiks 2 viimast kuud (et arvutite võimalik uuendamine ei mõjutaks)
- eemaldasin veebirobotite, rss-lugejate, monitooringuagentide, jmt kirjed
- jätsin sisse erinevate mobiilsete seadmetega seotud kirjed
- valimiks järgi jäi 66000 unikaalse kasutajaga seotud kirjet (ei ole just Eesti mõistes teab mis suur sait, aga pisike ka mitte)

Nende andmete põhjal siis järgnev struktuur:
1. Windows - 98,01%
2. Linux - 1,21%
3. Mac - 0,61%
4. Muu - 0,17%

Ettearvatult on globaalne turg sama kui Eestis. Natuke üllatav oli see, et Linux tundub Eestis olevat Mac'ist populaarsem.

Kui üritada Onestat'i näidatud detailsemat TOP 8 laadset loetelu teha, siis on tulemus selline:
1. Windows XP - 82,94%
2. Windows 2000 - 7,41%
3. Windows 98 - 5,65%
4. Windows 2003 - 1,42%
5. Linux - 1,21%
6. Mac OS X - 0,57%
7. Windows 95 - 0,24%
8. Windows NT 4.0 - 0,21%

Eks need lõpuosa numbrid on sellised, et neid tõsiselt võtta ei saa. Ootamatu on siin loendis serveritele mõeldud Windows 2003 esinemine, kuid andmeid üle kontrollides tundus kõik õige olema.

Kuulu järgi on Ryanair tahtnud juba pikemat aega Tallinna lendama hakata, kuid meie Tallinna lennujaamatasud pidavat liiga kõrged olema. Võtsin siis ette ja vaatasin viimased numbrid üle ning tegin nendega natuke arvutusi.

Et kirjeldus selgem oleks, siis vaatame üldistatult millest koosnevad niiöelda lennujaamaga seotud kulud:
- lennujaamatasud (maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, turvatasu - moodustavad kogu loetelust 25-30%)
- lennujuhtimistasu (ülelennutasu ja/või terminali navigatsioonitasu)
- maapealse teeninduse kulud (check-in, pagasi ja kauba käsitlus, lennuki teenindus, jne)
- pardatoitlustusega seotud kulud
- kütuse tankimisega sotud kulud

Tegelikult on sellest loetelust Eesti puhul vaid riigi mõjutada kaks esimest ning seejuures tuleb arvestada nii rahvusvahelisi kokkuleppeid kui head tava.

Kolmes nimetatud lennujaamas on lennujaamatasud järgnevad:

Tasu	Ühik	Tallinn	Riia	Kaunas
Reisijatasu	EUR/väljuv reisija	9,90	12,18	12,00
Maandumistasu	EUR/MTOW tonn	10,90	8,12	15,10
Parkimistasu	EUR/MTOW tonn/24h	1,55	1,06	3,02
Näide	B737-800 EUR/turnaround	2361	2513	3001
Näide võimaliku allahindlusega 60%	B737-800 EUR/turnaround	1417	1507	1801
Vedajale hinnavõit	B737-800 EUR/aastas	902255	960436	1147032

Juurde on toodud ka tüüpiline näide nende hindadega, kusjuures on kasutatud Ryanair B737-800 lennukit 189 kohaga, 83% täituvusega (Ryanair keskmine lennukite täituvus viimase 12 kuu jooksul).

Tegelikkus on aga see, et kõikides lennujaamades, kuhu Ryanair lendab on ta kaubelnud välja mahulepingud, mis muudavad seda pilti märgatavalt. Kaunase Lennujaama mahulepingu teavet ma kusagilt ei leidnud, Riia oma seevastu on niisugune:

Väljuvate reisijate arv aastas	Allahindlus (%)
kuni 25000	0.0
25000	10
50000	20
75000	30
100000	40
125000	50
150000	60
200000	70
250000	80

Eeldada võib, et ka Tallinnas rihib Ryanair sarnaseid allahindlusi. Meedia andmetel on Ryanair lubanud Tallinna tuua 300000 reisijat, aga kuna pole kirjas kas on juttu reisijatest kokku või ainult väljuvatest reisijatest, siis võib olla mängus nii 60% kui 80% allahindlus. Lihtsuse mõttes on eelneva hinnanäite puhul arvestatud 60% allahindlusega (kuigi Riias on see ilmselt 80%).

Tabelis on toodud ka võimalik kuludesääst vedajale aastas (arvestades 150000 väljuva reisijaga). Tegelikkuses on see lennufirma sääst ja lennujaama käibe kaotus nii Riia kui Kaunase puhul ilmselt suurem (lisaks on sarnane allahindlus Leedu ja Läti navigatsiooniteenuste tasudest).

Tähtis on rõhutada, et vähegi läbipaistva süsteemi puhul saavad samadest allahindlustest osa ka senised vedajad - Tallinna Lennujaama puhul peaks Estonian Air saama 80% allahindlust, Finnair/Aero 60%, SAS, KL, Lufthansa 30-40%.

Miks lennujaamafirmad sellist tohutute allahindluste ja tihti oma senise käibe lõikamise teed lähevad:
- lootuses reisijate kriitilist massi juurde saada
- lootuses osa teenuste kaotatud käivet uute lennufirma muude teenustega tagasi teenida
- lootuses et suurenenud reisijate arv kasvatab lennujaama mittelennundustulusid (kaubandus, parkimine, jne)
- Kaunases oli üldse oluline lennujaamana Vilniuse kõrval püsima jäämine
- Riias oli oluline teha kõike et rõhutada oma keskset rolli Baltikumis

Olen üritanud ka veebist leida kommentaare, kas selline tegevus tagantjärgi analüüsides ka ennast õigustanud on. Ja kuidas rahastatakse kõiki vajalikke ülipikaajalisi investeeringuid. Aga tedagi... sellisel teemal keegi ei kipu sõna võtma. Ainus oluline vihje on see, et kõik suured lennujaamad millegipärast on hiidallahindlusi vältinud

Nii nagu hiljuti tekkis huvi suurimate hotellikettide vastu, siis samamoodi tahtsin selgust saada suurimatest autorendifirmadest. Pilt peaks olema selline:

Firma (Kaubamärk)	Omanik	Rendkohti	Riike
Hertz	Hertz Corporation	7400	142
Enterprise	Enterprise Rent-A-Car Company	6500	5
Avis	Cendant Car Rental Group & Avis Europe	4900	164
Sixt	Sixt Group	3500	71
National	Vanguard Car Rental	3000	84
Europcar	Volkswagen Group (müügis)	2825	143
Budget	Cendant Car Rental Group	2700	106
EasyCar	EasyGroup	2000	47
Payless Car Rental	Avalon Global Group	1500	17
Thrifty	Dollar Thrifty Automotive Group	1071	57
Alamo	Vanguard Car Rental	1000	54
Dollar	Dollar Thrifty Automotive Group	400	46
Rent-A-Wreck	MBFG	350	5
Advantage Rent-A-Car	ARC Venture Holding	178	34
ACE Rent-A-Car	ACE Rent-A-Car	112	14
Fox Rent-A-Car	Fox Rent-A-Car	41	13